Septembris toimus inimõiguste ja uimastipoliitika rahvusvaheliste suuniste ellurakendamise teemaline kolmas regionaalne kõnelustevoor

Septembris toimus inimõiguste ja uimastipoliitika rahvusvaheliste suuniste ellurakendamise teemaline kolmas regionaalne kõnelustevoor

2 ja 3. septembril toimus Ühendkuningriigis tegutseva Essexi ülikooli inimõiguste ja
uimastipoliitika rahvusvahelise keskuse, ÜRO arenguprogrammi UNDP, ÜRO inimõiguste
ülemvoliniku ameti OHCHR, ÜRO HIVi/AIDSi ühisprogrammi UNAIDS, Euraasia kahjude
vähendamise ühingu EHRA, kahjude vähendamise edendamise rahvusvahelise ühenduse
Harm Reduction International (HRI), Šveitsi välisministeeriumi ning Saksamaa
majanduskoostöö ja arengu ministeeriumi (BMZ) juures tegutseva uimastipoliitika ja
arendustegevuse globaalse partnerlusorganisatsiooni GPDPD eestvedamisel inimõiguste ja
uimastipoliitika rahvusvaheliste suuniste (International Guidelines on Human Rights and
Drug Policy) ellurakendamise teemalised regionaalsed kõnelused.
Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonile korraldatud kõnelustevoor oli kolmas pärast mullu
Mexico Citys ja Kagu-Aasias toimunud kõnelusi ning kujutas endast osa kolmeaastasest
nõustamisprotsessist eesmärgiga arendada edasi ÜRO uimastikomisjoni 2019. a märtsi
istungjärgul avaldatud inimõiguste ja uimastipoliitika rahvusvahelisi suuniseid sihiga nende
laialdasemale ellurakendamisele. Chatham House’i anonüümsusreeglistiku alusel toimunud
sündmusel osalesid riikide valitsuste, riiklike inimõiguste organisatsioonide, akadeemiliste
ringkondade ja kodanikuühenduste esindajad kogu regioonist, et arutada inimõiguste rolli
maailmas valitsevale uimastitega seotud olukorrale inimlikul ja õiglasel moel reageerimise
arendamises.


Kahepäevane virtuaalkohtumine toimis riiklikele ja regionaalsetele organisatsioonidele
mitteametliku foorumina, kus arutati ja kaardistati suuniste ellurakendamisega riiklikes ja
regionaalsetes tingimustes seonduvaid võimalikke väljakutseid ja võimalusi.
Tippfunktsionäride ja -akadeemikute osalusel toimus mitu modereeritud vestlusringi, milles
selgitati suuniste konteksti ja vahendati järgnenud ajurünnaku-töötubades kasutamiseks
vajalikku teavet.
Eestit ja siinset uimastitarvitajate kodanikeühendust MTÜ LUNEST kõnelustel esindanud
Mart Kalveti hinnangul täitis sündmus oma peamised eesmärgid — tutvustada osalejatele
inimõiguste ja uimastipoliitika rahvusvaheliste suuniste ulatuslikku sisu, tuvastada suuniste
seosed riiklike ja regionaalsete prioriteetidega ning võimaldada praktiliste ajurünnakute
raames leida viise suuniste ellurakendamiseks nii kohalikul kui ka regionaalsel tasandil.
Õiguse tervisele, kriminaalõiguse, arvamusvabaduse ning osalemise ja kogukondade
võimestamise teemalistest ajurünnakutest osa võtnud Kalveti osutusel nõuab inimõiguste ja
uimastipoliitika kokkupuutealal esinevate probleemide senisest ulatuslikum lahendamine ja
võimaluste parem kasutamine kõigi seotud sektorite, sh riiklike institutsioonide ja
kodanikeühenduste jätkuvaid pingutusi. „Ehkki meie vägagi edumeelne uus riiklik
narkostrateegia e nn Valge raamat klapib suunistega hästi kokku, ei tähenda see, et vastavad
hoiakud ka kiiresti kõikide asjaosalisteni jõuaksid,“ kommneteeris MTÜ LUNEST juhatuse
liige Kalvet. „Olen veendunud, et meiesugustel kodanikeühendustel on nii soovi kui ka
pädevust riigiametnike, kohtunike, juristide, üldsuse ja jõustamisorganite uimastite ja
inimõiguste alasel koolitamisel abiks olla — nii Eestis, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis
kui ka kogu maailmas.“

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.







This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.