Author Archive Lunest (Admin)

Euroopa uimastitarvitajate huvikaitseorganisatsioonid: kuulake ÜRO seisukohti ja EL-i uimastistrateegiat, mitte ebakompetentseid juhtivametnikke!

veebruar 15, 2023 Euroopa uimastitarvitajate huvikaitseorganisatsioonid: kuulake ÜRO seisukohti ja EL-i uimastistrateegiat, mitte ebakompetentseid juhtivametnikke! kommenteerimine on välja lülitatud By Lunest (Admin)
Pilt: Margus Lõvi.

Euroopa uimastitarvitajate ühisavaldus: on aeg uueks lähenemiseks uimastipoliitikale.

Euroopa uimasteid tarvitavate inimeste võrgustikku EuroNPUD, millega on ühinenud ka MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, jahmatasid iganenud ja nüüdisaegsest poliitilisest kursist lahknevad mõtteavaldused, millega hiljuti esinesid Antwerpeni sadamat külastades Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson ja Belgia siseminister Annelies Verlinden, kes süüdistasid uimasteid tarvitavaid inimesi kuritegudes, mille on toime pannud organiseeritud kuritegelikud rühmitused, ja kinnitasid, et Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks „sõltuvustest vaba ühiskonna“. On äärmiselt kurvastav, et lisaks häbimärgistavate terminite kasutamisele toetab Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson ka aegunud arusaama uimastitevabast maailmast.

Kuulda sellist kammitsetud mõtlemist Euroopa liidritelt ajal, mil me näeme kogu Euroopas üha pragmaatilisemate ja kaalutletumate uimastipoliitika reformimise meetmete (nagu kannabinoidravi võimaldamine, täiskasvanutele mõeldud kanepisaaduste turu reguleerimine ja psühhedeelsete ainete ravipotentsiaali rakendamine) ning kahjude laiaulatuslikuma vähendamise meetmete (nagu ohutuma tarvitamise ruumid, uimastite tarvitamise-eelne testimine ja heroiinipõhine asendusravi) kasutuselevõttu, on sügavalt häiriv.

Volinik Johanssoni väljaütlemised on vastuolus ka Euroopa Liidu enda ametliku uimastistrateegiaga aastateks 2021–2025, mis kutsub EL-i riike üles vähendama uimasteid tarvitavate inimeste häbimärgistamist ning soovitab teha suuremaid ja tasakaalustatud investeeringuid laia valikusse nõudluse ja kahjude vähendamise teenustesse, jättes uimastivaba maailma nurjunud paradigma üldse kõrvale.

Kõik ÜRO agentuurid on ühinenud ÜRO ühise seisukohaga uimastite küsimuses, mis „toonitab taas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi pühendumust liikmesriikide toetamisele tõeliselt tasakaalustatud, igakülgsete, integreeritud, tõenduspõhiste, inimõiguste kaitsel rajanevate, arengule orienteeritud ja jätkusuutlike reaktsioonide arendamisel ülemaailmsele uimastiprobleemile“. See ühine seisukoht toetab uimastite tarvitamise ja isiklikuks tarbeks omamise dekriminaliseerimist nii, nagu seda on kahjude vähendamist ja uimastisõltuvusravi soosiva õigusliku keskkonna loomise eesmärgil tehtud Portugalis ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Nagu on öelnud endine ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet: „On oluline, et mõned riigid on dekriminaliseerinud mitmesugused uimastitarvitamise vormid eesmärgiga tagada ravi ja teenused ilma igasuguse hirmu või ähvardamiseta ning teha lõpp häbimärgistamisele.“

Praegu eksperimenteeritakse kanepituru seadusliku reguleerimisega mitmesugustes kontekstides ning paljud eksperdid peavad seda kõige sobivamaks meetmeks illegaalsete majandusharudega nagu uimastite salakaubandus seonduva vägivalla vähendamisel. Dekriminaliseerimine on jätkuvalt oluline meede uimastiseaduste reformimise valdkonnas, pakkudes mõistlikku võimalust teha lõpp uimastikontrolliga olemuslikult seonduvatele inimõiguste rikkumistele ja rassilisele ebaõiglusele ning luua dialoogiks ja muutusteks sobiv platvorm. EuroNPUD kutsub üles looma seaduslikul reguleerimisel rajanevat uimastikontrolli-süsteemi kõigi taju muutvate ainete jaoks (ja me saame aru, et liikumine selle eesmärgi poole peab toimuma väikeste sammudega).

Kuni uimastipoliitika on jätkuvalt sellise areneva ja kasvava poliitilise arutelu ja praktikate tandriks, on äärmiselt murettekitav kuulda kriitiliselt tähtsatel ametikohtadel olevate Euroopa juhtivametnike suust sedavõrd kitsarinnalisi ja iganenud mõtteid. Euroopa väärib juhte, kes tegelikult sellistest tulevikku vaatavatest keskusteludest osa võtta suudavad.

Organisatsioonidel, mis soovivad EuroNPUDi seisukohavõtuga ühineda, on võimalik seda teha organisatsiooni kodulehel uudise kommentaariumis.

— Mat Southwell, EuroNPUDi projektijuht; +447969269395, mat.southwell@euronpud.net

— John Melhus, EuroNPUDi huvikaitse töörühm; +47 948 62 338, john.melhus@euronpud.net

www.euronpud.net

Toetajad:

Rahvusvahelised organisatsioonid:

International Network of People who Use Drugs (INPUD)

Students for Sensible Drug Policy International (SSDP)

Women and Harm Reduction International Network (WHRIN)

International Drug Policy Consortium (IDPC)

Centre on Drug Policy Evaluation (CDPE)

Piirkondlikud ja riiklikud organisatsioonid (allkirjastamise järjekorras):

Correlation — European Harm Reduction Network (Euroopa)

Release Legal Emergency & Advice Services (Ühendkuningriik)

Organisation for the Prevention of Intense Suffering: OPIS (Šveits)

Instituto RIA AC (Mehhiko)

Harm Reduction (Austraalia)

Forum Droghe (Itaalia)

la Societą della Ragione (Itaalia)

Chemical Sisters (Itaalia)

Youth RISE (Iirimaa)

The Association for Humane Drug Policy (Norra)

Centro de Orientación e Investigación Integral: COIN (Dominikaani Vabariik)

West Africa Drug Policy Network (Lääne-Aafrika)

ITANPUD APS (Itaalia)

Akzept e.V. Bundesverband für akzeptierende Drogenarbeit und humane Drogenpolitik (Saksamaa)

NZ Drug Foundation (Uus-Meremaa)

SKOSH (Holland)

Andrey Rylkov Foundation for Health and Social Justice (Venemaa)

Africa Network of People who Use Drugs: AfricaNPUD (Aafrika)

POS Foundation (Ghana)

Sihtasutus Mainline (Holland)

Law Enforcement Action Partnership (Ühendkuningriik ja EL)

Citywide Drugs Crisis Campaign (Iirimaa)

NoBox Transitions Foundation, Inc. (Filipiinid)

Estonian Association of People Using Psychotropic Substances “LUNEST” (Eesti)

Helsinki Foundation for Human Rights (Poola)

GAT portugal: Grupo de Ativistas em Tratamentos (Portugal)

AIDES: Association de lutte contre le VIH/sida et les hépatites (Prantsusmaa)

Associazione “L’Isola di Arran ODV”  (Itaalia)

Coalition PLUS: réseau international d’associations communautaires de lutte contre le VIH/sida (Prantsusmaa, Maroko, Mali ja Kanada HIVi-vastase võitluse ühingute koalitsioon)

Drug Policy Network South East Europe (Kagu-Euroopa)

ARAS: Romanian Association Against AIDS (Rumeenia)

Service User’s Rights in Action (Iirimaa)

Društvo AREAL (Sloveenia)

Association Prevent, Novi Sad (Serbia)

European Youth Drug Policy Consortium (Euroopa)

SSDP Vienna (Austria)

HOPS: Healthy Options Project Skopje (Põhja-Makedoonia)

Ex Aequo ASBL – Belgium: association communautaire de lutte contre le VIH/Sida et de santé gloable pour les HSH (Belgia)

Romanian Harm Reduction Network: RHRN (Rumeenia)

Rights Reporter Foundation (Ungari)

Responsabilité Espoir Vie Solidarité: REVS PLUS (Burkina Faso)

West Country Respect (Ühendkuningriik)

Groupement Romand d’Etudes des Addictions: GREA (Šveits)

Groupe santé Genčve (Šveits)

Positive Voice: Greek Association of PLHIV (Kreeka)

PeerNUPS (Kreeka)

Hellenic Liver Patient Association “Prometheus” (Kreeka)

Association Prevent, Novi Sad (Serbia)

Brukarföreningen Stockholm (Rootsi)

CASO (Portugal)

Ettevaatust, ksülasiin! Tänavauimastitesse on siginenud ohtlik „hobusetuimasti“

jaanuar 23, 2023 Ettevaatust, ksülasiin! Tänavauimastitesse on siginenud ohtlik „hobusetuimasti“ kommenteerimine on välja lülitatud By Lunest (Admin)
Pilt: Margus Lõvi
Pilt: Margus Lõvi

Mart Kalvet, MTÜ LUNEST juhatuse liige, tugiisik sõltlaste taasühiskonnastamise programmis SÜTIK, peokahjude vähendaja OÜ-s Reagentuur

Jaanuari keskel jõudis meie ühinguni teave, et kahe detsembri lõpus uimastite üleannustamise tõttu hukkunud inimese kehast leiti lisaks sünteetilistele opioididele ka tugeva rahustava, lihaseid lõdvestava, valuvaigistava, uinutava ja tuimastava toimega veterinaarravimit ksülasiini.

Uudis on murettekitav, kuna annab mõista, et tänavaopioidide, nt fentanüülide või nitaseenide toime võimendamise ja pikendamise eesmärgil ksülasiiniga tempimise ohtlik komme on koos kõigi potentsiaalselt saatuslike tagajärgedega Põhja-Ameerikast Eestisse jõudnud.

Heroiini „hobusetuimastiga“ (hisp Anestesia de Caballo) segamise praktika hakkas 2000. aastate hakul levima Puerto Rico tänavatel. Viimasel paaril aastal on ksülasiini üha sagedamini täheldatud USA opioiditurul, kus seda segatakse fentanüülide või nitaseenidega; piirkonniti on Põhja-Ameerikas (nt Philadelphias) nüüdseks juba keeruline leida opioide, mida poleks ksülasiiniga „võimendatud“.

USA ekspertide hinnangul lisatakse ksülasiini kiire poolestusajaga opioididele nagu fentanüülid ja nitaseenid selleks, et ainete koostoime meenutaks rohkem heroiini kauakestvamat mõju. Paraku on ksülasiiniga segatud opioidide tarvitamise soovimatud tagajärjed äärmiselt ebameeldivad. Regulaarse tarvitamisega kaasnevad muu hulgas valulised nahahaavandid (kuna ksülasiin pärsib naha hapniku-ainevahetust), teadvusekaotus, millest opioidide toimet blokeeriv vastumürk naloksoon kannatanut ei ärata, ning võõrutusnähud, mida asendusravimid nagu metadoon või buprenorfiin ei leevenda. Ksülasiinitarvitajate haavad paranevad halvasti ja aeglaselt ning muutuvad kergesti põletikulisteks; haavadest eritub spetsiifilise lõhnaga mäda. Rängematel juhtudel tuleb põletikuline kehaosa amputeerida.

Eestis leviva segatud aine või ainete ksülasiinisisaldus ei ole teada. Puhta ksülasiini surmavalt mürgise annuse suurus jääb 40 ja 2400 mg vahele. Ei ksülasiini ohutut ega ka surmavat annust pole täpselt määratletud, kuna mittesurmavate ja surmaga lõppenud manustamisjuhtumite puhul kattuvad ksülasiini kontsentratsioonid organismis suurel määral. Seni pole ksülasiinile konkreetset vastumürki; üleannustamisi ravitakse sümptomaatiliselt.

Biokeemiliselt on ksülasiin alfa2-adrenoretseptori agonist; see stimuleerib mitmetes kudedes vahetult nii tsentraalseid alfa2-retseptoreid kui ka perifeerseid alfa-adrenoretseptoreid, pärssides norepinefriini ja dopamiini sünaptilist ülekannet kesknärvisüsteemis — autoretseptorite presünaptiliste pindadega seondudes matkib ksülasiin norepinefriini toimet, mis omakorda põhjustab norepinefriini nõristamise pärssumist.

Toime saabub u 15–30 minuti jooksul pärast manustamist; rahustav mõju võib kesta ühest nelja tunnini. Sagedasemad akuutsed kõrvaltoimed on vererõhu lühiajaline tõus, sellele järgnev vererõhu alanemine, südamearütmia ning hingamisteede depressioon (hõre ja nõrk hingamine, raskemal juhul hingamispeetus).

Kui üleannuse sümptomid ilmnevad pärast opioidi ja ksülasiini segu tarvitamist, tuleks kannatanule manustada naloksooni, helistada viivitamatult kiirabisse numbril 112 ja kirjeldada juhtunut. Naloksooni väljastavad kõigile soovijatele nii asendusravikeskused kui ka kahjude vähendamise teenuste pakkujad, sh mobiilne üksus (kontaktid: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/uledoosidest-tingitud-surmade-ennetamine-naloksooni-kasutamine/).

Ksülasiini on lubatud kasutada ainult loomade ravis, mistõttu pole aine toimemehhanisme inimestel tänini põhjalikumalt uuritud.

Eestis ei ole ksülasiin kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse; seni on see reguleeritud vaid maaeluministeeriumi määrusega, mis keelab veterinaararstidel seda loomapidajatele väljastada; loomale süstida võib ksülasiini vaid veterinaar.

Kirjeldatud ohte arvesse võttes soovitab MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST praegusel ajal musta turu opioidide tarvitamist üldse vältida. Lakmusteste ksülasiini tuvastamiseks segudest pole saadaval ei meil ega ka USA-s; puhast ksülasiini on küll võimalik reagentidega kiirtestida, ent seni me ei tea, millise vastuse annab nitaseenide ja ballastainetega segatud ksülasiini testimine või kas selle abil on võimalik ksülasiinisisaldust aines välistada. Opioidsõltuvushäire all kannatavaid kodanikke kannustame liituma opioidasendusravi teenusega, mida tänavu on laiendatud — alates 2023. aastast on pilootprojekti raames võimalik saada riiklikult rahastatud buprenorfiin-asendusravi kolmes haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikumi sõltuvushäirete keskuses, Lääne-Tallinna Keskhaigla Lääne-Tallinna Sõltuvusravikeskuses ja Narvas Viljandi Haigla asendusraviteenuse keskuses (täpsemad kontaktid: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/soltuvusravi-sh-opoiodisoltuvuse-asendusravi/).

Põhjalikum ülevaade abi-, tugi- ja raviteenustest uimasteid tarvitavatele inimestele ja nende lähedastele leidub siin: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/.

Kui aine puhtust pole võimalik kontrollida ja tarvitamata olla ei suuda, soovitab MTÜ LUNEST järgida teadmata koostisega tänavaopioidide tarvitamisel järgmiseid põhimõtteid.

• Alustage väikesest annusest ja manustage aeglaselt (eriti, kui olete lisaks tarvitanud kesknärvisüsteemi depressante nagu alkohol, bensodiasepiinid või opioidid).

• Mõned kõrgvererõhu ravimid, mis sisaldavad sarnaseid toimeaineid, nt klonidiini, võivad ksülasiini toimet võimendada. Kui tarvitate mõnd sellist ravimit, vähendage kas ravimi või uimasti kogust ja tarvitage sõbra juuresolekul, kes saab jälgida, et teie hingamine ei seiskuks ning vajadusel manustada naloksooni ja teha kunstlikku hingamist.

• Kui arvate, et inimene on saanud ksülasiinisisaldusega ainest üledoosi, manustage naloksooni — see võib peatada opioidi tekitatud hingamisseisaku. Kõige olulisem on, et kannatanu organism saaks piisavalt hapnikku. Kui hingamine naloksooni manustamise järel ei taastu, hakake kannatanut abi saabumiseni elustama kunstliku hingamisega.

• Kuumutage uimasteid enne süstimist kuumutusanumas; see aitab vabaneda ebapuhastest lisaainetest, mis võivad soodustada haavandite teket.

• Ksülasiini toimel võivad nahahaavandid tekkida üle keha, mitte ainult süstekoha lähedal. Kui märkate enda kehal haavandeid, pöörduge esimesel võimalusel arsti poole.

Hoidke ennast ja oma lähedasi, võimalusel veenduge tarvitatavate ainete puhtuses, hankige naloksoonikomplekt ja kandke seda alati kaasas, ärge kunagi tarvitage üksinda ja ärge kartke otsida abi, kui probleemid üle pea kokku löövad! Neid soovitusi järgides suudame üle elada ka seekordse uimastikatastroofi.

Uimastitarvitajate MTÜ LUNEST: “Uimastisurmad on ennetatavad!”

31. august on rahvusvaheline üleannustamisteadlikkuse päev. 

Kolmapäeval, 31. augustil tähistavad maailma uimastitarvitajad ja nende lähedased, aga ka meiega solidaarsed kahjude vähendamise ja sõltuvustervishoiu valdkonna esindajad rahvusvahelist üleannustamisteadlikkuse päeva (ingl International Overdose Awareness Day). 

Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST soovib tänavusel üleannustamisteadlikkuse päeval meenutada kaaslasi, sõpru ja sugulasi, kes on elust lahkunud uimasti üleannuse tõttu, ning juhtida üldsuse tähelepanu sellele, et uimastisõltuvushäirega inimeste toetamine ja abistamine on sõltuvuse ja üleannustamise probleemile tõhusam, säästlikum ja inimlikum lahendus kui karistamine.

Me usume, et suurem osa uimastisurmasid on ennetatavad ning et üldsuse teavitamine opioidiretseptorite blokaadi pööravast, hingamispeetust ja surma ennetavast ravimist naloksoonist aitab nende ennetamisele kaasa. 

Eestis põhjustavad üleannustamissurmasid peamiselt sünteetilised opioidid — fentanüülid ja nitaseenid. Nende keelustamine pole andnud soovitud tulemusi, kuna keelustatud ainete kõrval ilmuvad turule järjest uued keelustamata tooted. Taoline olukord seab ohtu kogu elanikkonna, eriti aga uimasteid tarvitava osa ühiskonnast. 

Tänavu 26. juunil rahvusvahelisel kampaaniapäeval “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish.) salvestasime kolm videointervjuud meie ühingu liikmete ja töötajatega, kes räägivad varjamatult oma suhetest uimastitega, kogemustest uimastisõltuvushäirega ja sellest, kuidas tingimusteta tugi ja inimlik suhtumine on aidanud neil keerulisi probleeme lahendada paremini kui ähvardused ja karistused. 

“Eestis on juba aastaid olnud rohkem üleannustamissurmasid kui üheski teises Euroopa Liidu riigis,” märkis MTÜ LUNEST liige ja tugiisikuteenuste spetsialist Artjom videousutluses. “Viimastel aastatel on see nukker statistika veidi paranenud, kuid inimesed surevad ikkagi. Ainuüksi naloksooni kättesaadavuse ja uimastikahjude vähendamise programmide laiendamine võib päästa elusid.” 

MTÜ LUNEST liige ja tugiisik Jelena rõhutab omalt poolt uimastitarvitajatesse ja -sõltlastesse inimliku suhtumise olulisust. “Inimene, kellesse on kordki usutud, on juba uus inimene!” märgib ta intervjuus. 

“Iga uimastisõltlane on ühiskonna liige ja võib pakkuda tuge kogemuskaaslastele,” teab LUNESTi liige Tatjana, kes on küll kogenud uimastipoliitika kahjulikke tagajärgi, ent nüüdseks töötab ise tugiisikuna sõltlaste taasühiskonnastamise programmis. 

31. augustil on aeg meenutada, et iga inimene, kes on üleannustamise läbi elust lahkunud, on olnud kellegi poeg või tütar, ema või isa, sugulane või lihtsalt hea sõber. Nad olid inimesed, kelle kohta üks narkopolitsei juhtivametnik on öelnud: “Isegi kui ta otseselt midagi ei tee, on teda lihtsalt vastik vaadata”. MTÜ LUNEST leiab, et selline suhtumine peab taanduma ja asenduma valmidusega aidata, kui paistab, et vaja on abi ja tuge — et selliseid ennetatavaid surmasid oleks tulevikus vähem, ning et meie kaaskodanikud, kes raskel hetkel on teinud vale otsuse, ei peaks end tundma põlatute, rõhutute ja ahistatutena.

Uimastisõltuvus on konkreetsete sümptomitega tervisehäire, millega ei kaasne ühegi seadusliku õiguse või inimõiguse kaotust; selle all kannatajate piinu ja üksildust pole vaja võimendada, vaid neid tuleks kuulata ja aidata leida lahendusi. Keelamisest, karistamisest ja pealekaebamisest pole sõltuvusprobleemide lahendamisel kunagi abi olnud. 

MTÜ LUNEST soovitus igaühele, kelle peres või kogukonnas on opioidide tarvitajaid, on hankida naloksoonikomplekt ja õppida seda kasutama. Naloksooni ei müüda kahjuks apteekides; ninakaudseks manustamiseks mõeldud naloksoonikomplekti tuleb küsida kahjude vähendamise keskustest nagu Convictus Estonia või AIDSi Tugikeskus. Samuti oskavad naloksooni hankimise ja kasutamise teemal anda nõu MTÜ LUNEST töötajad ja sõltlaste ühiskonnastamise tugiisikuteenuse-programmi SÜTIK tugiisikud. 

Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta

e-posti teel: lunest2016@gmail.com

veebilehe www.lunest.ee kaudu, 

Facebookis: www.fb.com/lunest2016 ning

telefonitsi

eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja

vene keeles +372 58135240 (Artjom Uvarov, ühingu liige). 

Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt https://www.overdoseday.com/.

Kampaania „Toetus on võimalus elule“ soovitab kärpida karistusi uimastite tarvitamise eest

2022. aasta 26. juuni märgib rahvusvahelise kampaania „Support. Don’t Punish“ („Ei karistustele, jah lahendustele!“) jaoks väga olulist tähtpäeva. Juba terve kümnendi vältel on aktivistid kogu maailmas otsustavalt mobiliseerunud, et astuda vastu kahjulikule „sõjale uimastitega“ ning selle aluseks olevatele paljudele vägivalla ja hülgamise põhistele süsteemidele eesmärgiga luua kahjude vähendamisel ja dekriminalseerimisel rajanevaid jätkusuutlikke alternatiive. 

Meie, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST aktivistid, soovime tänavuse kampaania raames taas juhtida tähelepanu Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate probleemidele, mis ei puuduta ainult sõltuvushäirega elavaid inimesi, vaid kogu ühiskonda. Sellepärast rõhutame ka tänavu, et: 

  • uimastisõltuvushäire on meditsiiniline diagnoos, mitte kuritegu; 
  • sõltuvushäire on sotsiaalne haigus; 
  • mitte kõik uimastikuriteod pole nii tõsised, et nende toimepanijate eraldamine perekonnast ja elust vabaduses või koguni täiendav väljasaatmine reaalselt kodumaalt oleks vajalik, mistõttu leiame, et iga väljasaatmisjuhtumit tuleks menetleda individuaalselt. 

Sellepärast korraldabki MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST tänavu sama kampaania veebis deviisi all „Toetus on võimalus elule!“ 

Soovime tõsta üldsuse teadlikkust sellest, et uimastisõltuvus on diagnoos, mitte kuritegu, mistõttu peaksid selle kui probleemi lahendamisega tegelema tervishoiutöötajad, mitte õiguskaitseorganid. Uimastisõltuvushäiret ei saa ravida karistamisega. 

Kampaania raames tõstame tänavu esile probleeme, mida põhustavad kohtu määrusega kehtestatud nõuded mitte tarvitada uimasteid. Taolised nõuded komplitseerivad kinnipidamisasutusest ennetähtaegselt vabastatud inimeste elusid ja põhjustavad täiendavaid kahjusid, suunates neid muu hulgas mitteseaduskuulekale käitumisele ja ohtlike, ent tuvastamatute ainete tarvitamisele. 

Oma töös inimeste taasühiskonnastamisel on meie organisatsiooni töötajad osalenud kohtuistungitel ning mitmel puhul on meil õnnestunud kohut veenda taoliste tingimuste seadmisest loobuma. Soovime sellistele juhtumitele pöörata nii üldsuse kui ka ametkondade tähelepanu. 

Kui tahame, et uimastiprobleemide tõenduspõhised lahendused — eelkõige ravi- ja tugiteenused uimastitarvitajatele — oleksid võimalikult tõhusad ja säästlikud, on aeg dekriminaliseerimisel ja sõltuvushäirest paranemise toetamisel rajanevat poliitikat laiendada kõigile uimastitarvitajatele, sealhulgas tingimisi vabastatutele ja Eestimaa elanikest uimastikaristuste kandjatele, kellel puudub Eesti kodakondsus. Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooni MTÜ LUNEST hinnangul on Eesti nüüdisaegne uimastipoliitika üldiselt edumeelne, selle uus alusdokument — Eesti narkopoliitika aastani 2030 e nn Valge raamat — on seni kõige uljam ja ambitsioonikam uimastipoliitiline seisukohavõtt meie riigis, mis kattub suuresti meie ühingu arusaamadega, sedastades muu hulgas, et aastaks 2030 peaksid uimastitarvitajad saama Eestis igakülgselt vajalikku abi, et tarvitajate õigusrikkumiste puhul tuleks karistustele eelistada abiteenuseid ning et õiguskaitsjate esmane eesmärk on aidata uimastitarvitajatel jõuda vajalike teenusteni

Nende põhimõtete valguses, samuti asjaolude valguses, et 

  • kinnipidamisasutustes pakutavad sõltuvusrehabilitatsiooni-teenused pole pahatihti ei järjepidevad ega ka ammendavad ja ei suuda sõltuvushäirelisi kinnipeetavaid piisaval määral ette valmistada seaduskuulekaks eluks vabaduses, ning et 
  • uimastite tarvitamise keelu kohaldamine ajendab sõltuvushäirelisi kriminaalhooldusteenuse kliente tarvitama aineid, mida pole võimalik kiirtestidega tuvastada ja millega kaasnevad ohud ja riskid on reeglina märksa suuremad kui traditsioonilistel uimastitel, 

leiame, et Eesti õiguskaitse- ja karistussüsteemil on aeg loobuda mõnedest iganenud tavadest. Tänavusel kampaaniapäeval pöördumegi üldsuse ja uimastiennetuse valdkonnaga seotud ametkondade poole üleskutsega toetada meie järgmiseid püüdlusi. 

1) Nõue hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ei peaks olema osa tingimisi või elektroonilise järelevalve alla vabastamise tingimustest. Kui riiklik uimastistrateegia rajaneb muu hulgas eeldusel, et uimastisõltuvushäire on meditsiiniline diagnoos, mitte kriminaaljuriidiline probleem, kujutab arsti ettekirjutuseta psühhotroopsete ainete tarvitamise keelamise nõue n-ö haiguse eest karistamist. MTÜ LUNEST leiab, et kohtulike menetluste kohaldamise ja taaskriminaliseerimise asemel, mis sõltuvushäireliste inimeste jaoks uimastite tarvitamisega seonduvaid riske ja kaasnevaid kahjusid oluliselt võimendavad, tuleks uimastite tarvitamisest mitte hoiduda suutvad kriminaalhooldusteenuse kliendid suunata edasi abi- ja tugiteenustele nagu programmid SÜTIK ja VALIK või SA Viljandi Haigla sõltuvusravi- ja -rehabilitatsiooni osakond, mis aitaksid neil edasist riski- ja sõltuvuskäitumist ennetada ja ohjeldada. 

2) Kodakondsuseta eestimaalaste väljasaatmine riigist pärast määratud vanglakaristuse kandmist kujutab endast põhjendamatut täiendavat karistust. MTÜ LUNEST hinnangul tuleks vastav praktika üle vaadata ja kas täielikult kaotada või rakendada seda vaid kõige äärmuslikumatel puhkudel. Enamik kodakondsuseta Eestimaa elanikke, kellel on sõltuvusprobleem, on siin sündinud ja/või kasvanud ning hakanud uimasteid tarvitama osana meie ühiskonnast. Sellised inimesed vajavad abi, tuge ja nõu oma reaalsel kodumaal. Nende väljasaatmine riikidesse nagu Venemaa, millega neil puuduvad igasugused sidemed ja kus neil pole sotsiaalset tugivõrgustikku ega sageli ka võimalust pöörduda tõenduspõhistele tugiteenustele, suurendab oluliselt nende riski haigestuda sotsiaalsetesse haigustesse nagu HIV ja C-hepatiit, samuti riski üleannustamise läbi surra

Kutsume kõiki üles seda sõnumit jagama. Samuti pakume välja mõned loosungid, millega saame samu ettepanekuid esitada avalikel koosolekutel. 

  • Kuni tarvitamist karistatakse, jääb dekriminaliseerimine poolikuks
  • Karistamine võimendab riske, toetus päästab elusid!
  • Sotsiaalprogramm on alternatiiv uimastite tarvitamise keelamisele
  • Keelud ja karistused ei lahenda uimastiprobleemi
  • Karistuste asendamine toetusega on odavam kui dekriminaliseerimine 

Järgmise avaliku koosoleku, millel saame ühiselt tõsta iseendi ja üldsuse teadlikkust neist ja muudest uimastipoliitika kitsaskohtadest, korraldab MTÜ LUNEST 2022. a 31. augustil — rahvusvahelisel üledoosiohvrite mälestuspäeval.Teavet sündmuse kohta jagame jooskvalt MTÜ LUNEST kodulehel ja Facebookis

Paar sõna aktivismikampaaniast „Support. Don’t Punish„ — „Ei karistustele, jah lahendustele!„

Kampaania „Support. Don’t Punish“ — „Ei karistustele, jah lahendustele!“ raames läbi viidavate ürituste sarja kokkulangemine ÜRO uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastase päevaga pole juhuslik. Just sel päeval on riikidel olnud tavaks kiita poliitikuid ja jõustamisametnikke uimastitega seonduvate kinnipidamiste ning uimastite ja vara konfiskeerimise eest, mõnel pool ka uimastiseaduste rikkujaid avalikult nuhelda või isegi hukata. Ometi on ÜRO olnud sunnitud avalikult tunnistama, et nn sõda uimastitega pole vähendanud uimastite tarvitamise määrasid, vaid on toonud kaasa tõsiseid kahjusid — üleannustamissurmasid, HIVi ja C-hepatiidi levikut, vanglate ülerahvastamist, inimõiguste ränki rikkumisi ning häbimärgistamise, ühiskondliku tõrjumise, vägivalla ja korruptsiooni süvenemist. Selleks, et olukorda parandada, on vaja selliseid uimastipoliitilisi meetmeid, mis toetuvad selgelt inimõigustele ning pakuvad uimastitarvitajaid kimbutavatele tervise- ja ühiskonnaprobleemidele lahendusi, mitte ei võimenda neid. Dekriminaliseerimispoliitika laiendamine kogu täiskasvanud elanikkonnale ja kõigi karistuste kaotamine uimastite tarvitamise eest võiks olla üks osa sellistest lahendustest. 

Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta

e-posti teel: lunest2016@gmail.com

veebilehe www.lunest.ee kaudu, 

Facebookis: www.fb.com/lunest2016 ning

telefonitsi

eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja

vene keeles +372 58135240 (Artjom Uvarov, ühingu liige). 

Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt http://supportdontpunish.org/join/

Ypsilon.ee avaldas MTÜ LUNEST esindaja artikli uutest uimastitest

14. aprillil ilmus Postimees Grupi kultuuri- ja arvamusportaalis Ypsilon MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST juhatuse liikme Mart Kalveti pikem kirjutis nn uutest psühhoaktiivsetest ainetest (NPS).

Artikkel rajaneb varem samal nädalal MTÜ LUNEST partnerorganisatsiooni — kahjude vähendamise teenuseid pakkuva MTÜ Convictus — töötajatele peetud ettekandel.

Kalvet selgitab artiklis, milliseid uimasteid ja miks nimetatakse uuteks, kuidas neid liigitatakse, kuidas neid Eestis ja mujal reguleeritakse, kuidas uimastikeelupoliitika mõjutab NPS-ide turgusid, millised on nende ainetega seonduvad peamised probleemid ja meedias ülepaisutatud ohud, ning kuidas ainete tarvitamise-eelne testimine ja muud kahjude vähendamise meetodid võivad aidata neid ohtusid ennetada ja vähendada.

„Uued ained on ilmne probleem kahjude vähendamise ning sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkujatele, kuna nende külluse tingimustes on keeruline anda tarvitajatele ajakohast pädevat nõu või pakkuda sobivaimat abi,“ kirjutab Kalvet artiklis. „Kõige tipuks kujutab uute ainete virvarr suurt väljakutset neile, kes sooviksid uimastiturgusid mõistlikult reguleerida. Ehkki ei saa välistada, et mõned uued ained sobivad ohutuse ja meeldiva toime poolest meelelahutuslikuks pruukimiseks pareminigi kui traditsioonilised — ja nt Uus-Meremaa on isegi üritanud sel sajandil taolisi aineid reguleerida, ehkki kahjuks on need püüdlused seni liiva jooksnud —, puuduvad enamiku kohta neist üldse igasugused kliinilised andmed ja riskihinnangud, mis peaksid olema aluseks mis tahes psühhoaktiivse aine tootmise ja turundamise süsteemidele.“

„Hoolimata sellest, et Eestis veel sõltuvusainete laiemast reguleerimisest eriti ei räägita, pean ma uimastipoliitika inimlikus suunas reformimise pooldajana rõõmuga nentima, et meie uus narkopoliitika „valge raamat“ — „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ — on seni kõige uuendusmeelsem poliitikadokument omas vallas,” rõhutab Kalvet, soovitades igaühel, kellele Eesti rahvatervis korda läheb, hoida pöialt, et selle dokumendi eesmärgid saaksid peagi täidetud.

Hoiatus! Kristallilise MDMA pähe müüdav aine võib olla tavalisest ohtlikum

25. novembril avaldas Eesti Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre oma Twitteri-lehel teate, et viimasel ajal on kaks noort inimest kaotanud elu pärast MDMA tarvitamist. Samas soovitati juba omandatud ainet mitte tarvitada. Uudise korjas kiiresti üles ajakirjandus, mis levitas seda koos Twitteri-postitusele lisatud fotoga kotitäiest lilladest tablettidest, millel aga pole ilmselt antud juhtumiga palju pistmist, nagu selgus ka hr Tambre järgmisel päeval jagatud postitusest, milles ametnik kinnitas, et surmavat MDMA-d on müüdud just kristallilisel kujul. 

Pildi allikas on PPA Põhja Prefektuur.

Uimastisõltlaste taasühiskonnastamise programmi SÜTIK Tallinnas, Harjumaal ja Kirde-Eestis ellu rakendava MTÜ LUNEST ja ööklubikahjude vähendamisega tegeleva OÜ Reagentuur poole pöörduti neil päevadel korduvalt seoses selle uudisega ja uuriti, kas meie andmetel on lillad ecstasy-tabletid eriti ohtlikud. Pidime selgitama, et uudis ja sellele järgnenud täpsustused räägivad siiski kristallilisest MDMA-st, mitte tablettidest. Ohtlikku ainet kirjeldatakse kollaka ja natuke pehmena; selle täpne koostis pole väidetavalt teada. Samuti jõudsid meieni signaalid, et viimase u kahe kuu jooksul on Tallinnas ja Harjumaal levinud kristallilist MDMA-d, mille tarvitajad on kahtlustanud, et see sisaldab toimeainena midagi muud. 

26. novembri Aktuaalses Kaameras jagas samal teemal soovitusi Tervise Arengu Instituudi uimastisõltuvuse ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova, kes tõstis mh esile vajadust uimastite testimise teenuse järele. 

Kurbatova sõnul on naiivne arvata, et inimesed lõpetavad narkootikumide tarvitamise, mistõttu on oluline kasutada abivahendeid. Ta rääkis, et selgeks tuleb teha ohud, veenduda aine puhtuses ja uues olukorras vähem tarvitada. Samuti tuleks veenduda, et seltskonnas on keegi, kes vajadusel abistaks. 

“Teistes riikides on olemas ka selline teenus nagu narkootikumide tarvitamise eelne testimine, mille abil on võimalik veenduda, mis ainega on tegemist. Eestis küll täna riikliku teenusena seda ei ole, aga täiesti legaalselt on võimalik osta ka testimiskomplekte, mida omal vastutusel kasutada,” selgitas Kurbatova. 

Kõike seda silmas pidades kutsume kodanikke üles valvsusele. Kui olete omandanud kristallilist MDMA-d, soovitame seda mitte tarvitada. Kui siiski otsustate tarvitada, alustage veerandist või poolest annusest ja oodake mõjude saabumist vähemalt tund aega. Mitte mingil juhul ärge manustage mitmekordset annust. Igal juhul on mõistlik mis tahes keelatud aineid enne tarvitamist vähemalt reagentidega testida. Kui teil pole võimalik ise ainet testida, soovitame küsida nõu OÜ-lt Reagentuur (e-post: info@reagentuur.ee). Kui tarvitanu kaotab teadvuse või tal ilmnevad muud üleannustamise märgid (krambihood, hingamispeetus, ülikiire pulss), kutsuge kindlasti kiirabi. 

Samuti palub politsei neil, kes teavad midagi MDMA müüjate või kahe surmajuhtumi kohta, ühendust võtta vihjetelefonitsi numbril 6124465 või e-posti kaudu aadressil pohja.vihje@politsei.ee

Värske uuring näitab, mida Narva ja Tallinna uimastitarvitajad tänavu kevadel süstisid

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uurijate K.-A. Ollo, A. Kurbatova ja A. Murd’i ning Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudi (EKEI) uurijate A. Riikoja ja T. Barndõki koostöös on äsja valminud põnev uuring, mille raames
analüüsiti Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutud kasutatud süstalde sisu.
Kokkuvõte pealkirjaga “Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutavate süstalde
uuring narkootikumide jääkide suhtes 2021” esitleb uuendusliku uuringu tulemusi, milles analüüsiti
tarvitatavatest narkootikumidest ülevaate saamiseks keemiliselt narkootikume süstivate inimeste
kasutatud süstalde sisu.

No description available.


Uuringusse valiti süstlad 2021. aasta kevadel Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes
kogutud kasutatud süstalde hulgast. TAI osutusel on tegu esimese katsetusega kasutada Eestis
süstitavatest narkootikumidest piirkondliku ülevaate saamiseks kromatomassispektromeetrilist meetodit.
Valimid moodustati Narva ja Tallinna kõikide kahjude vähendamise keskuste baasil, kus väiksema
klientuuriga kohtadest võeti valimisse 15 ja suurematest vähemalt 30 kasutatud süstalt. Uurijad
rõhutavad, et kahjude vähendamise keskustesse toodud süstlad ei anna ülevaadet ainult keskuse
klientidest, vaid välitöö käigus koguti kokku kogu piirkonnast leitud kasutatud süstlad.
Uuringu osutusel domineeris Narvas süstaldes narkootilistest ainetest amfetamiin (52%), millele
järgnesid asendusravis kasutatavad ravimid buprenorfiin koos naloksooniga (Suboxone, Bupensanduo
vm sama koostisega ravim) (34%) ja metadoon (12%). Ka Tallinna süstalde analüüsis tuli välja
buprenorfiini ja metadooni jääke, kuid mitte nii ulatuslikul määral kui Narvas. Narva süstaldes leidus
vähem erinevaid aineid kui Tallinnas. Erinevalt Tallinnast ei leidunud Narva süstaldes ei metamfetamiini,
kokaiini ega ka MDMA-d. Tallinnas oli samuti domineerivaks aineks amfetamiin (64%), 22% Tallinna
süstaldest sisaldas ka metamfetamiini, mis enamikul juhtudest oli koos amfetamiiniga. Tallinna
analüüsitud süstaldes leidus MDMA-d 4% ja sünteetilist opioidi isotonitaseeni 13% juhtudest. Narvas
sisaldas isotonitaseeni vaid üks süstal. Narva ühest süstlast leitud 6-MAMi, morfiini ja atsetüülkodeiini
kombinatsioon viitab uurijate hinnangul heroiini tarvitamisele.
Uuring kinnitas fentanüüli ja selle analoogide vähest levimust Eestis 2021. aasta kevadel. Fentanüüli
leidus kahel korral Tallinna süstaldes; võrreldes Narvaga leiti Tallinnas kasutatud süstaldest oluliselt
enam ka alfa-PVP-d (25% vs 3%), mida peetakse turult taandunud fentanüüli üheks n-ö aseaineks.
Uuringu autorid kirjutavad töö kokkuvõttes, et nende hinnangul 2021. aasta Narva ja Tallinna
süstlajääkide uuring õigustas ennast ja leiavad, et sellist uuringumetoodikat on otstarbekas rakendada
ka järgnevatel aastatel. „Uuring on tõhus narkootiliste ainete turu seiremeetod, mis annab hea ülevaate
nii kahjude vähendamise keskuste klientidest kui ka piirkondlikest erinevustest ainete tarvitamisel,“
rõhutavad autorid.
Uurimus koos vene- ja ingliskeelsete kokkuvõtetega asub aadressil:


http://www.tai.ee/sites/default/files/2021-
11/S%C3%BCstalde%20uuring%20narkootikumide%20j%C3%A4%C3%A4kide%20suhtes%202021.pdf

Septembris toimus inimõiguste ja uimastipoliitika rahvusvaheliste suuniste ellurakendamise teemaline kolmas regionaalne kõnelustevoor

2 ja 3. septembril toimus Ühendkuningriigis tegutseva Essexi ülikooli inimõiguste ja
uimastipoliitika rahvusvahelise keskuse, ÜRO arenguprogrammi UNDP, ÜRO inimõiguste
ülemvoliniku ameti OHCHR, ÜRO HIVi/AIDSi ühisprogrammi UNAIDS, Euraasia kahjude
vähendamise ühingu EHRA, kahjude vähendamise edendamise rahvusvahelise ühenduse
Harm Reduction International (HRI), Šveitsi välisministeeriumi ning Saksamaa
majanduskoostöö ja arengu ministeeriumi (BMZ) juures tegutseva uimastipoliitika ja
arendustegevuse globaalse partnerlusorganisatsiooni GPDPD eestvedamisel inimõiguste ja
uimastipoliitika rahvusvaheliste suuniste (International Guidelines on Human Rights and
Drug Policy) ellurakendamise teemalised regionaalsed kõnelused.
Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonile korraldatud kõnelustevoor oli kolmas pärast mullu
Mexico Citys ja Kagu-Aasias toimunud kõnelusi ning kujutas endast osa kolmeaastasest
nõustamisprotsessist eesmärgiga arendada edasi ÜRO uimastikomisjoni 2019. a märtsi
istungjärgul avaldatud inimõiguste ja uimastipoliitika rahvusvahelisi suuniseid sihiga nende
laialdasemale ellurakendamisele. Chatham House’i anonüümsusreeglistiku alusel toimunud
sündmusel osalesid riikide valitsuste, riiklike inimõiguste organisatsioonide, akadeemiliste
ringkondade ja kodanikuühenduste esindajad kogu regioonist, et arutada inimõiguste rolli
maailmas valitsevale uimastitega seotud olukorrale inimlikul ja õiglasel moel reageerimise
arendamises.


Kahepäevane virtuaalkohtumine toimis riiklikele ja regionaalsetele organisatsioonidele
mitteametliku foorumina, kus arutati ja kaardistati suuniste ellurakendamisega riiklikes ja
regionaalsetes tingimustes seonduvaid võimalikke väljakutseid ja võimalusi.
Tippfunktsionäride ja -akadeemikute osalusel toimus mitu modereeritud vestlusringi, milles
selgitati suuniste konteksti ja vahendati järgnenud ajurünnaku-töötubades kasutamiseks
vajalikku teavet.
Eestit ja siinset uimastitarvitajate kodanikeühendust MTÜ LUNEST kõnelustel esindanud
Mart Kalveti hinnangul täitis sündmus oma peamised eesmärgid — tutvustada osalejatele
inimõiguste ja uimastipoliitika rahvusvaheliste suuniste ulatuslikku sisu, tuvastada suuniste
seosed riiklike ja regionaalsete prioriteetidega ning võimaldada praktiliste ajurünnakute
raames leida viise suuniste ellurakendamiseks nii kohalikul kui ka regionaalsel tasandil.
Õiguse tervisele, kriminaalõiguse, arvamusvabaduse ning osalemise ja kogukondade
võimestamise teemalistest ajurünnakutest osa võtnud Kalveti osutusel nõuab inimõiguste ja
uimastipoliitika kokkupuutealal esinevate probleemide senisest ulatuslikum lahendamine ja
võimaluste parem kasutamine kõigi seotud sektorite, sh riiklike institutsioonide ja
kodanikeühenduste jätkuvaid pingutusi. „Ehkki meie vägagi edumeelne uus riiklik
narkostrateegia e nn Valge raamat klapib suunistega hästi kokku, ei tähenda see, et vastavad
hoiakud ka kiiresti kõikide asjaosalisteni jõuaksid,“ kommneteeris MTÜ LUNEST juhatuse
liige Kalvet. „Olen veendunud, et meiesugustel kodanikeühendustel on nii soovi kui ka
pädevust riigiametnike, kohtunike, juristide, üldsuse ja jõustamisorganite uimastite ja
inimõiguste alasel koolitamisel abiks olla — nii Eestis, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis
kui ka kogu maailmas.“

Helsingin Sanomat: vaid null uimastisurma on piisavalt tugev eesmärk

Soome päevaleht Helsingin Sanomat avaldas 21. augustil jõulise toimetajaveeru kasvava uimastisuremuse ohjeldamise teemal. Rahvusvahelisel üledooside teadvustamise päeval avaldame sellest tõlke.

Soomes sureb uimastite tõttu juba rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes, kuid uimastisurmade ennetamist ei võeta tõsiselt.

2019. aastal suri Soomes uimastite tõttu 234 inimest. Samal aastal hukkus liiklusõnnetustes 211 inimest.

Nii liiklusõnnetused kui ka uimastid tapavad asjatult, sageli traagiliselt vara. Aga ühiskond teeb tõsiseid pingutusi neist vaid ühe põhjustatud surmade ennetamiseks.

Soome tervise- ja heaoluameti THL uurijad Inari Viskari ja Sanna Kailanto kõrvutasid 12. augustil ameti blogis ilmunud artiklis mõlema valdkonna kõige värskemaid statistilisi andmeid selleks, et rõhutada üht asja. Liikluses on eesmärgiks seatud null surma. Uimastisurmade hulgal lubatakse kasvada. Miks?

2019. aastal suri Soomes liiklusõnnetustes ajalooliselt vähe just jalakäijaid. See ei ole ainult ühe-aasta-ime. Surmade arv on vähenenud juba mitukümmend aastat, kuna liiklusturvalisuse nimel on tehtud tahtlikult ka valusaid otsuseid.

50 aastat tagasi — enne turvavöö kasutamise kohustuslikuks muutmist — ületas liiklussurmade arv tuhande piiri. Aastatuhandevahetuse paiku oli Soomes aastas u 400 liiklussurma.

Mõned neist muutusest on kaasa toonud uued tehnilised lahendused. Nüüdisaegsed sõidukid on turvalisemad, projekteeritud eesmärgiga avarii korral võimalikult tõhusalt inimesi kaitsta. Parandatud on sõiduteid, ehitatud ohutussaari ja teepiirdeid suunavööndite vahele, rajatud tunneleid ja ringristmikke.

Selliste lahenduste vastu vaevalt keegi väga protestib. Samas on tehtud ka muudatusi, mis pahandavad suurt osa rahvast, nt suurendatud kiiruspiiranguid, lisatud kiiruskaameraid ja võetud kasutusele jalgratturikiivrid. Valgustustöö abil on muudetud isegi inimeste suhtumist, mis teadupärast on väga raske väljakutse.

Samal ajal kui liiklussuremus on kaks korda vähenenud, on uimastisuremus kahekordistunud.

Tõtt-öelda oli olukord 2019. aastal eelmiste aastatega võrreldes veidi helgem, ent paistab, et pandeemia tõttu on pärast seda kasvanud nii surmade arv kui ka uimastite tarvitamise määrad. Eriti palju ohtramalt on hakatud tarvitama amfetamiini, annavad mõista Soome linnades läbi viidud reoveeuuringute raames kogutud andmed uimastite ainevahetusjääkide kohta.

Eksperdid kardavad, et uimastisuremus võib varasemaga võrreldes veelgi kasvada, kui Soomes hakatakse tarvitama rohkem sünteetilisi opioide nagu Ühendriikides (ja paraku ka Eestis — Toim.).

Väärib märkimist, et Soome riiklik statistikakeskus lahterdab uimastisurmasid üsna sirgjooneliselt. Need on üleannustamised, pikaajalise sõltuvushäire otsesed tagajärjed ja enesetapud. Näiteks õnnetusjuhtumeid aga uimastisurmade hulka ei arvestata.

Tüüpiline uimastitarvitamise tõttu surnud soomlane kannatab mitmel moel puudust; ta on täiskasvanud üksik meesterahvas. Samas on uimastisurmad viimastel aastatel hakanud sagenema ka noorte seas.

Võimalusi olukorra parandamiseks leidub ja mitte kõik neist ei ole keerulised.

Need THL-i asjatundjate soovitustest, mis nõuavad seaduste muutmist, puudutavad uimastite tarvitamise karistamist. Suremus kahaneks, kui inimesed julgeksid üleannustamise korral helistada hädaabinumbrile.

Me ei räägi siin näiteks uimastite müügi seadustamisest, vaid sellest, et tarvitajatele tuleks karistuste asemel pakkuda ravi.

Mõnedes riikides on turvalisus kasvanud ka tänu tarvitamiskabinettidele. Tarvitajatele jagatakse üleannuseid sürdavat „vastumürki“ naloksooni. Abi on ka tervishoiualasest nõustamisest.

Kui need sammud tunduvad liiga keerulised, tuleks vähemalt hõlbustada uimastisõltuvusravile pääsemist ning pakkuda soovijaile individuaalset ja piisavalt pikaajalist rehabilitatsiooni.

Need on meetmed surmade hulga vähendamiseks. Uimastite tarvitamise ennetamine on keerulisem, kuid nagu liikluses toimunud arengutest näha on, saab süstemaatiliselt tegutsedes ajapikku muuta ka inimeste hoiakuid. Lisaks uimastitarvitajatele suunatud teenustele hõlmab tarvitamise tõhus ennetamine ka kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid, lastekaitset, erialast koolitamist ja isegi linnaplaneerimist.

Vähim, mida saame teha, on teadvustada järgmist võrdväärsust — nii üleannuse tõttu surnud kui ka ülekäigurajal hukkunu on väärtuslik inimene, üks meie seast.

Värske artikkel kutsub üles loobuma iganenud suhtumisest uimastitarvitajatesse

Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant ja MTÜ LUNEST vabatahtlik Lõuna-Eestis Simone Eelmaa ning MTÜ
Convictus ja Confido Sõltuvusravi Keskuse töötaja, sõltuvusnõustaja ja tugiisik Alisa Aalbok on Tervise
Arengu Instituudi üllitatavas ajakirjas Sotsiaaltöö hiljuti avaldanud põhjaliku artikli sellest, miks
sõltuvushäirega inimeste ja uimastitarvitajate marginaliseerimine ja häbimärgistamine töötavad vastu
sõltuvustervishoiu eesmärkidele ning kuidas hukkamõistmise asemel tingimusteta mõistmist ja abi
pakkudes saavad sotsiaal- ja tervishoiutöötajad sõltuvusprobleemidega inimesi kõige paremini aidata.
Põhjalikult allikaviidatud artikkel pealkirjaga „Nähtamatud barjäärid: uimastisõltuvus ja -probleemid
praktikas”
võtab kokku uimastite tarvitamise, tarvitajate ja sõltlaste kohtlemise iganenud ja
repressiivsete viiside pahupooled ning pakub välja ka positiivse programmi nende kitsaskohtade
kõrvaldamiseks.


„Sõltuvushäirega inimesed (ja nende lähedased) väärivad samasugust abi ja teenuste kvaliteeti nagu kõik
teised. Nad ei ole halvemad või vähem väärtuslikud kui ülejäänud ühiskonnaliikmed,” kirjutavad autorid.
„Iga elu on oluline ning haigusega võitlev inimene ei tohiks jääda oma mures üksi seetõttu, et süsteem
on vigane ja ühiskond ei ole piisavalt arenenud. Me ei ütle ju kopsupõletikus inimesele, et võta ennast
lihtsalt kokku. Samuti ei eelda me, et tegu on ohtliku (ja kuritegeliku) inimesega, kes on lisaks veel liiga
nõrk, et enda eest hoolitseda ja elus õigeid valikuid teha. Me saame aru, et kui inimene on haige, vajab
ta tervenemiseks ravi. Samamoodi peaksime suhtuma ka inimestesse, kes vajavad abi vaimse tervise
probleemidega. Selline lähenemine ei vähenda kuidagi inimese enda rolli paranemisel, sest on ilmselge,
et inimene peab ise tahtma paraneda. Kuid enamasti ei olegi küsimus selles, et inimesed ei taha
paraneda.”


Artikkel ilmus juulis elektroonilisel kujul ajakirja Sotsiaaltöö veebilehel ja avaldatakse ajakirja
septembrinumbris; samuti on töös artikli tõlge vene keelde, mille kohta avaldame teate selle ilmumisel.
Simone Eelmaa on mh osalenud Justiitsministeeriumi tänavu ilmunud uuringu „Vanglast vabanenute
tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine”
(PDF, 126 lk) koostamisel; uuring käsitleb teiste seas ka osaliselt
MTÜ LUNEST ellu viidava tugiisikuteenuse-programmi SÜTIK tööd.