Euroopa uimastitarvitajate ühisavaldus: on aeg uueks lähenemiseks uimastipoliitikale.
Euroopa uimasteid tarvitavate inimeste võrgustikku EuroNPUD, millega on ühinenud ka MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, jahmatasid iganenud ja nüüdisaegsest poliitilisest kursist lahknevad mõtteavaldused, millega hiljuti esinesid Antwerpeni sadamat külastades Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson ja Belgia siseminister Annelies Verlinden, kes süüdistasid uimasteid tarvitavaid inimesi kuritegudes, mille on toime pannud organiseeritud kuritegelikud rühmitused, ja kinnitasid, et Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks „sõltuvustest vaba ühiskonna“. On äärmiselt kurvastav, et lisaks häbimärgistavate terminite kasutamisele toetab Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson ka aegunud arusaama uimastitevabast maailmast.
Kuulda sellist kammitsetud mõtlemist Euroopa liidritelt ajal, mil me näeme kogu Euroopas üha pragmaatilisemate ja kaalutletumate uimastipoliitika reformimise meetmete (nagu kannabinoidravi võimaldamine, täiskasvanutele mõeldud kanepisaaduste turu reguleerimine ja psühhedeelsete ainete ravipotentsiaali rakendamine) ning kahjude laiaulatuslikuma vähendamise meetmete (nagu ohutuma tarvitamise ruumid, uimastite tarvitamise-eelne testimine ja heroiinipõhine asendusravi) kasutuselevõttu, on sügavalt häiriv.
Volinik Johanssoni väljaütlemised on vastuolus ka Euroopa Liidu enda ametliku uimastistrateegiaga aastateks 2021–2025, mis kutsub EL-i riike üles vähendama uimasteid tarvitavate inimeste häbimärgistamist ning soovitab teha suuremaid ja tasakaalustatud investeeringuid laia valikusse nõudluse ja kahjude vähendamise teenustesse, jättes uimastivaba maailma nurjunud paradigma üldse kõrvale.
Kõik ÜRO agentuurid on ühinenud ÜRO ühise seisukohaga uimastite küsimuses, mis „toonitab taas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi pühendumust liikmesriikide toetamisele tõeliselt tasakaalustatud, igakülgsete, integreeritud, tõenduspõhiste, inimõiguste kaitsel rajanevate, arengule orienteeritud ja jätkusuutlike reaktsioonide arendamisel ülemaailmsele uimastiprobleemile“. See ühine seisukoht toetab uimastite tarvitamise ja isiklikuks tarbeks omamise dekriminaliseerimist nii, nagu seda on kahjude vähendamist ja uimastisõltuvusravi soosiva õigusliku keskkonna loomise eesmärgil tehtud Portugalis ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Nagu on öelnud endine ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet: „On oluline, et mõned riigid on dekriminaliseerinud mitmesugused uimastitarvitamise vormid eesmärgiga tagada ravi ja teenused ilma igasuguse hirmu või ähvardamiseta ning teha lõpp häbimärgistamisele.“
Praegu eksperimenteeritakse kanepituru seadusliku reguleerimisega mitmesugustes kontekstides ning paljud eksperdid peavad seda kõige sobivamaks meetmeks illegaalsete majandusharudega nagu uimastite salakaubandus seonduva vägivalla vähendamisel. Dekriminaliseerimine on jätkuvalt oluline meede uimastiseaduste reformimise valdkonnas, pakkudes mõistlikku võimalust teha lõpp uimastikontrolliga olemuslikult seonduvatele inimõiguste rikkumistele ja rassilisele ebaõiglusele ning luua dialoogiks ja muutusteks sobiv platvorm. EuroNPUD kutsub üles looma seaduslikul reguleerimisel rajanevat uimastikontrolli-süsteemi kõigi taju muutvate ainete jaoks (ja me saame aru, et liikumine selle eesmärgi poole peab toimuma väikeste sammudega).
Kuni uimastipoliitika on jätkuvalt sellise areneva ja kasvava poliitilise arutelu ja praktikate tandriks, on äärmiselt murettekitav kuulda kriitiliselt tähtsatel ametikohtadel olevate Euroopa juhtivametnike suust sedavõrd kitsarinnalisi ja iganenud mõtteid. Euroopa väärib juhte, kes tegelikult sellistest tulevikku vaatavatest keskusteludest osa võtta suudavad.
Organisatsioonidel, mis soovivad EuroNPUDi seisukohavõtuga ühineda, on võimalik seda teha organisatsiooni kodulehel uudise kommentaariumis.
— Mat Southwell, EuroNPUDi projektijuht; +447969269395, mat.southwell@euronpud.net
— John Melhus, EuroNPUDi huvikaitse töörühm; +47 948 62 338, john.melhus@euronpud.net
Toetajad:
Rahvusvahelised organisatsioonid:
International Network of People who Use Drugs (INPUD)
Students for Sensible Drug Policy International (SSDP)
Women and Harm Reduction International Network (WHRIN)
International Drug Policy Consortium (IDPC)
Centre on Drug Policy Evaluation (CDPE)
Piirkondlikud ja riiklikud organisatsioonid (allkirjastamise järjekorras):
Correlation — European Harm Reduction Network (Euroopa)
Release Legal Emergency & Advice Services (Ühendkuningriik)
Organisation for the Prevention of Intense Suffering: OPIS (Šveits)
Instituto RIA AC (Mehhiko)
Harm Reduction (Austraalia)
Forum Droghe (Itaalia)
la Societą della Ragione (Itaalia)
Chemical Sisters (Itaalia)
Youth RISE (Iirimaa)
The Association for Humane Drug Policy (Norra)
Centro de Orientación e Investigación Integral: COIN (Dominikaani Vabariik)
West Africa Drug Policy Network (Lääne-Aafrika)
ITANPUD APS (Itaalia)
Akzept e.V. Bundesverband für akzeptierende Drogenarbeit und humane Drogenpolitik (Saksamaa)
NZ Drug Foundation (Uus-Meremaa)
SKOSH (Holland)
Andrey Rylkov Foundation for Health and Social Justice (Venemaa)
Africa Network of People who Use Drugs: AfricaNPUD (Aafrika)
POS Foundation (Ghana)
Sihtasutus Mainline (Holland)
Law Enforcement Action Partnership (Ühendkuningriik ja EL)
Citywide Drugs Crisis Campaign (Iirimaa)
NoBox Transitions Foundation, Inc. (Filipiinid)
Estonian Association of People Using Psychotropic Substances “LUNEST” (Eesti)
Helsinki Foundation for Human Rights (Poola)
GAT portugal: Grupo de Ativistas em Tratamentos (Portugal)
AIDES: Association de lutte contre le VIH/sida et les hépatites (Prantsusmaa)
Associazione “L’Isola di Arran ODV” (Itaalia)
Coalition PLUS: réseau international d’associations communautaires de lutte contre le VIH/sida (Prantsusmaa, Maroko, Mali ja Kanada HIVi-vastase võitluse ühingute koalitsioon)
Drug Policy Network South East Europe (Kagu-Euroopa)
ARAS: Romanian Association Against AIDS (Rumeenia)
Service User’s Rights in Action (Iirimaa)
Društvo AREAL (Sloveenia)
Association Prevent, Novi Sad (Serbia)
European Youth Drug Policy Consortium (Euroopa)
SSDP Vienna (Austria)
HOPS: Healthy Options Project Skopje (Põhja-Makedoonia)
Ex Aequo ASBL – Belgium: association communautaire de lutte contre le VIH/Sida et de santé gloable pour les HSH (Belgia)
Romanian Harm Reduction Network: RHRN (Rumeenia)
Rights Reporter Foundation (Ungari)
Responsabilité Espoir Vie Solidarité: REVS PLUS (Burkina Faso)
West Country Respect (Ühendkuningriik)
Groupement Romand d’Etudes des Addictions: GREA (Šveits)
Groupe santé Genčve (Šveits)
Positive Voice: Greek Association of PLHIV (Kreeka)
PeerNUPS (Kreeka)
Hellenic Liver Patient Association “Prometheus” (Kreeka)
Association Prevent, Novi Sad (Serbia)
Brukarföreningen Stockholm (Rootsi)
CASO (Portugal)
Mart Kalvet, MTÜ LUNEST juhatuse liige, tugiisik sõltlaste taasühiskonnastamise programmis SÜTIK, peokahjude vähendaja OÜ-s Reagentuur
Jaanuari keskel jõudis meie ühinguni teave, et kahe detsembri lõpus uimastite üleannustamise tõttu hukkunud inimese kehast leiti lisaks sünteetilistele opioididele ka tugeva rahustava, lihaseid lõdvestava, valuvaigistava, uinutava ja tuimastava toimega veterinaarravimit ksülasiini.
Uudis on murettekitav, kuna annab mõista, et tänavaopioidide, nt fentanüülide või nitaseenide toime võimendamise ja pikendamise eesmärgil ksülasiiniga tempimise ohtlik komme on koos kõigi potentsiaalselt saatuslike tagajärgedega Põhja-Ameerikast Eestisse jõudnud.
Heroiini „hobusetuimastiga“ (hisp Anestesia de Caballo) segamise praktika hakkas 2000. aastate hakul levima Puerto Rico tänavatel. Viimasel paaril aastal on ksülasiini üha sagedamini täheldatud USA opioiditurul, kus seda segatakse fentanüülide või nitaseenidega; piirkonniti on Põhja-Ameerikas (nt Philadelphias) nüüdseks juba keeruline leida opioide, mida poleks ksülasiiniga „võimendatud“.
USA ekspertide hinnangul lisatakse ksülasiini kiire poolestusajaga opioididele nagu fentanüülid ja nitaseenid selleks, et ainete koostoime meenutaks rohkem heroiini kauakestvamat mõju. Paraku on ksülasiiniga segatud opioidide tarvitamise soovimatud tagajärjed äärmiselt ebameeldivad. Regulaarse tarvitamisega kaasnevad muu hulgas valulised nahahaavandid (kuna ksülasiin pärsib naha hapniku-ainevahetust), teadvusekaotus, millest opioidide toimet blokeeriv vastumürk naloksoon kannatanut ei ärata, ning võõrutusnähud, mida asendusravimid nagu metadoon või buprenorfiin ei leevenda. Ksülasiinitarvitajate haavad paranevad halvasti ja aeglaselt ning muutuvad kergesti põletikulisteks; haavadest eritub spetsiifilise lõhnaga mäda. Rängematel juhtudel tuleb põletikuline kehaosa amputeerida.
Eestis leviva segatud aine või ainete ksülasiinisisaldus ei ole teada. Puhta ksülasiini surmavalt mürgise annuse suurus jääb 40 ja 2400 mg vahele. Ei ksülasiini ohutut ega ka surmavat annust pole täpselt määratletud, kuna mittesurmavate ja surmaga lõppenud manustamisjuhtumite puhul kattuvad ksülasiini kontsentratsioonid organismis suurel määral. Seni pole ksülasiinile konkreetset vastumürki; üleannustamisi ravitakse sümptomaatiliselt.
Biokeemiliselt on ksülasiin alfa2-adrenoretseptori agonist; see stimuleerib mitmetes kudedes vahetult nii tsentraalseid alfa2-retseptoreid kui ka perifeerseid alfa-adrenoretseptoreid, pärssides norepinefriini ja dopamiini sünaptilist ülekannet kesknärvisüsteemis — autoretseptorite presünaptiliste pindadega seondudes matkib ksülasiin norepinefriini toimet, mis omakorda põhjustab norepinefriini nõristamise pärssumist.
Toime saabub u 15–30 minuti jooksul pärast manustamist; rahustav mõju võib kesta ühest nelja tunnini. Sagedasemad akuutsed kõrvaltoimed on vererõhu lühiajaline tõus, sellele järgnev vererõhu alanemine, südamearütmia ning hingamisteede depressioon (hõre ja nõrk hingamine, raskemal juhul hingamispeetus).
Kui üleannuse sümptomid ilmnevad pärast opioidi ja ksülasiini segu tarvitamist, tuleks kannatanule manustada naloksooni, helistada viivitamatult kiirabisse numbril 112 ja kirjeldada juhtunut. Naloksooni väljastavad kõigile soovijatele nii asendusravikeskused kui ka kahjude vähendamise teenuste pakkujad, sh mobiilne üksus (kontaktid: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/uledoosidest-tingitud-surmade-ennetamine-naloksooni-kasutamine/).
Ksülasiini on lubatud kasutada ainult loomade ravis, mistõttu pole aine toimemehhanisme inimestel tänini põhjalikumalt uuritud.
Eestis ei ole ksülasiin kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse; seni on see reguleeritud vaid maaeluministeeriumi määrusega, mis keelab veterinaararstidel seda loomapidajatele väljastada; loomale süstida võib ksülasiini vaid veterinaar.
Kirjeldatud ohte arvesse võttes soovitab MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST praegusel ajal musta turu opioidide tarvitamist üldse vältida. Lakmusteste ksülasiini tuvastamiseks segudest pole saadaval ei meil ega ka USA-s; puhast ksülasiini on küll võimalik reagentidega kiirtestida, ent seni me ei tea, millise vastuse annab nitaseenide ja ballastainetega segatud ksülasiini testimine või kas selle abil on võimalik ksülasiinisisaldust aines välistada. Opioidsõltuvushäire all kannatavaid kodanikke kannustame liituma opioidasendusravi teenusega, mida tänavu on laiendatud — alates 2023. aastast on pilootprojekti raames võimalik saada riiklikult rahastatud buprenorfiin-asendusravi kolmes haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikumi sõltuvushäirete keskuses, Lääne-Tallinna Keskhaigla Lääne-Tallinna Sõltuvusravikeskuses ja Narvas Viljandi Haigla asendusraviteenuse keskuses (täpsemad kontaktid: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/soltuvusravi-sh-opoiodisoltuvuse-asendusravi/).
Põhjalikum ülevaade abi-, tugi- ja raviteenustest uimasteid tarvitavatele inimestele ja nende lähedastele leidub siin: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/.
Kui aine puhtust pole võimalik kontrollida ja tarvitamata olla ei suuda, soovitab MTÜ LUNEST järgida teadmata koostisega tänavaopioidide tarvitamisel järgmiseid põhimõtteid.
• Alustage väikesest annusest ja manustage aeglaselt (eriti, kui olete lisaks tarvitanud kesknärvisüsteemi depressante nagu alkohol, bensodiasepiinid või opioidid).
• Mõned kõrgvererõhu ravimid, mis sisaldavad sarnaseid toimeaineid, nt klonidiini, võivad ksülasiini toimet võimendada. Kui tarvitate mõnd sellist ravimit, vähendage kas ravimi või uimasti kogust ja tarvitage sõbra juuresolekul, kes saab jälgida, et teie hingamine ei seiskuks ning vajadusel manustada naloksooni ja teha kunstlikku hingamist.
• Kui arvate, et inimene on saanud ksülasiinisisaldusega ainest üledoosi, manustage naloksooni — see võib peatada opioidi tekitatud hingamisseisaku. Kõige olulisem on, et kannatanu organism saaks piisavalt hapnikku. Kui hingamine naloksooni manustamise järel ei taastu, hakake kannatanut abi saabumiseni elustama kunstliku hingamisega.
• Kuumutage uimasteid enne süstimist kuumutusanumas; see aitab vabaneda ebapuhastest lisaainetest, mis võivad soodustada haavandite teket.
• Ksülasiini toimel võivad nahahaavandid tekkida üle keha, mitte ainult süstekoha lähedal. Kui märkate enda kehal haavandeid, pöörduge esimesel võimalusel arsti poole.
Hoidke ennast ja oma lähedasi, võimalusel veenduge tarvitatavate ainete puhtuses, hankige naloksoonikomplekt ja kandke seda alati kaasas, ärge kunagi tarvitage üksinda ja ärge kartke otsida abi, kui probleemid üle pea kokku löövad! Neid soovitusi järgides suudame üle elada ka seekordse uimastikatastroofi.
15. oktoobril kiitis Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee TAIEK heaks uurimuse
„Opioidasendusraviteenuse kvaliteedi kogukonnapõhine hindamine“ Eesti psühhotroopsete ainete
tarvitajate ühingu LUNEST eestvedamisel.
TAIEKi 2022. a otsusega nr 1121 heaks kiidetud uurimuse vastutavad uurijad on dr Anneli Uusküla Tartu
Ülikoolist ja dr Sigrid Vorobjov Tervise Arengu Instituudist, peamised läbiviijad Anna Markina Tartu
Ülikooli õigusteaduskonnast, Maris Salekešin Tervise Arengu Instituudist ja Jelena Antonova MTÜ-st LUNEST.
Euraasia kahjude vähendamise ühenduse EHRA rahastatud uuringut viivad Eestis ühiselt läbi Eesti
psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, Tervise Arengu Instituut ning Tartu Ülikooli
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
2022. aasta seisuga saavad Eestis metadoonipõhist asendusravi u 650 inimest; teenust pakutakse
kümnes asutuses. Kava kohaselt hakkab uuring hõlmama kokku 250 asendusravi saavat inimest.
Meie soov on koguda teavet patsientide kogemuste kohta asendusraviteenusega ja nende hinnanguid
sellele, samuti teavet asendusravi saavate inimeste tervise seisundi ja elukvaliteedi kohta. Taoline teave
on väga oluline asendusraviteenuste kvaliteedi hindamiseks ja parandamiseks.
Asendusraviteenuse kvaliteedi hindamise uuringuga soovime juhtida tähelepanu järgmistele teemadele.
Uurimuse tulemused ja järelmid esitatakse asjassepuutuvatele riiklikele ametkondadele ja avaldatakse
mh meie veebilehel. Uurimuse lõpuks töötatakse välja opioidasendusraviteenuste kvaliteedi
parandamise ettepanekud.
31. august on rahvusvaheline üleannustamisteadlikkuse päev.
Kolmapäeval, 31. augustil tähistavad maailma uimastitarvitajad ja nende lähedased, aga ka meiega solidaarsed kahjude vähendamise ja sõltuvustervishoiu valdkonna esindajad rahvusvahelist üleannustamisteadlikkuse päeva (ingl International Overdose Awareness Day).
Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST soovib tänavusel üleannustamisteadlikkuse päeval meenutada kaaslasi, sõpru ja sugulasi, kes on elust lahkunud uimasti üleannuse tõttu, ning juhtida üldsuse tähelepanu sellele, et uimastisõltuvushäirega inimeste toetamine ja abistamine on sõltuvuse ja üleannustamise probleemile tõhusam, säästlikum ja inimlikum lahendus kui karistamine.
Me usume, et suurem osa uimastisurmasid on ennetatavad ning et üldsuse teavitamine opioidiretseptorite blokaadi pööravast, hingamispeetust ja surma ennetavast ravimist naloksoonist aitab nende ennetamisele kaasa.
Eestis põhjustavad üleannustamissurmasid peamiselt sünteetilised opioidid — fentanüülid ja nitaseenid. Nende keelustamine pole andnud soovitud tulemusi, kuna keelustatud ainete kõrval ilmuvad turule järjest uued keelustamata tooted. Taoline olukord seab ohtu kogu elanikkonna, eriti aga uimasteid tarvitava osa ühiskonnast.
Tänavu 26. juunil rahvusvahelisel kampaaniapäeval “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish.) salvestasime kolm videointervjuud meie ühingu liikmete ja töötajatega, kes räägivad varjamatult oma suhetest uimastitega, kogemustest uimastisõltuvushäirega ja sellest, kuidas tingimusteta tugi ja inimlik suhtumine on aidanud neil keerulisi probleeme lahendada paremini kui ähvardused ja karistused.
“Eestis on juba aastaid olnud rohkem üleannustamissurmasid kui üheski teises Euroopa Liidu riigis,” märkis MTÜ LUNEST liige ja tugiisikuteenuste spetsialist Artjom videousutluses. “Viimastel aastatel on see nukker statistika veidi paranenud, kuid inimesed surevad ikkagi. Ainuüksi naloksooni kättesaadavuse ja uimastikahjude vähendamise programmide laiendamine võib päästa elusid.”
MTÜ LUNEST liige ja tugiisik Jelena rõhutab omalt poolt uimastitarvitajatesse ja -sõltlastesse inimliku suhtumise olulisust. “Inimene, kellesse on kordki usutud, on juba uus inimene!” märgib ta intervjuus.
“Iga uimastisõltlane on ühiskonna liige ja võib pakkuda tuge kogemuskaaslastele,” teab LUNESTi liige Tatjana, kes on küll kogenud uimastipoliitika kahjulikke tagajärgi, ent nüüdseks töötab ise tugiisikuna sõltlaste taasühiskonnastamise programmis.
31. augustil on aeg meenutada, et iga inimene, kes on üleannustamise läbi elust lahkunud, on olnud kellegi poeg või tütar, ema või isa, sugulane või lihtsalt hea sõber. Nad olid inimesed, kelle kohta üks narkopolitsei juhtivametnik on öelnud: “Isegi kui ta otseselt midagi ei tee, on teda lihtsalt vastik vaadata”. MTÜ LUNEST leiab, et selline suhtumine peab taanduma ja asenduma valmidusega aidata, kui paistab, et vaja on abi ja tuge — et selliseid ennetatavaid surmasid oleks tulevikus vähem, ning et meie kaaskodanikud, kes raskel hetkel on teinud vale otsuse, ei peaks end tundma põlatute, rõhutute ja ahistatutena.
Uimastisõltuvus on konkreetsete sümptomitega tervisehäire, millega ei kaasne ühegi seadusliku õiguse või inimõiguse kaotust; selle all kannatajate piinu ja üksildust pole vaja võimendada, vaid neid tuleks kuulata ja aidata leida lahendusi. Keelamisest, karistamisest ja pealekaebamisest pole sõltuvusprobleemide lahendamisel kunagi abi olnud.
MTÜ LUNEST soovitus igaühele, kelle peres või kogukonnas on opioidide tarvitajaid, on hankida naloksoonikomplekt ja õppida seda kasutama. Naloksooni ei müüda kahjuks apteekides; ninakaudseks manustamiseks mõeldud naloksoonikomplekti tuleb küsida kahjude vähendamise keskustest nagu Convictus Estonia või AIDSi Tugikeskus. Samuti oskavad naloksooni hankimise ja kasutamise teemal anda nõu MTÜ LUNEST töötajad ja sõltlaste ühiskonnastamise tugiisikuteenuse-programmi SÜTIK tugiisikud.
Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta
e-posti teel: lunest2016@gmail.com,
veebilehe www.lunest.ee kaudu,
Facebookis: www.fb.com/lunest2016 ning
telefonitsi
eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja
vene keeles +372 58135240 (Artjom Uvarov, ühingu liige).
Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt https://www.overdoseday.com/.
2022. aasta 26. juuni märgib rahvusvahelise kampaania „Support. Don’t Punish“ („Ei karistustele, jah lahendustele!“) jaoks väga olulist tähtpäeva. Juba terve kümnendi vältel on aktivistid kogu maailmas otsustavalt mobiliseerunud, et astuda vastu kahjulikule „sõjale uimastitega“ ning selle aluseks olevatele paljudele vägivalla ja hülgamise põhistele süsteemidele eesmärgiga luua kahjude vähendamisel ja dekriminalseerimisel rajanevaid jätkusuutlikke alternatiive.
Meie, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST aktivistid, soovime tänavuse kampaania raames taas juhtida tähelepanu Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate probleemidele, mis ei puuduta ainult sõltuvushäirega elavaid inimesi, vaid kogu ühiskonda. Sellepärast rõhutame ka tänavu, et:
Sellepärast korraldabki MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST tänavu sama kampaania veebis deviisi all „Toetus on võimalus elule!“
Soovime tõsta üldsuse teadlikkust sellest, et uimastisõltuvus on diagnoos, mitte kuritegu, mistõttu peaksid selle kui probleemi lahendamisega tegelema tervishoiutöötajad, mitte õiguskaitseorganid. Uimastisõltuvushäiret ei saa ravida karistamisega.
Kampaania raames tõstame tänavu esile probleeme, mida põhustavad kohtu määrusega kehtestatud nõuded mitte tarvitada uimasteid. Taolised nõuded komplitseerivad kinnipidamisasutusest ennetähtaegselt vabastatud inimeste elusid ja põhjustavad täiendavaid kahjusid, suunates neid muu hulgas mitteseaduskuulekale käitumisele ja ohtlike, ent tuvastamatute ainete tarvitamisele.
Oma töös inimeste taasühiskonnastamisel on meie organisatsiooni töötajad osalenud kohtuistungitel ning mitmel puhul on meil õnnestunud kohut veenda taoliste tingimuste seadmisest loobuma. Soovime sellistele juhtumitele pöörata nii üldsuse kui ka ametkondade tähelepanu.
Kui tahame, et uimastiprobleemide tõenduspõhised lahendused — eelkõige ravi- ja tugiteenused uimastitarvitajatele — oleksid võimalikult tõhusad ja säästlikud, on aeg dekriminaliseerimisel ja sõltuvushäirest paranemise toetamisel rajanevat poliitikat laiendada kõigile uimastitarvitajatele, sealhulgas tingimisi vabastatutele ja Eestimaa elanikest uimastikaristuste kandjatele, kellel puudub Eesti kodakondsus. Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooni MTÜ LUNEST hinnangul on Eesti nüüdisaegne uimastipoliitika üldiselt edumeelne, selle uus alusdokument — Eesti narkopoliitika aastani 2030 e nn Valge raamat — on seni kõige uljam ja ambitsioonikam uimastipoliitiline seisukohavõtt meie riigis, mis kattub suuresti meie ühingu arusaamadega, sedastades muu hulgas, et aastaks 2030 peaksid uimastitarvitajad saama Eestis igakülgselt vajalikku abi, et tarvitajate õigusrikkumiste puhul tuleks karistustele eelistada abiteenuseid ning et õiguskaitsjate esmane eesmärk on aidata uimastitarvitajatel jõuda vajalike teenusteni.
Nende põhimõtete valguses, samuti asjaolude valguses, et
leiame, et Eesti õiguskaitse- ja karistussüsteemil on aeg loobuda mõnedest iganenud tavadest. Tänavusel kampaaniapäeval pöördumegi üldsuse ja uimastiennetuse valdkonnaga seotud ametkondade poole üleskutsega toetada meie järgmiseid püüdlusi.
1) Nõue hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ei peaks olema osa tingimisi või elektroonilise järelevalve alla vabastamise tingimustest. Kui riiklik uimastistrateegia rajaneb muu hulgas eeldusel, et uimastisõltuvushäire on meditsiiniline diagnoos, mitte kriminaaljuriidiline probleem, kujutab arsti ettekirjutuseta psühhotroopsete ainete tarvitamise keelamise nõue n-ö haiguse eest karistamist. MTÜ LUNEST leiab, et kohtulike menetluste kohaldamise ja taaskriminaliseerimise asemel, mis sõltuvushäireliste inimeste jaoks uimastite tarvitamisega seonduvaid riske ja kaasnevaid kahjusid oluliselt võimendavad, tuleks uimastite tarvitamisest mitte hoiduda suutvad kriminaalhooldusteenuse kliendid suunata edasi abi- ja tugiteenustele nagu programmid SÜTIK ja VALIK või SA Viljandi Haigla sõltuvusravi- ja -rehabilitatsiooni osakond, mis aitaksid neil edasist riski- ja sõltuvuskäitumist ennetada ja ohjeldada.
2) Kodakondsuseta eestimaalaste väljasaatmine riigist pärast määratud vanglakaristuse kandmist kujutab endast põhjendamatut täiendavat karistust. MTÜ LUNEST hinnangul tuleks vastav praktika üle vaadata ja kas täielikult kaotada või rakendada seda vaid kõige äärmuslikumatel puhkudel. Enamik kodakondsuseta Eestimaa elanikke, kellel on sõltuvusprobleem, on siin sündinud ja/või kasvanud ning hakanud uimasteid tarvitama osana meie ühiskonnast. Sellised inimesed vajavad abi, tuge ja nõu oma reaalsel kodumaal. Nende väljasaatmine riikidesse nagu Venemaa, millega neil puuduvad igasugused sidemed ja kus neil pole sotsiaalset tugivõrgustikku ega sageli ka võimalust pöörduda tõenduspõhistele tugiteenustele, suurendab oluliselt nende riski haigestuda sotsiaalsetesse haigustesse nagu HIV ja C-hepatiit, samuti riski üleannustamise läbi surra.
Kutsume kõiki üles seda sõnumit jagama. Samuti pakume välja mõned loosungid, millega saame samu ettepanekuid esitada avalikel koosolekutel.
Järgmise avaliku koosoleku, millel saame ühiselt tõsta iseendi ja üldsuse teadlikkust neist ja muudest uimastipoliitika kitsaskohtadest, korraldab MTÜ LUNEST 2022. a 31. augustil — rahvusvahelisel üledoosiohvrite mälestuspäeval.Teavet sündmuse kohta jagame jooskvalt MTÜ LUNEST kodulehel ja Facebookis.
Paar sõna aktivismikampaaniast „Support. Don’t Punish„ — „Ei karistustele, jah lahendustele!„
Kampaania „Support. Don’t Punish“ — „Ei karistustele, jah lahendustele!“ raames läbi viidavate ürituste sarja kokkulangemine ÜRO uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastase päevaga pole juhuslik. Just sel päeval on riikidel olnud tavaks kiita poliitikuid ja jõustamisametnikke uimastitega seonduvate kinnipidamiste ning uimastite ja vara konfiskeerimise eest, mõnel pool ka uimastiseaduste rikkujaid avalikult nuhelda või isegi hukata. Ometi on ÜRO olnud sunnitud avalikult tunnistama, et nn sõda uimastitega pole vähendanud uimastite tarvitamise määrasid, vaid on toonud kaasa tõsiseid kahjusid — üleannustamissurmasid, HIVi ja C-hepatiidi levikut, vanglate ülerahvastamist, inimõiguste ränki rikkumisi ning häbimärgistamise, ühiskondliku tõrjumise, vägivalla ja korruptsiooni süvenemist. Selleks, et olukorda parandada, on vaja selliseid uimastipoliitilisi meetmeid, mis toetuvad selgelt inimõigustele ning pakuvad uimastitarvitajaid kimbutavatele tervise- ja ühiskonnaprobleemidele lahendusi, mitte ei võimenda neid. Dekriminaliseerimispoliitika laiendamine kogu täiskasvanud elanikkonnale ja kõigi karistuste kaotamine uimastite tarvitamise eest võiks olla üks osa sellistest lahendustest.
Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta
e-posti teel: lunest2016@gmail.com,
veebilehe www.lunest.ee kaudu,
Facebookis: www.fb.com/lunest2016 ning
telefonitsi
eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja
vene keeles +372 58135240 (Artjom Uvarov, ühingu liige).
Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt http://supportdontpunish.org/join/.
14. aprillil ilmus Postimees Grupi kultuuri- ja arvamusportaalis Ypsilon MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST juhatuse liikme Mart Kalveti pikem kirjutis nn uutest psühhoaktiivsetest ainetest (NPS).
Artikkel rajaneb varem samal nädalal MTÜ LUNEST partnerorganisatsiooni — kahjude vähendamise teenuseid pakkuva MTÜ Convictus — töötajatele peetud ettekandel.
Kalvet selgitab artiklis, milliseid uimasteid ja miks nimetatakse uuteks, kuidas neid liigitatakse, kuidas neid Eestis ja mujal reguleeritakse, kuidas uimastikeelupoliitika mõjutab NPS-ide turgusid, millised on nende ainetega seonduvad peamised probleemid ja meedias ülepaisutatud ohud, ning kuidas ainete tarvitamise-eelne testimine ja muud kahjude vähendamise meetodid võivad aidata neid ohtusid ennetada ja vähendada.
„Uued ained on ilmne probleem kahjude vähendamise ning sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkujatele, kuna nende külluse tingimustes on keeruline anda tarvitajatele ajakohast pädevat nõu või pakkuda sobivaimat abi,“ kirjutab Kalvet artiklis. „Kõige tipuks kujutab uute ainete virvarr suurt väljakutset neile, kes sooviksid uimastiturgusid mõistlikult reguleerida. Ehkki ei saa välistada, et mõned uued ained sobivad ohutuse ja meeldiva toime poolest meelelahutuslikuks pruukimiseks pareminigi kui traditsioonilised — ja nt Uus-Meremaa on isegi üritanud sel sajandil taolisi aineid reguleerida, ehkki kahjuks on need püüdlused seni liiva jooksnud —, puuduvad enamiku kohta neist üldse igasugused kliinilised andmed ja riskihinnangud, mis peaksid olema aluseks mis tahes psühhoaktiivse aine tootmise ja turundamise süsteemidele.“
„Hoolimata sellest, et Eestis veel sõltuvusainete laiemast reguleerimisest eriti ei räägita, pean ma uimastipoliitika inimlikus suunas reformimise pooldajana rõõmuga nentima, et meie uus narkopoliitika „valge raamat“ — „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ — on seni kõige uuendusmeelsem poliitikadokument omas vallas,” rõhutab Kalvet, soovitades igaühel, kellele Eesti rahvatervis korda läheb, hoida pöialt, et selle dokumendi eesmärgid saaksid peagi täidetud.
25. novembril avaldas Eesti Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre oma Twitteri-lehel teate, et viimasel ajal on kaks noort inimest kaotanud elu pärast MDMA tarvitamist. Samas soovitati juba omandatud ainet mitte tarvitada. Uudise korjas kiiresti üles ajakirjandus, mis levitas seda koos Twitteri-postitusele lisatud fotoga kotitäiest lilladest tablettidest, millel aga pole ilmselt antud juhtumiga palju pistmist, nagu selgus ka hr Tambre järgmisel päeval jagatud postitusest, milles ametnik kinnitas, et surmavat MDMA-d on müüdud just kristallilisel kujul.
Uimastisõltlaste taasühiskonnastamise programmi SÜTIK Tallinnas, Harjumaal ja Kirde-Eestis ellu rakendava MTÜ LUNEST ja ööklubikahjude vähendamisega tegeleva OÜ Reagentuur poole pöörduti neil päevadel korduvalt seoses selle uudisega ja uuriti, kas meie andmetel on lillad ecstasy-tabletid eriti ohtlikud. Pidime selgitama, et uudis ja sellele järgnenud täpsustused räägivad siiski kristallilisest MDMA-st, mitte tablettidest. Ohtlikku ainet kirjeldatakse kollaka ja natuke pehmena; selle täpne koostis pole väidetavalt teada. Samuti jõudsid meieni signaalid, et viimase u kahe kuu jooksul on Tallinnas ja Harjumaal levinud kristallilist MDMA-d, mille tarvitajad on kahtlustanud, et see sisaldab toimeainena midagi muud.
26. novembri Aktuaalses Kaameras jagas samal teemal soovitusi Tervise Arengu Instituudi uimastisõltuvuse ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova, kes tõstis mh esile vajadust uimastite testimise teenuse järele.
Kurbatova sõnul on naiivne arvata, et inimesed lõpetavad narkootikumide tarvitamise, mistõttu on oluline kasutada abivahendeid. Ta rääkis, et selgeks tuleb teha ohud, veenduda aine puhtuses ja uues olukorras vähem tarvitada. Samuti tuleks veenduda, et seltskonnas on keegi, kes vajadusel abistaks.
“Teistes riikides on olemas ka selline teenus nagu narkootikumide tarvitamise eelne testimine, mille abil on võimalik veenduda, mis ainega on tegemist. Eestis küll täna riikliku teenusena seda ei ole, aga täiesti legaalselt on võimalik osta ka testimiskomplekte, mida omal vastutusel kasutada,” selgitas Kurbatova.
Kõike seda silmas pidades kutsume kodanikke üles valvsusele. Kui olete omandanud kristallilist MDMA-d, soovitame seda mitte tarvitada. Kui siiski otsustate tarvitada, alustage veerandist või poolest annusest ja oodake mõjude saabumist vähemalt tund aega. Mitte mingil juhul ärge manustage mitmekordset annust. Igal juhul on mõistlik mis tahes keelatud aineid enne tarvitamist vähemalt reagentidega testida. Kui teil pole võimalik ise ainet testida, soovitame küsida nõu OÜ-lt Reagentuur (e-post: info@reagentuur.ee). Kui tarvitanu kaotab teadvuse või tal ilmnevad muud üleannustamise märgid (krambihood, hingamispeetus, ülikiire pulss), kutsuge kindlasti kiirabi.
Samuti palub politsei neil, kes teavad midagi MDMA müüjate või kahe surmajuhtumi kohta, ühendust võtta vihjetelefonitsi numbril 6124465 või e-posti kaudu aadressil pohja.vihje@politsei.ee.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) uurijate K.-A. Ollo, A. Kurbatova ja A. Murd’i ning Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudi (EKEI) uurijate A. Riikoja ja T. Barndõki koostöös on äsja valminud põnev uuring, mille raames
analüüsiti Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutud kasutatud süstalde sisu.
Kokkuvõte pealkirjaga “Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutavate süstalde
uuring narkootikumide jääkide suhtes 2021” esitleb uuendusliku uuringu tulemusi, milles analüüsiti
tarvitatavatest narkootikumidest ülevaate saamiseks keemiliselt narkootikume süstivate inimeste
kasutatud süstalde sisu.
Uuringusse valiti süstlad 2021. aasta kevadel Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes
kogutud kasutatud süstalde hulgast. TAI osutusel on tegu esimese katsetusega kasutada Eestis
süstitavatest narkootikumidest piirkondliku ülevaate saamiseks kromatomassispektromeetrilist meetodit.
Valimid moodustati Narva ja Tallinna kõikide kahjude vähendamise keskuste baasil, kus väiksema
klientuuriga kohtadest võeti valimisse 15 ja suurematest vähemalt 30 kasutatud süstalt. Uurijad
rõhutavad, et kahjude vähendamise keskustesse toodud süstlad ei anna ülevaadet ainult keskuse
klientidest, vaid välitöö käigus koguti kokku kogu piirkonnast leitud kasutatud süstlad.
Uuringu osutusel domineeris Narvas süstaldes narkootilistest ainetest amfetamiin (52%), millele
järgnesid asendusravis kasutatavad ravimid buprenorfiin koos naloksooniga (Suboxone, Bupensanduo
vm sama koostisega ravim) (34%) ja metadoon (12%). Ka Tallinna süstalde analüüsis tuli välja
buprenorfiini ja metadooni jääke, kuid mitte nii ulatuslikul määral kui Narvas. Narva süstaldes leidus
vähem erinevaid aineid kui Tallinnas. Erinevalt Tallinnast ei leidunud Narva süstaldes ei metamfetamiini,
kokaiini ega ka MDMA-d. Tallinnas oli samuti domineerivaks aineks amfetamiin (64%), 22% Tallinna
süstaldest sisaldas ka metamfetamiini, mis enamikul juhtudest oli koos amfetamiiniga. Tallinna
analüüsitud süstaldes leidus MDMA-d 4% ja sünteetilist opioidi isotonitaseeni 13% juhtudest. Narvas
sisaldas isotonitaseeni vaid üks süstal. Narva ühest süstlast leitud 6-MAMi, morfiini ja atsetüülkodeiini
kombinatsioon viitab uurijate hinnangul heroiini tarvitamisele.
Uuring kinnitas fentanüüli ja selle analoogide vähest levimust Eestis 2021. aasta kevadel. Fentanüüli
leidus kahel korral Tallinna süstaldes; võrreldes Narvaga leiti Tallinnas kasutatud süstaldest oluliselt
enam ka alfa-PVP-d (25% vs 3%), mida peetakse turult taandunud fentanüüli üheks n-ö aseaineks.
Uuringu autorid kirjutavad töö kokkuvõttes, et nende hinnangul 2021. aasta Narva ja Tallinna
süstlajääkide uuring õigustas ennast ja leiavad, et sellist uuringumetoodikat on otstarbekas rakendada
ka järgnevatel aastatel. „Uuring on tõhus narkootiliste ainete turu seiremeetod, mis annab hea ülevaate
nii kahjude vähendamise keskuste klientidest kui ka piirkondlikest erinevustest ainete tarvitamisel,“
rõhutavad autorid.
Uurimus koos vene- ja ingliskeelsete kokkuvõtetega asub aadressil:
MTÜ-de LUNEST ja Ravikanep esindaja esines Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi aastapäevakonverentsil. Muljed sündmuselt vahendab mõlema ühingu juhatuse liige Mart Kalvet.
Mullu pandeemia tõttu edasi lükatud, tänavu 6. aprillil virtuaalselt toimunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 83. aastapäevale pühendatud teaduskonverents pealkirjaga “Mõnusad ained” keskendus peamiselt kanepile ja kannabinoididele, ent juttu tehti ka instituudi tööst, muudest Eestis tuvastatud naarkootilistest ainetest ja uimastipoliitikast laiemaltki.
Päeva juhatas sisse Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner, kelle kõnest jäi meelde progressiivne mõte, et valdavalt keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, mistõttu tuleks kaaluda alternatiive.
EKEI tänavu jaanuaris ametisse asunud direktor Ivar Prits tutvustas oma tervistuskõnes asutuse pikka ajalugu ja tubli tööd. EKEI keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja keskendus järgnenud ettekandes Eestis viimasel ajal levivatele narkootilistele ainetele. Reoveeuuringu ning EKEI laboritesse jõudnud aine- ja toksikoloogiaproovide põhjal saab öelda, et Eestis levinuim keelatud uimasti on kanep; samuti tuvastati palju stimulante nagu amfetamiin, metamfetamiin ja kokaiin, aga ka nt metadooni. Gamma-hüdroksübutüraadi (GHB) ja selle lähteaine leviku kohta ei võimalda reovee analüüsimine palju öelda, kuna neid aineid tekib inimkehas ka iseenesest. Suhteliselt „uus tulija” Tallinna narkoturul, keerulise nimetusega tugevatoimeline opioid isotonitaseen (mis paistab olevat suuresti asendanud fentanüüli ja selle analoogid) on murelapse staatuses: elavisikute organismis on seda raske tuvastada, reoveest selle jääke leida võimatu, kuna narkootilise toime saamiseks piisab väga väikeste koguste manustamisest (mis, mõistagi, teeb aine eriti ohtlikuks tarvitajaile).
Kohtukeemia ja narkootiliste ainete eksperdi Peep Rausbergi (EKEI) ülevaade kanepitaime ajaloost, koostisest, saadustest, mõjuainetest ja nende ainevahetusest oli arusaadav nii võhikule kui ka asjatundjale. Näiteks saime teada, et Eestis analüüsitud narkootilises kanepis leidub viimasel ajal varasemast rohkem kannabigerooli (CBG), mis on seda huvitavam, et reeglina teiseneb taime küpsemise käigus suurem osa CBG-st kas samuti mittejoovastavaks kannabidiooliks (CBD) või peamiseks toimeaineks tetrahüdrokannabinooliks (THC). Peep Rausberg oletas, et CBG tase on kõrgeks aetud sihipärase sordiaretusega; seda, mis võiks meie reguleerimata kanepiturul sellise vastuoksliku arengu esile kutsuda, pole paraku põhjalikumalt uuritud. Hr Rausberg selgitas ka, kuidas käib legaalse tööstuskanepi THC-sisalduse analüüsimine, nentides, et pole haruldased juhtumid, kui sertifitseeritud põllutaimedest võetud tosinast proovist paar sisaldavad toimeainet üle lubatud määra. Selle alusel kedagi siiski uimasti tootmises ei süüdistata; kui proovides keskmiselt leidub THC-d vähem kui 0,2%, on kõik korras. Kanepi ja selle saaduste teadusliku uurimise ajaloost rääkides tõstis Peep Rausberg esile huvitavat tõika, et Eesti farmatseut Leib Lapin kirjutas juba 1894. aastal Tartu (toonase Jurjevi) ülikooli magistritööks kanepi ja selle meditsiinilise kasutamise teemalise dissertatsiooni.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juhtivuurija Margo Kivila rääkis ettekandes „Ühe taime mitu nägu” kanepiga seotud kuritegevuse statistikast, kurtis CBD- ja THC-rikka kanepi vaheliste piiride ähmastumise üle ning võttis esinemise kokku lasteaialapselt laenatud tsitaadiga: „Surm on see, kui sa ise ei tunne midagi, aga su lähedastel on raske, ja sama on siis, kui sa oled loll,” andes mõista, et sama võib öelda uimastisõltuvushäirete kohta.
Minu küsimuse peale, kui palju on viimastel aastatel uimastite posti teel tellimise juhtumite asjus jõustunud kohtuotsuseid võrreldes postisaadetistest avastamise alusel alustatud kohtumenetluste hulgaga, vastas Margo Kivila, et ehkki ta seda numbrit ei tea — narkopostipakkide üle arve pidamine on pigem Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ampluaa —, ei peaks juhul, kui see suhteliselt väikeseks osutub, sellest suurt numbrit tegema, kuna teave postiga tellitud uimastite kohta võimaldab kriminaalõigusorganeil paremini kavandada muid tegevusi ka siis, kui süü tuvastamata jääb.
Järgnenud ettekandes „Kanepi kliinilised sümptomid” süvenes EKEI arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson joobe tuvastamise statistikasse, rääkis kanepi toimest ja manustamisviisidest ning joobetunnustest. Ehkki dr Tõnissoni püstitatud hüpoteesi, et kanepipruukimise väidetav vähivastane toime võib johtuda mitte kanepi toimeainetest, vaid kontrollimata tingimustes kasvatatud taime katva hallituse mõjudest, on nüüdisaegsete onkoloogiauuringute valguses raske tõsiselt võtta (mis ei tähenda, et vähktõbede või muude tõsiste terviseprobleemide omaalgatuslik, arstiga kooskõlastamata ravitsemine kanepiga oleks mõistlik), oli mul MTÜ Ravikanep esindajana samas rõõm nentida, et Eestis leidub arste nagu Mailis Tõnisson, kes möönavad, et kuna kanep on siiski suhteliselt leebe aine, võib ravi kanepiga olla näidustatud nt vähivalude puhul või kui patsient tarvitab halbade kõrvaltoimetega ravimeid, millest osa oleks võimalik kanepiga asendada.
Lõunapausi järel jätkasin ise, selgitades ettekandes „Kanep, kannabinoidid ja reguleerimine: kellele, miks ja kuidas” põhjuseid, miks kanepi (aga ka muude uimastite) turu riiklik reguleerimine võib olla soovitav, milliseid samme mujal maailmas selles suunas astutud on, ning milliseid perspektiive avab reguleeritud kanepiturg analüütilise keemia ja kannabinoidide mõjude uurimise jaoks, mh Hollandi riikliku ravikanepi-ettevõtte Bedrocan uurija Arno Hazekampi jt metaboloomikauuringu (2016) näitel, kus kaardistati 460 eri kanepikultivari proovidest tuvastatud 44 ühendit, mis võimaldas tuvastada sellised „kemovarid” ehk teatud ainete konkreetsete protsentide ja vahekordade sisalduse alusel rühmitatud kanepisordid, mis ei olnud veel riiklikku ravikanepiprogrammi hõlmatud. Katsega samal ajal algatasid ravikanepipatsiendid kampaania konkreetse kultivari (Amnesia) hõlmamiseks botaaniliste ravimite hulka, kuna nad said sellest leevendust probleemidele, millega Bedrocani sordipalett toime ei tulnud. Ennäe imet — analüüsitud Amnesia proovid katsid graafikus sama piirkonna, mis Bedrocani toodetest puutumata jäi! Ettekande lõpetasin sihtasutuse Transform kanepituru reguleerimise käsiraamatu põhjal koostatud ülevaatega kanepituru reguleerimise olemasolevatest ja võimalikest mudelitest ning rõhutasin, et mis tahes mudeli kasuks Eesti tulevikus otsustab, peaks see ühtviisi vähendama nii kanepist endast kui ka selle kriminaliseerimisest või ülemäärasest reguleerimisest tulenevaid riske.
Seejärel tutvustas päeva vast olulisimas loengus uuringu „Ained ja arenevad ajud” raames kogutud andmetel rajanevaid, äsja ajakirjas Eesti Arst ilmunud teadusartikleid („Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele” ja „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas”) Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaatria kaasprofessor ja neuroteaduste doktor Liina Haring. Dr Haring rõhutas mh seika, et ohtlikkuse seisukohalt on kanepi THC-sisaldusest olulisemgi THC ja CBD vahekord (mis on USA-s ja Euroopas kümnendi jooksul kerkinud 23-lt 104-le), pidades seda üheks kanepitarvitamisega seonduvate terviseriskide põhjuseks, kuna CBD neutraliseerib THC soovimatuid psühhoaktiivseid mõjusid. Narkootilise kanepi riske käsitledes juhtis dr Tõnisson tähelepanu WHO mõõdikule ASSIST, mis näitab, et kanepitarvitajate seas on nende tarvitajate, kellele tarvitatav aine on põhjustanud keskmisel või raskel tasemel terviseriske, protsent (57,7%) suurem kui alkoholitarvitajate seas (37,1%) — ainult selleks, et seejärel kuulutada alkoholi ja kanepi tarvitamise võrdlemine ebamõistlikuks tegevuseks.
Põhjalikumalt käsitles dr Haring seda, kuidas kanep mõjutab aju, keskendudes psühhoosiriskile (eri allikate põhjal üldpopulatsioonis 1%, kanepitarvitajatel 2%, sageli kanget kanepit tarvitavatel inimestel 6% ja tervelt 20% kanepitarvitajail, kelle mõnel lähisugulasel on skisofreenispektri häire). Dr Haringu väitega, et kanep on eelkõige ohtlik noorte inimeste alles arenevatele ajudele, on raske mitte nõustuda. Tema nending, et ülikoolides arstitudengeile endokannabinoidsüsteemi toimemehhanisme siiamaani praktiliselt ei õpetata, teeb ühest küljest kurvaks, teisalt aitab selgitada praktiseerivate arstide kohati hämmastavalt lünklikke teadmisi antud vallas.
Konverentsi ülekande jälgijad (keda ametkondadest nagu PPA, EMTA, prokuratuur ja TAI kogunes päeva peale u 250) said dr Haringu ettekandest mh teada, mis ülesandeid täidab organismis kannabinoidretseptorite ja retseptorvalkude kehaomane signaalivõrgustik e endokannabinoidsüsteem, aga ka nt seda, et kanepiõli on toiduks tark kasutada, kuna see sisaldab ideaalses vahekorras polüküllastumata rasvhappeid oomega-3 ja oomega-6.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku mittepsühhootiliste kriiside osakonna psühhiaater, kuni pandeemia alguseni sama asutuse kaksikdiagnooside osakonnas ravitööd korraldanud dr Ants Kask rääkis seejärel kanepi tarvitamise tagajärgedest psühhiaatri pilgu läbi. Sisutihe ettekanne sisaldas hulgaliselt põnevaid väiteid, mis kontekstist välja kistuna võivad jätta mulje, et kanep on vaat’ et kõige ohtlikum uimasti üldse. Saime kuulda, et kanep on toksiline hobukääru neuronitele, et maailma kuulsaim psühhonaut Alexander Shulgin hoidus kanepist, sest tundis, et „kerge pearinglus ja healoomuline teadvuse muutumine ei kompenseeri piisavalt teadmist, et ma raiskan aega”, et igasuguse uimastitarvitamise eelduseks on psüühiline häiritus, et kanep põhjustab tundidest päevadeni kestvat joovet, toksilist psühhoosi ja kroonilist dementsust (mida põhistati viitega 1939. aastast pärinevale allikale) ning et inimene, kes pühapäeval suitsetab kanepit, on kanepi toimeainete lipofiilsuse tõttu terve järgmise nädala kanepi mõju all.
Dr Kask, kes nimetas kannabinoidide tarvitamist korduvalt „toksikomaaniaks”, kõrvutas kanepit alkoholiga, märkides, et kanepis on 60 psühhoaktiivset ainet, alkoholis vaid üks, et regulaarsetest alkoholitarvitajatest jääb sõltuvusse 5%, kanepitarvitajatest 10%, et regulaarsel tarvitamisel kujuneb kanepisõltuvushäire viie aastaga, alkoholism aga 20 aastaga, et erinevalt alkoholisõltuvusest puuduvad kanepisõltuvuse raviks farmakoloogilised võimalused ning et kanepi mõjud töövõimele ulatuvad amotivatsioonist ja psüühilistest häiretest varajase tööturult eemale jäämiseni, alkoholi omad piirduvad aga vaid häiritusega joobeseisundis ja alkoholismi hilises staadiumis. Samas rõhutas dr Kask, et selline vastanduv võrdlemine pole mõistlik, kuna sageli tarvitatakse mõlemat ainet koos. Dr Kase hinnangul on USA-s praegu sotsiaalne katastroof ja üldine tööpuudus, mis võivad johtuda laialdasest kanepitarvitamisest. Väga huvitav oli dr Kase ülevaade uimastite tarvitamise põhjustest nagu lõõgastumisvajadus, suutmatus toime tulla tunnetega, sh heaolutundega, depressiooni ja ärevuse eneseravi, antimentalisatsioon ja uudishimu, psüühikahäirega patsientidel ka igavus, emotsioonide regulatsioon ning hallutsinatsioonide tugevuse ja modaalsuse mõjutamine (kuna väidetavalt muutuvad patoloogilised meelepetted kanepi mõjul meeldivamateks).
Vägagi loogiline tundub väide, et kuna kanepipruukimine muudab luululiste patsientide psühhoosi sisu positiivsemaks, on neid keeruline veenda, et kanep neid tegelikult kahjustab (võib-olla samal põhjusel leiab dr Kask, et kanepitarvitajad on kõige sõjakamad „toksikomaanid”, kuna teiste ainete tarvitajad ei käi tänaval marssimas ja õigust taga nõudmas…). Samuti tuleb nõustuda dr Kase nendinguga, et kõikuva koostise ja annustamise, muude ainete ristkasutuse ja kumulatiivse ekspositsiooni hindamise meetodite puudumise tõttu on kanepipruukimise ulatuse ja tervisemõjude hindamine tüsilik. Et dr Kask jagab nüüdispsühhiaatria seni püsivat, ehkki kitsavõitu konsensust, mille kohaselt sõltuvushäire on krooniline progresseeruv ajuhaigus, pole üllatav. Küll aga võib sõltuvushäirete spetsialisti puhul pidada kummaliseks veendumust, et kahjude vähendamise poliitika pole mõistlik, kuna tarbimise vähendamine või asendusravi ei ole ravi ning tarbimise vähendamist positiivse arenguna käsitlev suhtumine tekitab moraalseid konflikte ja kahjusid. Pealegi puuduvat tõendid, mis näitaksid, et kontrollitud tarbimine sõltuvushäire kulgu muudaks (viitega ettekandja enda kliinilisele kogemusele, meeste alkoholismi pikaajalisele prospektiivuuringule ja TAI kutsel Eestit väisanud Šveitsi psühhiaatrite opioidasendusravi-teemalistele kommentaaridele).
Päeva viimast teadusettekannet alustas Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova rõõmustava kinnitusega, et TAI jätkuvalt usub uimastikahjude vähendamise kasulikkusesse. Kurbatova tutvustas uuringute „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas” (2020; osa rahvusvahelisest uuringust ESPAD), „Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastitarvitamise uuring” (2018) ja „Narkootikumide tarvitamine COVID-19 eriolukorra ajal” (2020) põhjal kanepitarvitamise tendentse Eestis, noorte suhtumist kanepisse ja selle terviseriskide tajumist ning muutuseid tarvitamises eriolukorra ajal. Sellele järgnes ülevaade nii sõltuvusprobleemidega lastele-noortele kui ka täiskasvanutele pakutavatest riiklikest abivõimalustest, s.t kahjude vähendamise, ravi-, nõustamis- ja tugiteenustest nagu programmid VALIK ja SÜTIK, lühi- ja pikaajaline statsionaarravi ning hiljuti avatud Torujõe noortekodu.
Järgnenud küsimuste-vastuste-kokkuvõtete voor kujunes elavaks ja põnevaks. Dr Liina Haring kommenteeris väidet, et paratsetamool on mingis mõttes kannabinoidravim, kuna osa selle põletikke ja valu leevendavast toimest rajaneb endokannabinoidsüsteemi kaudsel moduleerimisel, ja vastas küsimusele, kas uuringus „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas” tuli andmetest välja ka mõni huvitav seos tarvitatavate annuste suuruse või tarvitamissageduse ja psühhopatoloogiliste ilmingute vahel (psühhoosiriski hindamisvahend näidanud küll ilmset trendi, et sagedasematel tarvitajatel esines suurema tõenäosusega ja rohkem psühhootilisi haigustunnuseid, luulumõtteid ja psühhootilisi elamusi, kuid kuna uuringus tarvitatavaid koguseid ei küsitud ja tarvitatud kanepi kangust polnud võimalik hinnata, ei saanud selget korrelatsiooni näidata). Aime Riikoja kuulutas julgelt, et nn CBD-kanepi seadusega sätestatud THC piirmäär on meelevaldne („Kõrge CBD-sisaldusega kanep, mis sisaldab nt 0,25% THC-d, ei ole psühhoaktiivne!”) ja kutsus üles seaduseid korrigeerima. Mailis Tõnisson soovitas kanepi tõsta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesest nimekirjast teise, et arstid saaksid Ravimiameti eriluba taotlemata tavalise narkoaine retseptiga kanepiravi määrata; see võiks toimuda diagnoosipõhiselt, nt võimaldades kanepit valuvaigistina, iivelduse vähendamiseks ja meeleolu tõstmiseks terminaalsetele haigetele ning spastilisuse vähendamiseks hulgiskleroosi-patsientidele.
Dr Liina Haring avaldas veendumust, et kannabinoidravimid jõuavad järgmise kümnendi jooksul psühhiaatriasse, ning vastuseisu meelelahutusliku kanepipruukimise seadustamisele, kuna tema hinnangul pole Eesti tervishoiusüsteem veel valmis aitama kõiki, kellel tekivad psüühikahäired pärast seda, kui kanep R-Kioskisse müügile paiskub.
Aljona Kurbatova arvas, et kui opioidravimid on kättesaadavad, peavad seda olema ka kannabinoidravimid. Ka tema ei poolda mittemeditsiinilise kanepituru reguleerimist, vähemalt mitte praegu, kuigi möönab, et kunagi tuleb sellised põhimõttelised otsused päevakorda võtta. „Tänastes turvavõrkudes — noortele eluoskuste andmisel ja üldse inimeste abistamisel — on liiga palju auke. Kui oleme suutnud need augud lappida, kui noortele on antud kõik võimalikud võimalused enesearenduseks, kui olemas on kõik toimivad abimeetmed — siis oleme välja teeninud privileegi kanep legaliseerida,” rõhutas Kurbatova. Samuti juhtis ta tähelepanu ilmsele kahepalgelisusele ühiskonnas, kus samad inimesed, kes leiavad, et „narkomaane” pole vaja aidata ja protestivad kahjude vähendamise keskuste rajamise vastu, nõuavad teisalt kanepi viivitamatut seadustamist. „Muudame oma suhtumist ja aitame inimesi, kellel on probleem. Ehitame ennetussüsteemi üles ja siis tuleme teema juurde tagasi,” võttis Aljona Kurbatova kokku alalhoidlike, ent dialoogile avatud uimastivaldkonna spetsialistide praegused hoiakud.
Igal aastal ühineb Eesti HIVist Mõjutatud Kogukondade Konsortsium (Eesti HIV-positiivsete Võrgustik EHPV (ehpv.ee) ja Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST (lunest.ee)) ülemaailmse kampaaniaga „16 päeva soopõhise vägivalla vastu”, mida kaheteistkümnes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni riigis korraldatakse ka nimetuse „Vägivallale pole õigustust!” all ja mida toetab Euraasia Naiste AIDSi-võrgustik (www.ewna.org).
Kampaania eesmärk on mobiliseerida ja kaasata HIV-positiivseid ja riskirühmadesse kuuluvaid naisi ning tõsta üldsuse teadlikkust naistevastase vägivallaga seonduvatest probleemidest. Samuti tõstab kampaania esile HIVi, soo ja vägivalla vahelisi suhteid.
Elementaarsetele teenustele juurdepääsu piirates vähendab vägivald HIVi ja AIDSi epideemia vastase võitluse tõhusust. Naistevastane vägivald on inimõiguste rikkumine. HIV-nakkusega seonduvad ohud on vägivalda kogevate naiste jaoks suuremad. HIV-positiivsed naised, suurema HIV-nakkuse ohuga naised ja naised, kes tarvitavad uimasteid, kogevad vägivalda suurema tõenäosusega.
2020. aasta augustis kaardistas Eesti HIVist Mõjutatud Kogukondade Konsortsium (Eesti HIV-positiivsete Võrgustik EHPV (ehpv.ee) ja Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST (lunest.ee)) kriisikeskuse-teenuste kättesaadavust HIV-positiivsetele ja uimasteid tarvitavatele naistele. Kaardistamise tulemusel selgus, et sellele sihtrühmale pole kättesaadavad sugugi mitte kõik kriisikeskuse-teenused.
Tänavuse kampaania raames kavatsevad konsortsiumi liikmesorganisatsioonid hinnata nii HIV-positiivsetele kui ka uimasteid tarvitavatele naistele pakutavaid kriisikeskuse-teenuseid ning koostada soovitused nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
Parema ülevaate saamiseks olukorrast kavatseme korraldada fookusgrupi-intervjuusid nii kriisikeskuse-teenuste pakkujate kui ka kasutajatega.
Eesti HIVist Mõjutatud Kogukondade Konsortsium kutsub fookusgrupis osalema kriisikeskuste töötajaid, keda ühendab naistevastase vägivalla probleemistik ning kes on valmis rääkima oma tegevusest, kogemustest ja probleemidest eesmärgiga leida uusi viise murekohtade lahendamiseks ning arutada koostöö- ja suhtlusvõimalusi.
COVID-19-pandeemiast johtuvate piirangute tõttu toimub sündmus veebisuhtlusrakenduses Zoom. Kõigile osalejatele saadetakse Zoom-koosoleku link.
Töökeeled: vene, eesti.
Kampaania eesmärgid
• Juhtida tähelepanu soopõhisele vägivallale Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis ning parandada üldsuse arusaamist soovõrdsuse, HIVi ja vägivalla vahelistest seostest;
• mobiliseerida Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni HIV-epideemiast mõjutatud naisi tegelema soopõhise vägivalla probleemiga piirkonnas;
• suurendada vägivallaohus elavate või vägivalda kogenud naiste ja tütarlaste motivatsiooni otsida abi ja tuge;
• suurendada naiste kogukondlikku potentsiaali poliitiliste meetmete kujundamise ja soopõjhise vägivalla vastaste programmide juurutamise vallas.
Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST, reg. nr 80410485
Aadress:
Rakvere 5a, 41531, Jõhvi vald, Eesti
Mustamäe tee 5-804/805/806, 10616, Tallinn, Eesti
