LUNEST

KEELUSTAMINE TAPAB ⟩ ÜRO inimõiguste ülemvolinik: uimastikeeluseadused ei klapi kokku inimõigustega

(Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus)

Eile, 20. septembril ilmunud ajalooliselt pöördelises aruandes kuulutas ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk karistamispõhise uimastipoliitika ja globaalse uimastitevastase võitluse nurjunuks ning soovitas need asendada uue, tervishoiul ja inimõigustel rajaneva lähenemisega, mis muude meetmete hulgas hõlmaks ka uimastiturgude seaduslikku reguleerimist.

Ülemvoliniku esitatud soovituste ellurakendamise huvides kutsuvad Rahvusvahelise Uimastipoliitika Konsortsiumi IDPC pöördumise allkirjastanud organisatsioonid, nende hulgas Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, rahvusvahelist üldsust üles reformima ja tasakaalustama globaalset uimastikontrolli režiimi ning riiklikke uimastiseaduseid ja -poliitikaid.

Ülemvoliniku aruanne järgnes tema samasisulisele jõulisele avaldusele tänavu 13. märtsil ÜRO Narkootiliste Ainete Komisjoni CND 66. istungjärgul, see omakorda 1. märtsil uimastipoliitika globaalkomisjoni GCDP ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Genfis korraldatud inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamise kõrgetasemelisele kohtumisele, kus juhtivametnike kõrval sai uimastitarvitajate rahvusvahelise kogukonna esindajana sõna ka Mart Kalvet MTÜ-st LUNEST.

Aastakümneid on «uimastitevaba ühiskonna» saavutamise ebarealistlik eesmärk ajendanud rahvusvahelist kogukonda ohjeldama uimastitarvitamist keelustamise, kriminaliseerimise ja karmide karistustega. Pärast ÜRO peaassamblee erakorralist istungjärku (UNGASS) 2016. aastal on ÜRO hakanud panema üha rohkem rõhku uimastite ja uimastipoliitika tervishoiu, inimõiguste ja arenguga seonduvatele aspektidele. Paraku on riikide pingutused neid eesmärke saavutada osutunud ebapiisavateks. Nüüd on ÜRO inimõiguste ülemvolinik astunud julge sammu edasi, tunnistades ühemõtteliselt, et karistamispõhised uimastipoliitilised meetmed ajendavad inimõiguste laialdasi rikkumisi ja õhutavad diskrimineerimist.

Äsjane aruanne teeb ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroost esimese ÜRO ametkonna, mis kutsub üles pragmaatilise meetmena rahvatervise ja kõigi inimeste inimõiguste kaitsmiseks uimasteid vastutustundlikult reguleerima – seda olukorras, kus rohkem kui 250 miljonit inimest maailmas elavad juba jurisdiktsioonides, kus seaduslikult reguleeritud kanepiturg on reaalsus, ning riigid nagu Colombia ja Saksamaa on teada andnud sarnastest kavadest. Pealeselle on Boliivia äsja käivitanud kokapõõsa narkootiliste ainete loendisse lisamise ja keelustamise rahvusvahelise korra ümberhindamise põhjendusega, et 1961. aasta ühtne konventsioon keelustas kokalehed iganenud ja rassistlike eelarvamuste alusel.

Värske aruanne süstematiseerib lisaks kasvavat hulka uimastipoliitika-alaseid soovitusi ÜRO inimõiguste ekspertidelt. Sellisena kujutab raport endast kava, mille alusel sobib edaspidi kujundada rahvatervise ja inimõiguste austamisel rajanevaid meetmeid. Tõstame siinkohal esile aruande kõige olulisemaid järeldusi.

• Kahjude vähendamine peab olema keskne element õiguses tervise kaitsele.

• Uimastikontrolli militariseerimist tuleb näha riiklikku vägivalda ajendava tegurina.

• Kaotada tuleb surmanuhtlus karistusena uimastiseaduste rikkumise eest.

• Tuleb tunnistada, et ebaproportsionaalsed uimastiseadused on globaalse massilise vangistamise probleemi üks põhjuseid.

• Uimastipoliitiliste meetmete kasutamist tõrjutud rahvastikurühmade, sh põliselanike, Aafrika juurtega inimeste ja naiste vastu tuleb dokumenteerida.

• Tuleb tunnistada keelustamise ja kriminaliseerimise ebaproportsionaalselt kahjulikke mõjusid humanitaarkriisidesse sattunud inimrühmadele.

Globaalse karistamispõhise uimastipoliitika muutmine nõuab rahvusvahelise uimastikontrolli režiimi aluseks olevate, ajalooliselt keelustamisele ja kriminaliseerimisele keskendunud normide ja institutsioonide muutmist. See tähendab muu hulgas ÜRO uimastikontrolli konventsioonide ümberkujundamist ja ÜRO uimastikontrolli-ametkondade nagu ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo UNODC ja Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu INCB, mis hoiduvad tegemast riikidega koostööd ülemvoliniku ettepanekute keskmes olevate alternatiivsete uimastipoliitiliste meetmete (nagu ÜRO ühises seisukohavõtus esile tõstetud uimastitarvitamise ja sellega seonduvate tegevuste dekriminaliseerimine ning kahjude vähendamise teenuste õiglase kättesaadavus suurendamine) edendamisel.

Ülemvoliniku aruande ajaloolist tähtsust arvesse võttes on 133 organisatsiooni üle kogu maailma pakkunud ühiselt välja järgmised soovitused.

• Kannustame ÜRO liikmesriike kasutama 2019. aastal vastu võetud uimastiteemalise ministrite deklaratsiooni eelseisvat vahekokkuvõtet globaalse uimastipoliitika tasakaalustamiseks, sätestades inimõiguste ja rahvatervise kaitse ning võrdsuse ja mittediskrimineerimise tagamise globaalse uimastikontrolli süsteemi põhilisteks eesmärkideks ning lisades ÜRO Narkootiliste Ainete Komisjoni tegevuskavasse inimõiguste kaitse tagamise teemalise punkti.

• Kutsume rahvusvahelist üldsust üles hõlmama kodanikuühiskonna organisatsioone ja «uimastitevastasest võitlusest» vahetult mõjutatud rahvastikurühmasid, sh riskirühmasid nagu uimasteid tarvitavad inimesed, mõistlikul viisil uimastipoliitiliste otsuste langetamisse, ellurakendamisse, seiramisse ja hindamisse.

• Kannustame liikmesriike käivitama ÜRO uimastikonventsioonide ümberhindamise protsessi eesmärgiga võimaldada inimõiguste põhist seaduslikku reguleerimist ja tunnistada kehtetuks tingimused, mis nõuavad rahvusvaheliselt keelustatud taimede ja ainete traditsiooniliste kasutusviiside likvideerimist.

• Kutsume ÜRO Inimõiguste Nõukogu üles looma mehhanismi inimõiguste ja uimastipoliitika vaheliste vastuolude kaotamise teemaliste soovituste perioodiliseks esitamiseks ja arendamiseks. See peaks toimuma kas volitades ÜRO inimõiguste ülemvolinikku andma perioodiliselt aru uimastipoliitika inimõigustega seonduvate mõjude teemal, või uimastipoliitika teemalise juurdlusorgani või spetsiaalse mandaadi loomise kaudu.

• Me tervitame seda, et kasvab ÜRO inimõiguste alaste mehhanismide jagatavate soovituste hulk uimastipoliitiliste meetmete rakendamisega inimõigustele kaasnevate järelmite teemal. Kannustame kõiki inimõigusmehhanisme järgima kurssi, mille ülemvolinik määras, keskendudes sellele, kuidas karistuspõhised uimastipoliitilised meetmed, sh rahvusvaheline uimastikontrolli režiim võivad ise kujuneda takistusteks inimõiguste täieulatuslikule tagamisele.

• Kutsume uimastikontrolli-ametkondi, sh UNODC-d ja INCB-d üles lõimima uimastipoliitika inimõiguslikke aspekte süsteemsel moel oma tegevuskavadesse, garanteerima nende hõlmamise ametkondade aastaaruannetesse ning arvestama liikmesriikidega koostöö tegemisel ülemvoliniku tehtud järelduste ja sätestatud standarditega.

• Kutsume UNODC-d, liikmesriike ja riiklikke uimastikontrolli ametkondi üles loobuma karistuspõhiste uimastipoliitiliste meetmete toetamisest ja rahastamisest ning tagama, et kolmandatele riikidele uimastiseaduste jõustamiseks eraldatavad rahalised ja tehnilised vahendid ei soodustaks inimõiguste rikkumist ning et nendega ei kaasneks selliste rikkumiste soodustamise reaalset ohtu.

• Kutsume ÜRO ametkondi ning tervishoiu- ja kaitseteenistustesse hõlmatud rahvusvahelise üldsuse esindajaid üles lõimima kahjude vähendamist humanitaarkriisidele reageerimise raamistikku.

• Kutsume vastavate volitustega ÜRO ametkondi järgima inimõiguste ülemvoliniku eeskuju ja tegema lõppu uimastite vastutustundliku reguleerimisega seonduvatele tabudele ning esitama turgude seadusliku reguleerimise teemalisi tõendeid, soovitusi ja rahvusvahelisi standardeid, mis on kooskõlas ÜRO tervishoiu, inimõiguste ja arengu alaste väärtustega.

Pöördumine inglise keeles koos alla kirjutanud organisatsioonide loendiga asub siin (PDF, 5 lk).

ÜLEDOOSITEADLIKKUSE PÄEV ⟩ Tasuta kinoseanss ning arutelu uimastite ja sõltuvuse teemadel

31. august on rahvusvaheline üledoositeadlikkuse päev. MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST kutsub sel puhul Tallinnas ja Jõhvis kõiki huvilisi kinno ja arutelule Eestis murettekitavalt kasvanud uimastisuremuse ennetamise võimaluste teemal.

Nii Tallinnas kinos Kai kui ka Jõhvi kontserdimajas linastuvad Ungari sihtasutuse Rights Reporter Foundation toodetud dokumentaalfilmid «Kostja Proletarski» (u 30 min) ja «Üks päev elus: uimasteid tarvitavate inimeste maailm» (u 80 min). Filmide vahel ja arutelu ajal pakutakse suupisteid ja sooje jooke.

«Iga aasta 31. augustil tuleme me kokku, et meenutada üleannustamise ohvriks langenud lähedasi ja kutsuda üldsust üles astuma samme üleannustamiste lõpetamiseks,» kirjutab sündmuse ingliskeelne veebileht. «On aeg levitada sõna!»

Korraldajad rõhutavad, et üleannus võib tabada igaüht hoolimata taustast või olukorrast. «See võib juhtuda sõltumata sellest, kas inimesel on uimastisõltuvushäire või mitte. See võib juhtuda reostunud aine tarvitamisel või esimesel uimastitarvitamise korral. See võib juhtuda inimestega, kes tarvitavad retseptravimeid. See mõjutab nii vanu, noori kui ka keskealisi kõikjal maailmas. Üleannus ei tee inimestel vahet,» sedastab hiljutine suhtlusvõrgu-postitus.

«Purustagem üleannustamist ümbritsev häbimärgistamine!» rõhutavad organisaatorid samas. «Rahvusvahelise üledoositeadlikkuse päeva eel kutsugem inimesi enda ümber tundma ära üleannuse tundemärke, õppima elustamisvõtteid ning rakendama tõenduspõhiseid vahendeid ja strateegiaid üledooside ennetamiseks. Suhtlusvõrkudes teemaviidet #weseeyou kasutades anname märku, et märkame neid inimesi, kes selles globaalses rahvatervisekriisis on seni märkamatuks jäänud. Töötagem üheskoos sellise maailma nimel, kus üledoosikahjusid enam ei ole!»

«Kostja Proletarski» jutustab peategelase ja tema emaga tehtud intervjuude põhjal traagilise loo sellest, mida teeb Vene riik inimestega, kes uimastisüütegude eest vanglakaristust kannavad.

2009. aasta 19. juunil suri uimastitarvitaja ja HIV-positiivsete inimeste õiguste eest võitlev aktivist Kostja Proletarski Venemaal Peterburis Botkini haiglas tuberkuloossesse meningiiti. Tema surma olid põhjustanud kolm aastat väärkohtlemist ja piinamist Karjalas tegutsevas Venemaa nakkushaigete vangilaagris nr 4.

Venemaal, kus uimastisõltuvushäirete kvaliteetne ravi pole praktiliselt kättesaadav, on vabadusekaotusega karistamine kujunenud peamiseks «lahenduseks» uimastisõltuvuse probleemile. Nagu selgub filmistki, ei ravi kinnipidamisasutused kedagi. Selle asemel vanglad tapavad.

Käsitsi joonistatud dokumentaalfilm, milles kõlavad algupärased intervjuud Kostja ja tema ema Irinaga, püüab alal hoida mälestust Kostja Proletarskist ja paljudest teistest kogu maailmas, kel pole õnnestunud vanglasüsteemis ellu jääda.

Filmi on tootnud Ungari kodanikuõiguste sihtasutus Rights Reporter Foundation eesotsas režissöör István Gábor Takácsiga. Teksti loeb Anja Sarang, animatsiooni on kaaderhaaval käsitsi joonistanud Lili Rontó.

«Üks päev elus» on pilguheit uimasteid tarvitavate inimeste ja uimastikahjude vähendajate igapäevaellu seitsmes maailma linnas – Berliinis, Budapestis, Jakartas, Lagoses, Mexico Citys, New Yorgis ja Simferoopolis.

Film sündis Rights Reporter Foundationi liikmete unistusest näidata Jim Jarmuschi «Ühe öö Maal» (A Night on Earth) eeskujul uimasteid tarvitavate inimeste elude sarnasusi ja erinevusi eri maailma linnades, tõstes esile uimastitarvitajate inimlikkust, unikaalsust ja kordumatuid elulugusid, samuti seda, millistes keskkondades nad elavad ja milliste katsumustega peavad toime tulema. Tänu videopõhise huvikaitsevõrgustiku aktivistide panusele õnnestus film, mida nüüdseks on linastatud mitmel pool maailmas, üles võtta väga väikese eelarvega.

Tallinnas algab sündmus kinos Kai (Kai kultuurikeskuses) kl 15, Jõhvis kontserdimajas kl 10.30. Filmidele järgneb kummaski linnas modereeritud aruteluring uimasti- ja karistuspoliitika ning sõltuvustervishoiu teemadel, milles osalevad valdkonna eksperdid ja juhtivametnikud. Tallinnas osalevad aruetlus Eesti Naise ja TervisPlussi peatoimetaja Heidit Kaio, kes on viimasel ajal kirjutanud nii üledoosisurmadest kui ka psühhedeelsete ainete kasutamisest vaimse tervise ravis, Põhja-Eesti narkopolitsei juht Rait Pikaro, Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets, Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist ja projekti «Turvalisem ööelu» juht Mikk Oja ning pikaajalise vanglameditsiini ja kahjude vähendamise valdkonna edendamise kogemusega ekspert, praegu erakorralise meditsiini osakonna õena töötav Kristel Kivimets. Arutelu modereerib MTÜ LUNEST esindaja Mart Kalvet.

Sündmus on tasuta. Tallinnas järgneb päevasele tasuta programmile kl 21 kultusfilmi «Trainspotting» tasuline seanss kõrvalasuvas Noblessneri välikinos.

Tallinna sündmuse täpsem kava: https://www.facebook.com/events/259283443543991/

Jõhvi sündmuse täpsem kava: https://www.facebook.com/events/261966556584128/

Support. Don’t Punish — Ei karistustele, jah lahendustele!

Pilt: Margus Lõvi.

26. juunil, rahvusvahelisel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval võtavad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed kogu maailmas osa kampaaniast „Ei karistustele, jah lahendustele!“ (ingl Support. Don’t Punish).

#supportdontpunish #inpud #enpud #lunest

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing „LUNEST“ ühineb globaalse huvikaitse-kampaaniaga „Ei karistustele, jah lahendustele!“, mis nõuab tervishoiu ja inimõiguste põhist uimastipoliitikat. (Vt ka https://supportdontpunish.org/).

Eesti on edumeelne riik, mis järgib liberaalse uimastipoliitika põhimõtteid, arendades ja rahastades mh programme, mille eesmärk on aidata psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvusse sattunud inimesi.

MTÜ LUNEST osutusel on nüüdisaegne uimastipoliitika meie kodumaal olnud suhteliselt edukas. Selle alusdokument – Eesti riiklik uimastistrateegia aastani 2030 e nn uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat – on seni üks uljamaid ja ambitsioonikamaid riiklikke seisukohavõtte uimastipoliitika teemadel, mis suures osas kattub meie ühingu arusaamadega. Mh kiidame heaks nii eesmärgi võimaldada aastaks 2030 vajalikku abi kõigile uimastisõltlastele, kui ka arusaama, mille kohaselt õiguskaitseametkonnad peaksid inimestel, kes on oma sõltuvushäire tagajärjel seadust rikkunud, aitama esmajärjekorras pöörduda psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvuses olevatele inimestele suunatud teenustele

Ehkki Eesti riik on uimastisõltuvuse ennetus- ja raviprogrammide pakkumise osas üldiselt ajaga kaasas käinud, saab probleemse uimastitarvitamisharjumusega inimestele ikka veel osaks diskrimineerimine ja kriminaliseerimine.

• Diskrimineerimine tapab! Ei häbimärgistamisele!

Sellel, kui üldsus, riiklikud ametkonnad, tervishoiuasutused, sotsiaalteenused ja teenuseid pakkuvate organisatsioonide töötajad uimastisõltuvushäirega inimesi häbimärgistavad ja marginaliseerivad, on katastroofilised ühiskondlikud tagajärjed. See suurendab uimasteid tarvitavate inimeste haavatavust ja ühiskondlikku tõrjumist, mis omakorda põhjustab enesestigmatiseerimist ja vähendab inimeste suutlikkust ja valmidust ühiskondlikku ellu ja riigi toimimisse panustada.

Lühidalt tähendab see, et inimesed ei jõua vajalikele teenustele, muutuvad asotsiaalseteks ning surevad sagedamini haiguste ja üleannustamiste tagajärjel.

Meie, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST aktivistid, soovime taas kord juhtida tähelepanu Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate probleemidele, mis ei mõjuta mitte ainult uimastisõltuvushäirega elavate inimeste käekäiku, vaid kogu ühiskonda.

Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et uimastisõltuvushäire on diagnoos, mitte kuritegu, mis tähendab, et selle kui probleemi lahendamisega peaksid tegelema tervishoiutöötajad.

• Tarvitamise keelustamine tähendab tervisehäire keelustamist!

Uimastisõltuvushäiret ei ole võimalik ravida karistamisega. Kui soovime, et tõenduspõhised lahendused uimastiprobleemile – eriti sõltuvusravi ja tugiteenuste vallas – oleksid võimalikult tõhusad ja tulutoovad, on aeg uimastite dekriminaliseerimist laiendada.

Kui meie riiklik uimastistrateegia rajaneb mh eeldusel, et uimastisõltuvushäire on konkreetse tervisehäire meditsiiniline diagnoos, mitte seadusevastane tegu, tähendab see, et keeld tarvitada psühhotroopseid aineid ilma arsti retseptita kujutab endast karistust sellesama tervisehäire all kannatamise eest. Nõue hoiduda sõltuvusttekitavate ainete tarvitamisest ei peaks olema üheks tingimisi või elektroonilise jälgimise alla vabastamise või kriminaalhooldusteenusel püsimise eelduseks. MTÜ LUNEST usub, et uimastisõltuvushäiretega inimeste jaoks uimastite tarvitamisega seonduvaid riske ja ohte oluliselt võimendavate taaskriminaliseerivate menetluste rakendamise asemel tuleks sellised inimesed suunata abi- ja tugiteenustele nagu programmid SÜTIK ja VALIK või SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenus, mis aitavad neil õppida oma terviseprobleemiga elama ja toime tulema. Teave kõigi olemasolevate abi- ja tugiteenuste kohta leidub siin: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/.

Sotsiaalprogrammid on tõhus alternatiiv uimastite tarvitamise keelustamisele.

Keelud ja karistused ei lahenda uimastiprobleemi!

Trahvide ja karistuste asendamine tugiteenustega on odavam kui kriminaliseerimine.

Samuti soovime juhtida tähelepanu Eestis pakutavate asendusraviteenuste kvaliteedile.

• Metadooniprogramm on raviviis, mitte uimastitarvitamine!

Meile teeb muret, et Eesti kinnipidamisasutustes pakutav asendusravi kujutab endast kinnipeetavate kahekordset karistamist ja diskrimineerimist. Nimelt ei ole asendusraviprogrammi patsientidest kinnipeetavail võimalik pääseda avavanglasse, samuti ei võimaldata neile tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks pole kinnipeetavatest patsientidel sageli piisavalt võimalusi oma uimastisõltuvusprobleemiga kas psühholoogi või kogemusnõustaja toel töötamiseks, mis süvendab enesestigmatiseerimist ja kujutab endast sisuliselt täiendavat psühholoogilise karistamise mehhanismi, millega nuheldakse inimesi sama haiguse põdemise eest, mida nad asendusraviga kontrolli all püüavad hoida.

Ehkki Eestis on asendusraviprogrammid teenusena saadaval ning neid rahastatakse, arendatakse ja reguleeritakse riiklikult, jätkub ühiskonnas uimastisõltuvushäirega inimeste taasühiskonnastamiseks loodud programmide klientide häbimärgistamine. Neil on raske leida tööd nii era- kui ka avalikus sektoris; sageli pole neil võimalik edukalt läbida töötajate tervisekontrolli. Hoolimata tõigast, et korrektsel tarvitamisel ei põhjusta raviotstarbeline metadoon uimastijoovet ja inimesel on võimalik tänu sellele oma uimastisõltuvushäiret kontrolli all hoida, jääb ta ühiskonna silmis ikka sellekssamaks „narkomaaniks“, ning peab taluma täpselt samasugust häbimärgistamist ja diskrimineerimist nagu inimesed, kellel on probleemne uimastitarvitamisharjumus. Seetõttu on asendusraviprogrammid tarvitajate seas valdavalt ebapopulaarsed, mis omakorda toob kaasa tänavauimastite laialdasema leviku ja tarvitamise.

Kutsume kõiki üles seda sõnumit jagama.

Järgneb valik juhtmõtteid ja loosungeid, mis meie hinnangul sobivad meie ettepanekute tutvustamiseks avalikel üritustel.

• Diskrimineerimine tapab! Ei häbimärgistamisele!
• Tarvitamise keelustamine on tervisehäire keelustamine!
• Metadooniprogramm on raviviis, mitte uimastitarvitamine!
• Support. Don’t Punish — Ei karistustele, jah lahendustele!

Palun, toetage meie kampaaniat!

Täiendavate küsimuste tekkimisel võtke ühendust MTÜ LUNEST juhatuse liikmetega.

Mart Kalvet (eesti keeles): +372 5096286

Jelena Antonova (vene keeles): +372 5331 7025

Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST taotlus
opioidasendusraviteenuse kvaliteedi kogukonnapõhiseks hindamiseks sai eetikakomisjoni heakskiidu

15. oktoobril kiitis Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee TAIEK heaks uurimuse
„Opioidasendusraviteenuse kvaliteedi kogukonnapõhine hindamine“ Eesti psühhotroopsete ainete
tarvitajate ühingu LUNEST eestvedamisel.

TAIEKi 2022. a otsusega nr 1121 heaks kiidetud uurimuse vastutavad uurijad on dr Anneli Uusküla Tartu
Ülikoolist ja dr Sigrid Vorobjov Tervise Arengu Instituudist, peamised läbiviijad Anna Markina Tartu
Ülikooli õigusteaduskonnast, Maris Salekešin Tervise Arengu Instituudist ja Jelena Antonova MTÜ-st LUNEST.

Euraasia kahjude vähendamise ühenduse EHRA rahastatud uuringut viivad Eestis ühiselt läbi Eesti
psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, Tervise Arengu Instituut ning Tartu Ülikooli
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.

2022. aasta seisuga saavad Eestis metadoonipõhist asendusravi u 650 inimest; teenust pakutakse
kümnes asutuses. Kava kohaselt hakkab uuring hõlmama kokku 250 asendusravi saavat inimest.

Meie soov on koguda teavet patsientide kogemuste kohta asendusraviteenusega ja nende hinnanguid
sellele, samuti teavet asendusravi saavate inimeste tervise seisundi ja elukvaliteedi kohta. Taoline teave
on väga oluline asendusraviteenuste kvaliteedi hindamiseks ja parandamiseks.

Asendusraviteenuse kvaliteedi hindamise uuringuga soovime juhtida tähelepanu järgmistele teemadele.

• Patsientide hinnang opioidasendusravikeskustes pakutavate sotsiaalsete ja psühholoogiliste
  tugiteenuste kvaliteedile.
• Võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamise võimalused opioidasendusravipatsientide ja
  teenusepakkujate vahelises suhtluses eesmärgiga lahendada patsientide diskrimineerimise ja
  häbimärgistamise juhtumeid.
• Opioidasendusravipatsientide elukorralduse ja asendusraviprogrammide pakutavate
  teenustega soostumuse kvalitatiivne hindamine.
• Võimalused parandada opioidasendusravipatsientide elukvaliteeti juba asendusravil viibimise
  ajal.

  Uurimuse tulemused ja järelmid esitatakse asjassepuutuvatele riiklikele ametkondadele ja avaldatakse
  mh meie veebilehel. Uurimuse lõpuks töötatakse välja opioidasendusraviteenuste kvaliteedi
  parandamise ettepanekud.