LUNEST

Uimastivaldkonna ühispöördumise autorid: Eesti erakondade jaoks pole uimastipoliitika prioriteet

Juunis saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonna organisatsioonid Eestimaa erakondadele ühispöördumise. Tänaseks, 31. augustiks, mil maailm tähistab üledoositeadlikkuse päeva, on sellele vastanud vaid viis erakonda. 

“Kahjuks paistab, et suurema osa jaoks Eesti erakondadest ei ole uimastipoliitika, uimastiennetus ja kahjude vähendamine praegu prioriteetsed,” kommenteeris üks pöördumise koostajaist, MTÜ LUNEST juhatuse liige Mart Kalvet. “Kodanikel, kelle jaoks need olulised on, jääb üle langetada valik erakondade vahel, kes toksiliste uimastite ja üledoosisurmade kriisi pärast muret tunnevad ning selle muutmise nimel midagi ette võtta kavatsevad.” 

Läkituses küsiti erakondadelt, milline on nende nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust, kuidas nad kavatsevad tagada valdkonna teenuste piisava rahastuse ja kättesaadavuse, kas nad toetavad uusi sekkumisi ning kuidas plaanivad edendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist. 

Pöördumisele on 31. augusti seisuga vastanud Erakond Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Vasakliit. Ülejäänud Eestis tegutsevad erakonnad pöördumisele ei vastanud. 

Erakonnad tunnistavad probleemi

Laekunud vastustes tõdevad erakonnad, et Eesti uimastipoliitika ja sõltuvustervishoiu valdkonnad vajavad ümberkorraldamist, kuna keelustatud uimastitega kaasnevad kahjud on ühiskonnale tõsine probleem. Eesti 200 rõhutas vajadust ennetuse ja ravi tõenduspõhisuse, inimväärikuse austamise ning valdkondadeülese koostöö järele. Esile tõsteti minister Liisa Pakosta algatatud Karistusseadustiku muutmise eelnõud. 

“Soovime suurendada laste ja noorte vaimse tervise tuge, parandada varajase märkamise võimekust ning tagada, et abi jõuaks inimesteni enne probleemide süvenemist. Sõltuvuskäitumise ennetamine peab olema osa laiemast vaimse tervise ja heaolu poliitikast, sest sõltuvused, vaimse tervise mured ja riskikäitumine on omavahel tihedalt seotud,” kirjutas Eesti 200 tegevjuht Anneli Kannus. 

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liikme Marko Kaasiku osutusel on erakonna programmiline seisukoht, et uimastipoliitika peab olema abistav, mitte karistav. Selleks soovib erakond hakata uimastiturgu riiklikult reguleerima. “Uimastite kasutamise regulatsioon peaks olema mõistlik, õiglane ja tõenduspõhine. See ei tohiks võimendada uimastitega seotud riske nagu illegaalselt müüdavate ainete teadmata doos ja puhtus ning kasutajate kartus probleemide tekkimise korral abi otsida,” kirjutas Kaasik. “Eraldi tooksime esile vajaduse maksustada kanep ja psühhedeelikumid, mis põhineb mõistlikult rangel tootmise ja tarbimise legaliseerimisel ning reguleerimisel.” 

Eesti Vasakliit kinnitas, et toetab kanepi rekreatsioonilise tarvitamise ja kõikide muude narkootikumide isikliku kasutuse dekriminaliseerimist, nagu ka kanepi maksustamist ning uudseid meetmeid nagu uimastite tarvitamiseelne testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja ohutu uimastiallika võimaldamine. 

Rõhk on tõenduspõhisusel

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Natalie Mets rõhutas erakonna toetust Eesti narkopoliitika strateegiadokumendis sätestatud eesmärkide järjekindlale elluviimisele ning tõhusatele ja tõenduspõhistele sekkumistele. 

“Oleme valmis hindama selliste meetodite nagu narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja teiste uuenduslike kahjude vähendamise lahenduste sobivust Eesti oludesse. Pilootprojektid peavad olema teaduspõhised, selgete eesmärkide ja hindamiskriteeriumidega, toimuma koostöös tervishoiu-, teadus- ja õiguskaitseasutustega ning sisaldama sõltumatut mõjuanalüüsi,” rõhutas Mets. 

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid peavad oluliseks ennetust ja ravi. “Meie eesmärk peab olema võimalikult vähe uusi sõltlasi ning võimalikult palju inimesi, kes saavad sõltuvusest välja ja naasevad täisväärtusliku elu juurde,” rõhutas erakonna juhatus pöördumisele saadetud vastustes. Samuti märgiti, et uimastipoliitika peaks olema osa suuremast sõltuvuspoliitikast, mis hõlmab ka seaduslikke sõltuvusaineid ja nende tarvitajaid. 

Uimastite testimise pilootprojekti arutamist ERK “põhimõtteliselt ei välista”, järelevalvega tarvitamisruumidesse “suhtub ettevaatlikult” ja ohutuma allika e safer-supply-mudeli rakendamist praegu ei toeta. 

Kõik pöördumisele vastanud erakonnad pidasid vajalikuks muuta uimastivaldkonna teenuste rahastamine pikaajaliseks ja senisest stabiilsemaks. 

Eestis on uimastite üledoosidega seotud surmasid umbes kuus korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. 2023. aastal suri Eestis üleannustamiste tõttu 119 inimest, 2024. aastal 97. Eriti eluohtlikud on Eestis levivad sünteetilised opioidid, peamiselt nitaseenid ja orfiinid, samuti eri toimeainete segud. Üha valdavamaks on muutunud mitme aine tarvitamine samaaegselt, mis üleannustamise ja muude terviseprobleemide ohtu oluliselt võimendab. 

Pöördumisele kirjutasid alla organisatsioonid MTÜ Ööhaldjad, MTÜ TRUST EST, MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing “LUNEST”, OÜ ReCuro Estonia, OÜ Reagentuur, MTÜ AIDSi Tugikeskus, OÜ Tervisekeskus Elulootus, ESPO – Eesti HIV-positiivsete ühing ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK.