(Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus)
Eile, 20. septembril ilmunud ajalooliselt pöördelises aruandes kuulutas ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk karistamispõhise uimastipoliitika ja globaalse uimastitevastase võitluse nurjunuks ning soovitas need asendada uue, tervishoiul ja inimõigustel rajaneva lähenemisega, mis muude meetmete hulgas hõlmaks ka uimastiturgude seaduslikku reguleerimist.
Ülemvoliniku esitatud soovituste ellurakendamise huvides kutsuvad Rahvusvahelise Uimastipoliitika Konsortsiumi IDPC pöördumise allkirjastanud organisatsioonid, nende hulgas Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, rahvusvahelist üldsust üles reformima ja tasakaalustama globaalset uimastikontrolli režiimi ning riiklikke uimastiseaduseid ja -poliitikaid.
Ülemvoliniku aruanne järgnes tema samasisulisele jõulisele avaldusele tänavu 13. märtsil ÜRO Narkootiliste Ainete Komisjoni CND 66. istungjärgul, see omakorda 1. märtsil uimastipoliitika globaalkomisjoni GCDP ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Genfis korraldatud inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamise kõrgetasemelisele kohtumisele, kus juhtivametnike kõrval sai uimastitarvitajate rahvusvahelise kogukonna esindajana sõna ka Mart Kalvet MTÜ-st LUNEST.
Aastakümneid on «uimastitevaba ühiskonna» saavutamise ebarealistlik eesmärk ajendanud rahvusvahelist kogukonda ohjeldama uimastitarvitamist keelustamise, kriminaliseerimise ja karmide karistustega. Pärast ÜRO peaassamblee erakorralist istungjärku (UNGASS) 2016. aastal on ÜRO hakanud panema üha rohkem rõhku uimastite ja uimastipoliitika tervishoiu, inimõiguste ja arenguga seonduvatele aspektidele. Paraku on riikide pingutused neid eesmärke saavutada osutunud ebapiisavateks. Nüüd on ÜRO inimõiguste ülemvolinik astunud julge sammu edasi, tunnistades ühemõtteliselt, et karistamispõhised uimastipoliitilised meetmed ajendavad inimõiguste laialdasi rikkumisi ja õhutavad diskrimineerimist.
Äsjane aruanne teeb ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroost esimese ÜRO ametkonna, mis kutsub üles pragmaatilise meetmena rahvatervise ja kõigi inimeste inimõiguste kaitsmiseks uimasteid vastutustundlikult reguleerima – seda olukorras, kus rohkem kui 250 miljonit inimest maailmas elavad juba jurisdiktsioonides, kus seaduslikult reguleeritud kanepiturg on reaalsus, ning riigid nagu Colombia ja Saksamaa on teada andnud sarnastest kavadest. Pealeselle on Boliivia äsja käivitanud kokapõõsa narkootiliste ainete loendisse lisamise ja keelustamise rahvusvahelise korra ümberhindamise põhjendusega, et 1961. aasta ühtne konventsioon keelustas kokalehed iganenud ja rassistlike eelarvamuste alusel.
Värske aruanne süstematiseerib lisaks kasvavat hulka uimastipoliitika-alaseid soovitusi ÜRO inimõiguste ekspertidelt. Sellisena kujutab raport endast kava, mille alusel sobib edaspidi kujundada rahvatervise ja inimõiguste austamisel rajanevaid meetmeid. Tõstame siinkohal esile aruande kõige olulisemaid järeldusi.
• Kahjude vähendamine peab olema keskne element õiguses tervise kaitsele.
• Uimastikontrolli militariseerimist tuleb näha riiklikku vägivalda ajendava tegurina.
• Kaotada tuleb surmanuhtlus karistusena uimastiseaduste rikkumise eest.
• Tuleb tunnistada, et ebaproportsionaalsed uimastiseadused on globaalse massilise vangistamise probleemi üks põhjuseid.
• Uimastipoliitiliste meetmete kasutamist tõrjutud rahvastikurühmade, sh põliselanike, Aafrika juurtega inimeste ja naiste vastu tuleb dokumenteerida.
• Tuleb tunnistada keelustamise ja kriminaliseerimise ebaproportsionaalselt kahjulikke mõjusid humanitaarkriisidesse sattunud inimrühmadele.
Globaalse karistamispõhise uimastipoliitika muutmine nõuab rahvusvahelise uimastikontrolli režiimi aluseks olevate, ajalooliselt keelustamisele ja kriminaliseerimisele keskendunud normide ja institutsioonide muutmist. See tähendab muu hulgas ÜRO uimastikontrolli konventsioonide ümberkujundamist ja ÜRO uimastikontrolli-ametkondade nagu ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo UNODC ja Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu INCB, mis hoiduvad tegemast riikidega koostööd ülemvoliniku ettepanekute keskmes olevate alternatiivsete uimastipoliitiliste meetmete (nagu ÜRO ühises seisukohavõtus esile tõstetud uimastitarvitamise ja sellega seonduvate tegevuste dekriminaliseerimine ning kahjude vähendamise teenuste õiglase kättesaadavus suurendamine) edendamisel.
Ülemvoliniku aruande ajaloolist tähtsust arvesse võttes on 133 organisatsiooni üle kogu maailma pakkunud ühiselt välja järgmised soovitused.
• Kannustame ÜRO liikmesriike kasutama 2019. aastal vastu võetud uimastiteemalise ministrite deklaratsiooni eelseisvat vahekokkuvõtet globaalse uimastipoliitika tasakaalustamiseks, sätestades inimõiguste ja rahvatervise kaitse ning võrdsuse ja mittediskrimineerimise tagamise globaalse uimastikontrolli süsteemi põhilisteks eesmärkideks ning lisades ÜRO Narkootiliste Ainete Komisjoni tegevuskavasse inimõiguste kaitse tagamise teemalise punkti.
• Kutsume rahvusvahelist üldsust üles hõlmama kodanikuühiskonna organisatsioone ja «uimastitevastasest võitlusest» vahetult mõjutatud rahvastikurühmasid, sh riskirühmasid nagu uimasteid tarvitavad inimesed, mõistlikul viisil uimastipoliitiliste otsuste langetamisse, ellurakendamisse, seiramisse ja hindamisse.
• Kannustame liikmesriike käivitama ÜRO uimastikonventsioonide ümberhindamise protsessi eesmärgiga võimaldada inimõiguste põhist seaduslikku reguleerimist ja tunnistada kehtetuks tingimused, mis nõuavad rahvusvaheliselt keelustatud taimede ja ainete traditsiooniliste kasutusviiside likvideerimist.
• Kutsume ÜRO Inimõiguste Nõukogu üles looma mehhanismi inimõiguste ja uimastipoliitika vaheliste vastuolude kaotamise teemaliste soovituste perioodiliseks esitamiseks ja arendamiseks. See peaks toimuma kas volitades ÜRO inimõiguste ülemvolinikku andma perioodiliselt aru uimastipoliitika inimõigustega seonduvate mõjude teemal, või uimastipoliitika teemalise juurdlusorgani või spetsiaalse mandaadi loomise kaudu.
• Me tervitame seda, et kasvab ÜRO inimõiguste alaste mehhanismide jagatavate soovituste hulk uimastipoliitiliste meetmete rakendamisega inimõigustele kaasnevate järelmite teemal. Kannustame kõiki inimõigusmehhanisme järgima kurssi, mille ülemvolinik määras, keskendudes sellele, kuidas karistuspõhised uimastipoliitilised meetmed, sh rahvusvaheline uimastikontrolli režiim võivad ise kujuneda takistusteks inimõiguste täieulatuslikule tagamisele.
• Kutsume uimastikontrolli-ametkondi, sh UNODC-d ja INCB-d üles lõimima uimastipoliitika inimõiguslikke aspekte süsteemsel moel oma tegevuskavadesse, garanteerima nende hõlmamise ametkondade aastaaruannetesse ning arvestama liikmesriikidega koostöö tegemisel ülemvoliniku tehtud järelduste ja sätestatud standarditega.
• Kutsume UNODC-d, liikmesriike ja riiklikke uimastikontrolli ametkondi üles loobuma karistuspõhiste uimastipoliitiliste meetmete toetamisest ja rahastamisest ning tagama, et kolmandatele riikidele uimastiseaduste jõustamiseks eraldatavad rahalised ja tehnilised vahendid ei soodustaks inimõiguste rikkumist ning et nendega ei kaasneks selliste rikkumiste soodustamise reaalset ohtu.
• Kutsume ÜRO ametkondi ning tervishoiu- ja kaitseteenistustesse hõlmatud rahvusvahelise üldsuse esindajaid üles lõimima kahjude vähendamist humanitaarkriisidele reageerimise raamistikku.
• Kutsume vastavate volitustega ÜRO ametkondi järgima inimõiguste ülemvoliniku eeskuju ja tegema lõppu uimastite vastutustundliku reguleerimisega seonduvatele tabudele ning esitama turgude seadusliku reguleerimise teemalisi tõendeid, soovitusi ja rahvusvahelisi standardeid, mis on kooskõlas ÜRO tervishoiu, inimõiguste ja arengu alaste väärtustega.
Pöördumine inglise keeles koos alla kirjutanud organisatsioonide loendiga asub siin (PDF, 5 lk).
31. august on rahvusvaheline üledoositeadlikkuse päev. MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST kutsub sel puhul Tallinnas ja Jõhvis kõiki huvilisi kinno ja arutelule Eestis murettekitavalt kasvanud uimastisuremuse ennetamise võimaluste teemal.
Nii Tallinnas kinos Kai kui ka Jõhvi kontserdimajas linastuvad Ungari sihtasutuse Rights Reporter Foundation toodetud dokumentaalfilmid «Kostja Proletarski» (u 30 min) ja «Üks päev elus: uimasteid tarvitavate inimeste maailm» (u 80 min). Filmide vahel ja arutelu ajal pakutakse suupisteid ja sooje jooke.
«Iga aasta 31. augustil tuleme me kokku, et meenutada üleannustamise ohvriks langenud lähedasi ja kutsuda üldsust üles astuma samme üleannustamiste lõpetamiseks,» kirjutab sündmuse ingliskeelne veebileht. «On aeg levitada sõna!»
Korraldajad rõhutavad, et üleannus võib tabada igaüht hoolimata taustast või olukorrast. «See võib juhtuda sõltumata sellest, kas inimesel on uimastisõltuvushäire või mitte. See võib juhtuda reostunud aine tarvitamisel või esimesel uimastitarvitamise korral. See võib juhtuda inimestega, kes tarvitavad retseptravimeid. See mõjutab nii vanu, noori kui ka keskealisi kõikjal maailmas. Üleannus ei tee inimestel vahet,» sedastab hiljutine suhtlusvõrgu-postitus.
«Purustagem üleannustamist ümbritsev häbimärgistamine!» rõhutavad organisaatorid samas. «Rahvusvahelise üledoositeadlikkuse päeva eel kutsugem inimesi enda ümber tundma ära üleannuse tundemärke, õppima elustamisvõtteid ning rakendama tõenduspõhiseid vahendeid ja strateegiaid üledooside ennetamiseks. Suhtlusvõrkudes teemaviidet #weseeyou kasutades anname märku, et märkame neid inimesi, kes selles globaalses rahvatervisekriisis on seni märkamatuks jäänud. Töötagem üheskoos sellise maailma nimel, kus üledoosikahjusid enam ei ole!»
«Kostja Proletarski» jutustab peategelase ja tema emaga tehtud intervjuude põhjal traagilise loo sellest, mida teeb Vene riik inimestega, kes uimastisüütegude eest vanglakaristust kannavad.
2009. aasta 19. juunil suri uimastitarvitaja ja HIV-positiivsete inimeste õiguste eest võitlev aktivist Kostja Proletarski Venemaal Peterburis Botkini haiglas tuberkuloossesse meningiiti. Tema surma olid põhjustanud kolm aastat väärkohtlemist ja piinamist Karjalas tegutsevas Venemaa nakkushaigete vangilaagris nr 4.
Venemaal, kus uimastisõltuvushäirete kvaliteetne ravi pole praktiliselt kättesaadav, on vabadusekaotusega karistamine kujunenud peamiseks «lahenduseks» uimastisõltuvuse probleemile. Nagu selgub filmistki, ei ravi kinnipidamisasutused kedagi. Selle asemel vanglad tapavad.
Käsitsi joonistatud dokumentaalfilm, milles kõlavad algupärased intervjuud Kostja ja tema ema Irinaga, püüab alal hoida mälestust Kostja Proletarskist ja paljudest teistest kogu maailmas, kel pole õnnestunud vanglasüsteemis ellu jääda.
Filmi on tootnud Ungari kodanikuõiguste sihtasutus Rights Reporter Foundation eesotsas režissöör István Gábor Takácsiga. Teksti loeb Anja Sarang, animatsiooni on kaaderhaaval käsitsi joonistanud Lili Rontó.
«Üks päev elus» on pilguheit uimasteid tarvitavate inimeste ja uimastikahjude vähendajate igapäevaellu seitsmes maailma linnas – Berliinis, Budapestis, Jakartas, Lagoses, Mexico Citys, New Yorgis ja Simferoopolis.
Film sündis Rights Reporter Foundationi liikmete unistusest näidata Jim Jarmuschi «Ühe öö Maal» (A Night on Earth) eeskujul uimasteid tarvitavate inimeste elude sarnasusi ja erinevusi eri maailma linnades, tõstes esile uimastitarvitajate inimlikkust, unikaalsust ja kordumatuid elulugusid, samuti seda, millistes keskkondades nad elavad ja milliste katsumustega peavad toime tulema. Tänu videopõhise huvikaitsevõrgustiku aktivistide panusele õnnestus film, mida nüüdseks on linastatud mitmel pool maailmas, üles võtta väga väikese eelarvega.
Tallinnas algab sündmus kinos Kai (Kai kultuurikeskuses) kl 15, Jõhvis kontserdimajas kl 10.30. Filmidele järgneb kummaski linnas modereeritud aruteluring uimasti- ja karistuspoliitika ning sõltuvustervishoiu teemadel, milles osalevad valdkonna eksperdid ja juhtivametnikud. Tallinnas osalevad aruetlus Eesti Naise ja TervisPlussi peatoimetaja Heidit Kaio, kes on viimasel ajal kirjutanud nii üledoosisurmadest kui ka psühhedeelsete ainete kasutamisest vaimse tervise ravis, Põhja-Eesti narkopolitsei juht Rait Pikaro, Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets, Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist ja projekti «Turvalisem ööelu» juht Mikk Oja ning pikaajalise vanglameditsiini ja kahjude vähendamise valdkonna edendamise kogemusega ekspert, praegu erakorralise meditsiini osakonna õena töötav Kristel Kivimets. Arutelu modereerib MTÜ LUNEST esindaja Mart Kalvet.
Sündmus on tasuta. Tallinnas järgneb päevasele tasuta programmile kl 21 kultusfilmi «Trainspotting» tasuline seanss kõrvalasuvas Noblessneri välikinos.
Tallinna sündmuse täpsem kava: https://www.facebook.com/events/259283443543991/
Jõhvi sündmuse täpsem kava: https://www.facebook.com/events/261966556584128/
Pilt: Margus Lõvi.
26. juunil, rahvusvahelisel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval võtavad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed kogu maailmas osa kampaaniast „Ei karistustele, jah lahendustele!“ (ingl Support. Don’t Punish).
#supportdontpunish #inpud #enpud #lunest
MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing „LUNEST“ ühineb globaalse huvikaitse-kampaaniaga „Ei karistustele, jah lahendustele!“, mis nõuab tervishoiu ja inimõiguste põhist uimastipoliitikat. (Vt ka https://supportdontpunish.org/).
Eesti on edumeelne riik, mis järgib liberaalse uimastipoliitika põhimõtteid, arendades ja rahastades mh programme, mille eesmärk on aidata psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvusse sattunud inimesi.
MTÜ LUNEST osutusel on nüüdisaegne uimastipoliitika meie kodumaal olnud suhteliselt edukas. Selle alusdokument – Eesti riiklik uimastistrateegia aastani 2030 e nn uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat – on seni üks uljamaid ja ambitsioonikamaid riiklikke seisukohavõtte uimastipoliitika teemadel, mis suures osas kattub meie ühingu arusaamadega. Mh kiidame heaks nii eesmärgi võimaldada aastaks 2030 vajalikku abi kõigile uimastisõltlastele, kui ka arusaama, mille kohaselt õiguskaitseametkonnad peaksid inimestel, kes on oma sõltuvushäire tagajärjel seadust rikkunud, aitama esmajärjekorras pöörduda psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvuses olevatele inimestele suunatud teenustele
Ehkki Eesti riik on uimastisõltuvuse ennetus- ja raviprogrammide pakkumise osas üldiselt ajaga kaasas käinud, saab probleemse uimastitarvitamisharjumusega inimestele ikka veel osaks diskrimineerimine ja kriminaliseerimine.
Sellel, kui üldsus, riiklikud ametkonnad, tervishoiuasutused, sotsiaalteenused ja teenuseid pakkuvate organisatsioonide töötajad uimastisõltuvushäirega inimesi häbimärgistavad ja marginaliseerivad, on katastroofilised ühiskondlikud tagajärjed. See suurendab uimasteid tarvitavate inimeste haavatavust ja ühiskondlikku tõrjumist, mis omakorda põhjustab enesestigmatiseerimist ja vähendab inimeste suutlikkust ja valmidust ühiskondlikku ellu ja riigi toimimisse panustada.
Lühidalt tähendab see, et inimesed ei jõua vajalikele teenustele, muutuvad asotsiaalseteks ning surevad sagedamini haiguste ja üleannustamiste tagajärjel.
Meie, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST aktivistid, soovime taas kord juhtida tähelepanu Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate probleemidele, mis ei mõjuta mitte ainult uimastisõltuvushäirega elavate inimeste käekäiku, vaid kogu ühiskonda.
Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et uimastisõltuvushäire on diagnoos, mitte kuritegu, mis tähendab, et selle kui probleemi lahendamisega peaksid tegelema tervishoiutöötajad.
Uimastisõltuvushäiret ei ole võimalik ravida karistamisega. Kui soovime, et tõenduspõhised lahendused uimastiprobleemile – eriti sõltuvusravi ja tugiteenuste vallas – oleksid võimalikult tõhusad ja tulutoovad, on aeg uimastite dekriminaliseerimist laiendada.
Kui meie riiklik uimastistrateegia rajaneb mh eeldusel, et uimastisõltuvushäire on konkreetse tervisehäire meditsiiniline diagnoos, mitte seadusevastane tegu, tähendab see, et keeld tarvitada psühhotroopseid aineid ilma arsti retseptita kujutab endast karistust sellesama tervisehäire all kannatamise eest. Nõue hoiduda sõltuvusttekitavate ainete tarvitamisest ei peaks olema üheks tingimisi või elektroonilise jälgimise alla vabastamise või kriminaalhooldusteenusel püsimise eelduseks. MTÜ LUNEST usub, et uimastisõltuvushäiretega inimeste jaoks uimastite tarvitamisega seonduvaid riske ja ohte oluliselt võimendavate taaskriminaliseerivate menetluste rakendamise asemel tuleks sellised inimesed suunata abi- ja tugiteenustele nagu programmid SÜTIK ja VALIK või SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenus, mis aitavad neil õppida oma terviseprobleemiga elama ja toime tulema. Teave kõigi olemasolevate abi- ja tugiteenuste kohta leidub siin: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/.
Sotsiaalprogrammid on tõhus alternatiiv uimastite tarvitamise keelustamisele.
Keelud ja karistused ei lahenda uimastiprobleemi!
Trahvide ja karistuste asendamine tugiteenustega on odavam kui kriminaliseerimine.
Samuti soovime juhtida tähelepanu Eestis pakutavate asendusraviteenuste kvaliteedile.
Meile teeb muret, et Eesti kinnipidamisasutustes pakutav asendusravi kujutab endast kinnipeetavate kahekordset karistamist ja diskrimineerimist. Nimelt ei ole asendusraviprogrammi patsientidest kinnipeetavail võimalik pääseda avavanglasse, samuti ei võimaldata neile tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks pole kinnipeetavatest patsientidel sageli piisavalt võimalusi oma uimastisõltuvusprobleemiga kas psühholoogi või kogemusnõustaja toel töötamiseks, mis süvendab enesestigmatiseerimist ja kujutab endast sisuliselt täiendavat psühholoogilise karistamise mehhanismi, millega nuheldakse inimesi sama haiguse põdemise eest, mida nad asendusraviga kontrolli all püüavad hoida.
Ehkki Eestis on asendusraviprogrammid teenusena saadaval ning neid rahastatakse, arendatakse ja reguleeritakse riiklikult, jätkub ühiskonnas uimastisõltuvushäirega inimeste taasühiskonnastamiseks loodud programmide klientide häbimärgistamine. Neil on raske leida tööd nii era- kui ka avalikus sektoris; sageli pole neil võimalik edukalt läbida töötajate tervisekontrolli. Hoolimata tõigast, et korrektsel tarvitamisel ei põhjusta raviotstarbeline metadoon uimastijoovet ja inimesel on võimalik tänu sellele oma uimastisõltuvushäiret kontrolli all hoida, jääb ta ühiskonna silmis ikka sellekssamaks „narkomaaniks“, ning peab taluma täpselt samasugust häbimärgistamist ja diskrimineerimist nagu inimesed, kellel on probleemne uimastitarvitamisharjumus. Seetõttu on asendusraviprogrammid tarvitajate seas valdavalt ebapopulaarsed, mis omakorda toob kaasa tänavauimastite laialdasema leviku ja tarvitamise.
Kutsume kõiki üles seda sõnumit jagama.
Järgneb valik juhtmõtteid ja loosungeid, mis meie hinnangul sobivad meie ettepanekute tutvustamiseks avalikel üritustel.
Palun, toetage meie kampaaniat!
Täiendavate küsimuste tekkimisel võtke ühendust MTÜ LUNEST juhatuse liikmetega.
Mart Kalvet (eesti keeles): +372 5096286
Jelena Antonova (vene keeles): +372 5331 7025
Euroopa uimastitarvitajate ühisavaldus: on aeg uueks lähenemiseks uimastipoliitikale.
Euroopa uimasteid tarvitavate inimeste võrgustikku EuroNPUD, millega on ühinenud ka MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, jahmatasid iganenud ja nüüdisaegsest poliitilisest kursist lahknevad mõtteavaldused, millega hiljuti esinesid Antwerpeni sadamat külastades Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson ja Belgia siseminister Annelies Verlinden, kes süüdistasid uimasteid tarvitavaid inimesi kuritegudes, mille on toime pannud organiseeritud kuritegelikud rühmitused, ja kinnitasid, et Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks „sõltuvustest vaba ühiskonna“. On äärmiselt kurvastav, et lisaks häbimärgistavate terminite kasutamisele toetab Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson ka aegunud arusaama uimastitevabast maailmast.
Kuulda sellist kammitsetud mõtlemist Euroopa liidritelt ajal, mil me näeme kogu Euroopas üha pragmaatilisemate ja kaalutletumate uimastipoliitika reformimise meetmete (nagu kannabinoidravi võimaldamine, täiskasvanutele mõeldud kanepisaaduste turu reguleerimine ja psühhedeelsete ainete ravipotentsiaali rakendamine) ning kahjude laiaulatuslikuma vähendamise meetmete (nagu ohutuma tarvitamise ruumid, uimastite tarvitamise-eelne testimine ja heroiinipõhine asendusravi) kasutuselevõttu, on sügavalt häiriv.
Volinik Johanssoni väljaütlemised on vastuolus ka Euroopa Liidu enda ametliku uimastistrateegiaga aastateks 2021–2025, mis kutsub EL-i riike üles vähendama uimasteid tarvitavate inimeste häbimärgistamist ning soovitab teha suuremaid ja tasakaalustatud investeeringuid laia valikusse nõudluse ja kahjude vähendamise teenustesse, jättes uimastivaba maailma nurjunud paradigma üldse kõrvale.
Kõik ÜRO agentuurid on ühinenud ÜRO ühise seisukohaga uimastite küsimuses, mis „toonitab taas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi pühendumust liikmesriikide toetamisele tõeliselt tasakaalustatud, igakülgsete, integreeritud, tõenduspõhiste, inimõiguste kaitsel rajanevate, arengule orienteeritud ja jätkusuutlike reaktsioonide arendamisel ülemaailmsele uimastiprobleemile“. See ühine seisukoht toetab uimastite tarvitamise ja isiklikuks tarbeks omamise dekriminaliseerimist nii, nagu seda on kahjude vähendamist ja uimastisõltuvusravi soosiva õigusliku keskkonna loomise eesmärgil tehtud Portugalis ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Nagu on öelnud endine ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet: „On oluline, et mõned riigid on dekriminaliseerinud mitmesugused uimastitarvitamise vormid eesmärgiga tagada ravi ja teenused ilma igasuguse hirmu või ähvardamiseta ning teha lõpp häbimärgistamisele.“
Praegu eksperimenteeritakse kanepituru seadusliku reguleerimisega mitmesugustes kontekstides ning paljud eksperdid peavad seda kõige sobivamaks meetmeks illegaalsete majandusharudega nagu uimastite salakaubandus seonduva vägivalla vähendamisel. Dekriminaliseerimine on jätkuvalt oluline meede uimastiseaduste reformimise valdkonnas, pakkudes mõistlikku võimalust teha lõpp uimastikontrolliga olemuslikult seonduvatele inimõiguste rikkumistele ja rassilisele ebaõiglusele ning luua dialoogiks ja muutusteks sobiv platvorm. EuroNPUD kutsub üles looma seaduslikul reguleerimisel rajanevat uimastikontrolli-süsteemi kõigi taju muutvate ainete jaoks (ja me saame aru, et liikumine selle eesmärgi poole peab toimuma väikeste sammudega).
Kuni uimastipoliitika on jätkuvalt sellise areneva ja kasvava poliitilise arutelu ja praktikate tandriks, on äärmiselt murettekitav kuulda kriitiliselt tähtsatel ametikohtadel olevate Euroopa juhtivametnike suust sedavõrd kitsarinnalisi ja iganenud mõtteid. Euroopa väärib juhte, kes tegelikult sellistest tulevikku vaatavatest keskusteludest osa võtta suudavad.
Organisatsioonidel, mis soovivad EuroNPUDi seisukohavõtuga ühineda, on võimalik seda teha organisatsiooni kodulehel uudise kommentaariumis.
— Mat Southwell, EuroNPUDi projektijuht; +447969269395, mat.southwell@euronpud.net
— John Melhus, EuroNPUDi huvikaitse töörühm; +47 948 62 338, john.melhus@euronpud.net
Toetajad:
Rahvusvahelised organisatsioonid:
International Network of People who Use Drugs (INPUD)
Students for Sensible Drug Policy International (SSDP)
Women and Harm Reduction International Network (WHRIN)
International Drug Policy Consortium (IDPC)
Centre on Drug Policy Evaluation (CDPE)
Piirkondlikud ja riiklikud organisatsioonid (allkirjastamise järjekorras):
Correlation — European Harm Reduction Network (Euroopa)
Release Legal Emergency & Advice Services (Ühendkuningriik)
Organisation for the Prevention of Intense Suffering: OPIS (Šveits)
Instituto RIA AC (Mehhiko)
Harm Reduction (Austraalia)
Forum Droghe (Itaalia)
la Societą della Ragione (Itaalia)
Chemical Sisters (Itaalia)
Youth RISE (Iirimaa)
The Association for Humane Drug Policy (Norra)
Centro de Orientación e Investigación Integral: COIN (Dominikaani Vabariik)
West Africa Drug Policy Network (Lääne-Aafrika)
ITANPUD APS (Itaalia)
Akzept e.V. Bundesverband für akzeptierende Drogenarbeit und humane Drogenpolitik (Saksamaa)
NZ Drug Foundation (Uus-Meremaa)
SKOSH (Holland)
Andrey Rylkov Foundation for Health and Social Justice (Venemaa)
Africa Network of People who Use Drugs: AfricaNPUD (Aafrika)
POS Foundation (Ghana)
Sihtasutus Mainline (Holland)
Law Enforcement Action Partnership (Ühendkuningriik ja EL)
Citywide Drugs Crisis Campaign (Iirimaa)
NoBox Transitions Foundation, Inc. (Filipiinid)
Estonian Association of People Using Psychotropic Substances “LUNEST” (Eesti)
Helsinki Foundation for Human Rights (Poola)
GAT portugal: Grupo de Ativistas em Tratamentos (Portugal)
AIDES: Association de lutte contre le VIH/sida et les hépatites (Prantsusmaa)
Associazione “L’Isola di Arran ODV” (Itaalia)
Coalition PLUS: réseau international d’associations communautaires de lutte contre le VIH/sida (Prantsusmaa, Maroko, Mali ja Kanada HIVi-vastase võitluse ühingute koalitsioon)
Drug Policy Network South East Europe (Kagu-Euroopa)
ARAS: Romanian Association Against AIDS (Rumeenia)
Service User’s Rights in Action (Iirimaa)
Društvo AREAL (Sloveenia)
Association Prevent, Novi Sad (Serbia)
European Youth Drug Policy Consortium (Euroopa)
SSDP Vienna (Austria)
HOPS: Healthy Options Project Skopje (Põhja-Makedoonia)
Ex Aequo ASBL – Belgium: association communautaire de lutte contre le VIH/Sida et de santé gloable pour les HSH (Belgia)
Romanian Harm Reduction Network: RHRN (Rumeenia)
Rights Reporter Foundation (Ungari)
Responsabilité Espoir Vie Solidarité: REVS PLUS (Burkina Faso)
West Country Respect (Ühendkuningriik)
Groupement Romand d’Etudes des Addictions: GREA (Šveits)
Groupe santé Genčve (Šveits)
Positive Voice: Greek Association of PLHIV (Kreeka)
PeerNUPS (Kreeka)
Hellenic Liver Patient Association “Prometheus” (Kreeka)
Association Prevent, Novi Sad (Serbia)
Brukarföreningen Stockholm (Rootsi)
CASO (Portugal)
Mart Kalvet, MTÜ LUNEST juhatuse liige, tugiisik sõltlaste taasühiskonnastamise programmis SÜTIK, peokahjude vähendaja OÜ-s Reagentuur
Jaanuari keskel jõudis meie ühinguni teave, et kahe detsembri lõpus uimastite üleannustamise tõttu hukkunud inimese kehast leiti lisaks sünteetilistele opioididele ka tugeva rahustava, lihaseid lõdvestava, valuvaigistava, uinutava ja tuimastava toimega veterinaarravimit ksülasiini.
Uudis on murettekitav, kuna annab mõista, et tänavaopioidide, nt fentanüülide või nitaseenide toime võimendamise ja pikendamise eesmärgil ksülasiiniga tempimise ohtlik komme on koos kõigi potentsiaalselt saatuslike tagajärgedega Põhja-Ameerikast Eestisse jõudnud.
Heroiini „hobusetuimastiga“ (hisp Anestesia de Caballo) segamise praktika hakkas 2000. aastate hakul levima Puerto Rico tänavatel. Viimasel paaril aastal on ksülasiini üha sagedamini täheldatud USA opioiditurul, kus seda segatakse fentanüülide või nitaseenidega; piirkonniti on Põhja-Ameerikas (nt Philadelphias) nüüdseks juba keeruline leida opioide, mida poleks ksülasiiniga „võimendatud“.
USA ekspertide hinnangul lisatakse ksülasiini kiire poolestusajaga opioididele nagu fentanüülid ja nitaseenid selleks, et ainete koostoime meenutaks rohkem heroiini kauakestvamat mõju. Paraku on ksülasiiniga segatud opioidide tarvitamise soovimatud tagajärjed äärmiselt ebameeldivad. Regulaarse tarvitamisega kaasnevad muu hulgas valulised nahahaavandid (kuna ksülasiin pärsib naha hapniku-ainevahetust), teadvusekaotus, millest opioidide toimet blokeeriv vastumürk naloksoon kannatanut ei ärata, ning võõrutusnähud, mida asendusravimid nagu metadoon või buprenorfiin ei leevenda. Ksülasiinitarvitajate haavad paranevad halvasti ja aeglaselt ning muutuvad kergesti põletikulisteks; haavadest eritub spetsiifilise lõhnaga mäda. Rängematel juhtudel tuleb põletikuline kehaosa amputeerida.
Eestis leviva segatud aine või ainete ksülasiinisisaldus ei ole teada. Puhta ksülasiini surmavalt mürgise annuse suurus jääb 40 ja 2400 mg vahele. Ei ksülasiini ohutut ega ka surmavat annust pole täpselt määratletud, kuna mittesurmavate ja surmaga lõppenud manustamisjuhtumite puhul kattuvad ksülasiini kontsentratsioonid organismis suurel määral. Seni pole ksülasiinile konkreetset vastumürki; üleannustamisi ravitakse sümptomaatiliselt.
Biokeemiliselt on ksülasiin alfa2-adrenoretseptori agonist; see stimuleerib mitmetes kudedes vahetult nii tsentraalseid alfa2-retseptoreid kui ka perifeerseid alfa-adrenoretseptoreid, pärssides norepinefriini ja dopamiini sünaptilist ülekannet kesknärvisüsteemis — autoretseptorite presünaptiliste pindadega seondudes matkib ksülasiin norepinefriini toimet, mis omakorda põhjustab norepinefriini nõristamise pärssumist.
Toime saabub u 15–30 minuti jooksul pärast manustamist; rahustav mõju võib kesta ühest nelja tunnini. Sagedasemad akuutsed kõrvaltoimed on vererõhu lühiajaline tõus, sellele järgnev vererõhu alanemine, südamearütmia ning hingamisteede depressioon (hõre ja nõrk hingamine, raskemal juhul hingamispeetus).
Kui üleannuse sümptomid ilmnevad pärast opioidi ja ksülasiini segu tarvitamist, tuleks kannatanule manustada naloksooni, helistada viivitamatult kiirabisse numbril 112 ja kirjeldada juhtunut. Naloksooni väljastavad kõigile soovijatele nii asendusravikeskused kui ka kahjude vähendamise teenuste pakkujad, sh mobiilne üksus (kontaktid: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/uledoosidest-tingitud-surmade-ennetamine-naloksooni-kasutamine/).
Ksülasiini on lubatud kasutada ainult loomade ravis, mistõttu pole aine toimemehhanisme inimestel tänini põhjalikumalt uuritud.
Eestis ei ole ksülasiin kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse; seni on see reguleeritud vaid maaeluministeeriumi määrusega, mis keelab veterinaararstidel seda loomapidajatele väljastada; loomale süstida võib ksülasiini vaid veterinaar.
Kirjeldatud ohte arvesse võttes soovitab MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST praegusel ajal musta turu opioidide tarvitamist üldse vältida. Lakmusteste ksülasiini tuvastamiseks segudest pole saadaval ei meil ega ka USA-s; puhast ksülasiini on küll võimalik reagentidega kiirtestida, ent seni me ei tea, millise vastuse annab nitaseenide ja ballastainetega segatud ksülasiini testimine või kas selle abil on võimalik ksülasiinisisaldust aines välistada. Opioidsõltuvushäire all kannatavaid kodanikke kannustame liituma opioidasendusravi teenusega, mida tänavu on laiendatud — alates 2023. aastast on pilootprojekti raames võimalik saada riiklikult rahastatud buprenorfiin-asendusravi kolmes haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikumi sõltuvushäirete keskuses, Lääne-Tallinna Keskhaigla Lääne-Tallinna Sõltuvusravikeskuses ja Narvas Viljandi Haigla asendusraviteenuse keskuses (täpsemad kontaktid: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/soltuvusravi-sh-opoiodisoltuvuse-asendusravi/).
Põhjalikum ülevaade abi-, tugi- ja raviteenustest uimasteid tarvitavatele inimestele ja nende lähedastele leidub siin: https://www.narko.ee/siit-saad-abi/.
Kui aine puhtust pole võimalik kontrollida ja tarvitamata olla ei suuda, soovitab MTÜ LUNEST järgida teadmata koostisega tänavaopioidide tarvitamisel järgmiseid põhimõtteid.
• Alustage väikesest annusest ja manustage aeglaselt (eriti, kui olete lisaks tarvitanud kesknärvisüsteemi depressante nagu alkohol, bensodiasepiinid või opioidid).
• Mõned kõrgvererõhu ravimid, mis sisaldavad sarnaseid toimeaineid, nt klonidiini, võivad ksülasiini toimet võimendada. Kui tarvitate mõnd sellist ravimit, vähendage kas ravimi või uimasti kogust ja tarvitage sõbra juuresolekul, kes saab jälgida, et teie hingamine ei seiskuks ning vajadusel manustada naloksooni ja teha kunstlikku hingamist.
• Kui arvate, et inimene on saanud ksülasiinisisaldusega ainest üledoosi, manustage naloksooni — see võib peatada opioidi tekitatud hingamisseisaku. Kõige olulisem on, et kannatanu organism saaks piisavalt hapnikku. Kui hingamine naloksooni manustamise järel ei taastu, hakake kannatanut abi saabumiseni elustama kunstliku hingamisega.
• Kuumutage uimasteid enne süstimist kuumutusanumas; see aitab vabaneda ebapuhastest lisaainetest, mis võivad soodustada haavandite teket.
• Ksülasiini toimel võivad nahahaavandid tekkida üle keha, mitte ainult süstekoha lähedal. Kui märkate enda kehal haavandeid, pöörduge esimesel võimalusel arsti poole.
Hoidke ennast ja oma lähedasi, võimalusel veenduge tarvitatavate ainete puhtuses, hankige naloksoonikomplekt ja kandke seda alati kaasas, ärge kunagi tarvitage üksinda ja ärge kartke otsida abi, kui probleemid üle pea kokku löövad! Neid soovitusi järgides suudame üle elada ka seekordse uimastikatastroofi.
15. oktoobril kiitis Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee TAIEK heaks uurimuse
„Opioidasendusraviteenuse kvaliteedi kogukonnapõhine hindamine“ Eesti psühhotroopsete ainete
tarvitajate ühingu LUNEST eestvedamisel.
TAIEKi 2022. a otsusega nr 1121 heaks kiidetud uurimuse vastutavad uurijad on dr Anneli Uusküla Tartu
Ülikoolist ja dr Sigrid Vorobjov Tervise Arengu Instituudist, peamised läbiviijad Anna Markina Tartu
Ülikooli õigusteaduskonnast, Maris Salekešin Tervise Arengu Instituudist ja Jelena Antonova MTÜ-st LUNEST.
Euraasia kahjude vähendamise ühenduse EHRA rahastatud uuringut viivad Eestis ühiselt läbi Eesti
psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST, Tervise Arengu Instituut ning Tartu Ülikooli
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
2022. aasta seisuga saavad Eestis metadoonipõhist asendusravi u 650 inimest; teenust pakutakse
kümnes asutuses. Kava kohaselt hakkab uuring hõlmama kokku 250 asendusravi saavat inimest.
Meie soov on koguda teavet patsientide kogemuste kohta asendusraviteenusega ja nende hinnanguid
sellele, samuti teavet asendusravi saavate inimeste tervise seisundi ja elukvaliteedi kohta. Taoline teave
on väga oluline asendusraviteenuste kvaliteedi hindamiseks ja parandamiseks.
Asendusraviteenuse kvaliteedi hindamise uuringuga soovime juhtida tähelepanu järgmistele teemadele.
Uurimuse tulemused ja järelmid esitatakse asjassepuutuvatele riiklikele ametkondadele ja avaldatakse
mh meie veebilehel. Uurimuse lõpuks töötatakse välja opioidasendusraviteenuste kvaliteedi
parandamise ettepanekud.
31. august on rahvusvaheline üleannustamisteadlikkuse päev.
Kolmapäeval, 31. augustil tähistavad maailma uimastitarvitajad ja nende lähedased, aga ka meiega solidaarsed kahjude vähendamise ja sõltuvustervishoiu valdkonna esindajad rahvusvahelist üleannustamisteadlikkuse päeva (ingl International Overdose Awareness Day).
Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST soovib tänavusel üleannustamisteadlikkuse päeval meenutada kaaslasi, sõpru ja sugulasi, kes on elust lahkunud uimasti üleannuse tõttu, ning juhtida üldsuse tähelepanu sellele, et uimastisõltuvushäirega inimeste toetamine ja abistamine on sõltuvuse ja üleannustamise probleemile tõhusam, säästlikum ja inimlikum lahendus kui karistamine.
Me usume, et suurem osa uimastisurmasid on ennetatavad ning et üldsuse teavitamine opioidiretseptorite blokaadi pööravast, hingamispeetust ja surma ennetavast ravimist naloksoonist aitab nende ennetamisele kaasa.
Eestis põhjustavad üleannustamissurmasid peamiselt sünteetilised opioidid — fentanüülid ja nitaseenid. Nende keelustamine pole andnud soovitud tulemusi, kuna keelustatud ainete kõrval ilmuvad turule järjest uued keelustamata tooted. Taoline olukord seab ohtu kogu elanikkonna, eriti aga uimasteid tarvitava osa ühiskonnast.
Tänavu 26. juunil rahvusvahelisel kampaaniapäeval “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish.) salvestasime kolm videointervjuud meie ühingu liikmete ja töötajatega, kes räägivad varjamatult oma suhetest uimastitega, kogemustest uimastisõltuvushäirega ja sellest, kuidas tingimusteta tugi ja inimlik suhtumine on aidanud neil keerulisi probleeme lahendada paremini kui ähvardused ja karistused.
“Eestis on juba aastaid olnud rohkem üleannustamissurmasid kui üheski teises Euroopa Liidu riigis,” märkis MTÜ LUNEST liige ja tugiisikuteenuste spetsialist Artjom videousutluses. “Viimastel aastatel on see nukker statistika veidi paranenud, kuid inimesed surevad ikkagi. Ainuüksi naloksooni kättesaadavuse ja uimastikahjude vähendamise programmide laiendamine võib päästa elusid.”
MTÜ LUNEST liige ja tugiisik Jelena rõhutab omalt poolt uimastitarvitajatesse ja -sõltlastesse inimliku suhtumise olulisust. “Inimene, kellesse on kordki usutud, on juba uus inimene!” märgib ta intervjuus.
“Iga uimastisõltlane on ühiskonna liige ja võib pakkuda tuge kogemuskaaslastele,” teab LUNESTi liige Tatjana, kes on küll kogenud uimastipoliitika kahjulikke tagajärgi, ent nüüdseks töötab ise tugiisikuna sõltlaste taasühiskonnastamise programmis.
31. augustil on aeg meenutada, et iga inimene, kes on üleannustamise läbi elust lahkunud, on olnud kellegi poeg või tütar, ema või isa, sugulane või lihtsalt hea sõber. Nad olid inimesed, kelle kohta üks narkopolitsei juhtivametnik on öelnud: “Isegi kui ta otseselt midagi ei tee, on teda lihtsalt vastik vaadata”. MTÜ LUNEST leiab, et selline suhtumine peab taanduma ja asenduma valmidusega aidata, kui paistab, et vaja on abi ja tuge — et selliseid ennetatavaid surmasid oleks tulevikus vähem, ning et meie kaaskodanikud, kes raskel hetkel on teinud vale otsuse, ei peaks end tundma põlatute, rõhutute ja ahistatutena.
Uimastisõltuvus on konkreetsete sümptomitega tervisehäire, millega ei kaasne ühegi seadusliku õiguse või inimõiguse kaotust; selle all kannatajate piinu ja üksildust pole vaja võimendada, vaid neid tuleks kuulata ja aidata leida lahendusi. Keelamisest, karistamisest ja pealekaebamisest pole sõltuvusprobleemide lahendamisel kunagi abi olnud.
MTÜ LUNEST soovitus igaühele, kelle peres või kogukonnas on opioidide tarvitajaid, on hankida naloksoonikomplekt ja õppida seda kasutama. Naloksooni ei müüda kahjuks apteekides; ninakaudseks manustamiseks mõeldud naloksoonikomplekti tuleb küsida kahjude vähendamise keskustest nagu Convictus Estonia või AIDSi Tugikeskus. Samuti oskavad naloksooni hankimise ja kasutamise teemal anda nõu MTÜ LUNEST töötajad ja sõltlaste ühiskonnastamise tugiisikuteenuse-programmi SÜTIK tugiisikud.
Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta
e-posti teel: lunest2016@gmail.com,
veebilehe www.lunest.ee kaudu,
Facebookis: www.fb.com/lunest2016 ning
telefonitsi
eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja
vene keeles +372 58135240 (Artjom Uvarov, ühingu liige).
Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt https://www.overdoseday.com/.
2022. aasta 26. juuni märgib rahvusvahelise kampaania „Support. Don’t Punish“ („Ei karistustele, jah lahendustele!“) jaoks väga olulist tähtpäeva. Juba terve kümnendi vältel on aktivistid kogu maailmas otsustavalt mobiliseerunud, et astuda vastu kahjulikule „sõjale uimastitega“ ning selle aluseks olevatele paljudele vägivalla ja hülgamise põhistele süsteemidele eesmärgiga luua kahjude vähendamisel ja dekriminalseerimisel rajanevaid jätkusuutlikke alternatiive.
Meie, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST aktivistid, soovime tänavuse kampaania raames taas juhtida tähelepanu Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate probleemidele, mis ei puuduta ainult sõltuvushäirega elavaid inimesi, vaid kogu ühiskonda. Sellepärast rõhutame ka tänavu, et:
Sellepärast korraldabki MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST tänavu sama kampaania veebis deviisi all „Toetus on võimalus elule!“
Soovime tõsta üldsuse teadlikkust sellest, et uimastisõltuvus on diagnoos, mitte kuritegu, mistõttu peaksid selle kui probleemi lahendamisega tegelema tervishoiutöötajad, mitte õiguskaitseorganid. Uimastisõltuvushäiret ei saa ravida karistamisega.
Kampaania raames tõstame tänavu esile probleeme, mida põhustavad kohtu määrusega kehtestatud nõuded mitte tarvitada uimasteid. Taolised nõuded komplitseerivad kinnipidamisasutusest ennetähtaegselt vabastatud inimeste elusid ja põhjustavad täiendavaid kahjusid, suunates neid muu hulgas mitteseaduskuulekale käitumisele ja ohtlike, ent tuvastamatute ainete tarvitamisele.
Oma töös inimeste taasühiskonnastamisel on meie organisatsiooni töötajad osalenud kohtuistungitel ning mitmel puhul on meil õnnestunud kohut veenda taoliste tingimuste seadmisest loobuma. Soovime sellistele juhtumitele pöörata nii üldsuse kui ka ametkondade tähelepanu.
Kui tahame, et uimastiprobleemide tõenduspõhised lahendused — eelkõige ravi- ja tugiteenused uimastitarvitajatele — oleksid võimalikult tõhusad ja säästlikud, on aeg dekriminaliseerimisel ja sõltuvushäirest paranemise toetamisel rajanevat poliitikat laiendada kõigile uimastitarvitajatele, sealhulgas tingimisi vabastatutele ja Eestimaa elanikest uimastikaristuste kandjatele, kellel puudub Eesti kodakondsus. Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooni MTÜ LUNEST hinnangul on Eesti nüüdisaegne uimastipoliitika üldiselt edumeelne, selle uus alusdokument — Eesti narkopoliitika aastani 2030 e nn Valge raamat — on seni kõige uljam ja ambitsioonikam uimastipoliitiline seisukohavõtt meie riigis, mis kattub suuresti meie ühingu arusaamadega, sedastades muu hulgas, et aastaks 2030 peaksid uimastitarvitajad saama Eestis igakülgselt vajalikku abi, et tarvitajate õigusrikkumiste puhul tuleks karistustele eelistada abiteenuseid ning et õiguskaitsjate esmane eesmärk on aidata uimastitarvitajatel jõuda vajalike teenusteni.
Nende põhimõtete valguses, samuti asjaolude valguses, et
leiame, et Eesti õiguskaitse- ja karistussüsteemil on aeg loobuda mõnedest iganenud tavadest. Tänavusel kampaaniapäeval pöördumegi üldsuse ja uimastiennetuse valdkonnaga seotud ametkondade poole üleskutsega toetada meie järgmiseid püüdlusi.
1) Nõue hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ei peaks olema osa tingimisi või elektroonilise järelevalve alla vabastamise tingimustest. Kui riiklik uimastistrateegia rajaneb muu hulgas eeldusel, et uimastisõltuvushäire on meditsiiniline diagnoos, mitte kriminaaljuriidiline probleem, kujutab arsti ettekirjutuseta psühhotroopsete ainete tarvitamise keelamise nõue n-ö haiguse eest karistamist. MTÜ LUNEST leiab, et kohtulike menetluste kohaldamise ja taaskriminaliseerimise asemel, mis sõltuvushäireliste inimeste jaoks uimastite tarvitamisega seonduvaid riske ja kaasnevaid kahjusid oluliselt võimendavad, tuleks uimastite tarvitamisest mitte hoiduda suutvad kriminaalhooldusteenuse kliendid suunata edasi abi- ja tugiteenustele nagu programmid SÜTIK ja VALIK või SA Viljandi Haigla sõltuvusravi- ja -rehabilitatsiooni osakond, mis aitaksid neil edasist riski- ja sõltuvuskäitumist ennetada ja ohjeldada.
2) Kodakondsuseta eestimaalaste väljasaatmine riigist pärast määratud vanglakaristuse kandmist kujutab endast põhjendamatut täiendavat karistust. MTÜ LUNEST hinnangul tuleks vastav praktika üle vaadata ja kas täielikult kaotada või rakendada seda vaid kõige äärmuslikumatel puhkudel. Enamik kodakondsuseta Eestimaa elanikke, kellel on sõltuvusprobleem, on siin sündinud ja/või kasvanud ning hakanud uimasteid tarvitama osana meie ühiskonnast. Sellised inimesed vajavad abi, tuge ja nõu oma reaalsel kodumaal. Nende väljasaatmine riikidesse nagu Venemaa, millega neil puuduvad igasugused sidemed ja kus neil pole sotsiaalset tugivõrgustikku ega sageli ka võimalust pöörduda tõenduspõhistele tugiteenustele, suurendab oluliselt nende riski haigestuda sotsiaalsetesse haigustesse nagu HIV ja C-hepatiit, samuti riski üleannustamise läbi surra.
Kutsume kõiki üles seda sõnumit jagama. Samuti pakume välja mõned loosungid, millega saame samu ettepanekuid esitada avalikel koosolekutel.
Järgmise avaliku koosoleku, millel saame ühiselt tõsta iseendi ja üldsuse teadlikkust neist ja muudest uimastipoliitika kitsaskohtadest, korraldab MTÜ LUNEST 2022. a 31. augustil — rahvusvahelisel üledoosiohvrite mälestuspäeval.Teavet sündmuse kohta jagame jooskvalt MTÜ LUNEST kodulehel ja Facebookis.
Paar sõna aktivismikampaaniast „Support. Don’t Punish„ — „Ei karistustele, jah lahendustele!„
Kampaania „Support. Don’t Punish“ — „Ei karistustele, jah lahendustele!“ raames läbi viidavate ürituste sarja kokkulangemine ÜRO uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastase päevaga pole juhuslik. Just sel päeval on riikidel olnud tavaks kiita poliitikuid ja jõustamisametnikke uimastitega seonduvate kinnipidamiste ning uimastite ja vara konfiskeerimise eest, mõnel pool ka uimastiseaduste rikkujaid avalikult nuhelda või isegi hukata. Ometi on ÜRO olnud sunnitud avalikult tunnistama, et nn sõda uimastitega pole vähendanud uimastite tarvitamise määrasid, vaid on toonud kaasa tõsiseid kahjusid — üleannustamissurmasid, HIVi ja C-hepatiidi levikut, vanglate ülerahvastamist, inimõiguste ränki rikkumisi ning häbimärgistamise, ühiskondliku tõrjumise, vägivalla ja korruptsiooni süvenemist. Selleks, et olukorda parandada, on vaja selliseid uimastipoliitilisi meetmeid, mis toetuvad selgelt inimõigustele ning pakuvad uimastitarvitajaid kimbutavatele tervise- ja ühiskonnaprobleemidele lahendusi, mitte ei võimenda neid. Dekriminaliseerimispoliitika laiendamine kogu täiskasvanud elanikkonnale ja kõigi karistuste kaotamine uimastite tarvitamise eest võiks olla üks osa sellistest lahendustest.
Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta
e-posti teel: lunest2016@gmail.com,
veebilehe www.lunest.ee kaudu,
Facebookis: www.fb.com/lunest2016 ning
telefonitsi
eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja
vene keeles +372 58135240 (Artjom Uvarov, ühingu liige).
Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt http://supportdontpunish.org/join/.
14. aprillil ilmus Postimees Grupi kultuuri- ja arvamusportaalis Ypsilon MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST juhatuse liikme Mart Kalveti pikem kirjutis nn uutest psühhoaktiivsetest ainetest (NPS).
Artikkel rajaneb varem samal nädalal MTÜ LUNEST partnerorganisatsiooni — kahjude vähendamise teenuseid pakkuva MTÜ Convictus — töötajatele peetud ettekandel.
Kalvet selgitab artiklis, milliseid uimasteid ja miks nimetatakse uuteks, kuidas neid liigitatakse, kuidas neid Eestis ja mujal reguleeritakse, kuidas uimastikeelupoliitika mõjutab NPS-ide turgusid, millised on nende ainetega seonduvad peamised probleemid ja meedias ülepaisutatud ohud, ning kuidas ainete tarvitamise-eelne testimine ja muud kahjude vähendamise meetodid võivad aidata neid ohtusid ennetada ja vähendada.
„Uued ained on ilmne probleem kahjude vähendamise ning sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkujatele, kuna nende külluse tingimustes on keeruline anda tarvitajatele ajakohast pädevat nõu või pakkuda sobivaimat abi,“ kirjutab Kalvet artiklis. „Kõige tipuks kujutab uute ainete virvarr suurt väljakutset neile, kes sooviksid uimastiturgusid mõistlikult reguleerida. Ehkki ei saa välistada, et mõned uued ained sobivad ohutuse ja meeldiva toime poolest meelelahutuslikuks pruukimiseks pareminigi kui traditsioonilised — ja nt Uus-Meremaa on isegi üritanud sel sajandil taolisi aineid reguleerida, ehkki kahjuks on need püüdlused seni liiva jooksnud —, puuduvad enamiku kohta neist üldse igasugused kliinilised andmed ja riskihinnangud, mis peaksid olema aluseks mis tahes psühhoaktiivse aine tootmise ja turundamise süsteemidele.“
„Hoolimata sellest, et Eestis veel sõltuvusainete laiemast reguleerimisest eriti ei räägita, pean ma uimastipoliitika inimlikus suunas reformimise pooldajana rõõmuga nentima, et meie uus narkopoliitika „valge raamat“ — „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ — on seni kõige uuendusmeelsem poliitikadokument omas vallas,” rõhutab Kalvet, soovitades igaühel, kellele Eesti rahvatervis korda läheb, hoida pöialt, et selle dokumendi eesmärgid saaksid peagi täidetud.
25. novembril avaldas Eesti Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre oma Twitteri-lehel teate, et viimasel ajal on kaks noort inimest kaotanud elu pärast MDMA tarvitamist. Samas soovitati juba omandatud ainet mitte tarvitada. Uudise korjas kiiresti üles ajakirjandus, mis levitas seda koos Twitteri-postitusele lisatud fotoga kotitäiest lilladest tablettidest, millel aga pole ilmselt antud juhtumiga palju pistmist, nagu selgus ka hr Tambre järgmisel päeval jagatud postitusest, milles ametnik kinnitas, et surmavat MDMA-d on müüdud just kristallilisel kujul.
Uimastisõltlaste taasühiskonnastamise programmi SÜTIK Tallinnas, Harjumaal ja Kirde-Eestis ellu rakendava MTÜ LUNEST ja ööklubikahjude vähendamisega tegeleva OÜ Reagentuur poole pöörduti neil päevadel korduvalt seoses selle uudisega ja uuriti, kas meie andmetel on lillad ecstasy-tabletid eriti ohtlikud. Pidime selgitama, et uudis ja sellele järgnenud täpsustused räägivad siiski kristallilisest MDMA-st, mitte tablettidest. Ohtlikku ainet kirjeldatakse kollaka ja natuke pehmena; selle täpne koostis pole väidetavalt teada. Samuti jõudsid meieni signaalid, et viimase u kahe kuu jooksul on Tallinnas ja Harjumaal levinud kristallilist MDMA-d, mille tarvitajad on kahtlustanud, et see sisaldab toimeainena midagi muud.
26. novembri Aktuaalses Kaameras jagas samal teemal soovitusi Tervise Arengu Instituudi uimastisõltuvuse ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova, kes tõstis mh esile vajadust uimastite testimise teenuse järele.
Kurbatova sõnul on naiivne arvata, et inimesed lõpetavad narkootikumide tarvitamise, mistõttu on oluline kasutada abivahendeid. Ta rääkis, et selgeks tuleb teha ohud, veenduda aine puhtuses ja uues olukorras vähem tarvitada. Samuti tuleks veenduda, et seltskonnas on keegi, kes vajadusel abistaks.
“Teistes riikides on olemas ka selline teenus nagu narkootikumide tarvitamise eelne testimine, mille abil on võimalik veenduda, mis ainega on tegemist. Eestis küll täna riikliku teenusena seda ei ole, aga täiesti legaalselt on võimalik osta ka testimiskomplekte, mida omal vastutusel kasutada,” selgitas Kurbatova.
Kõike seda silmas pidades kutsume kodanikke üles valvsusele. Kui olete omandanud kristallilist MDMA-d, soovitame seda mitte tarvitada. Kui siiski otsustate tarvitada, alustage veerandist või poolest annusest ja oodake mõjude saabumist vähemalt tund aega. Mitte mingil juhul ärge manustage mitmekordset annust. Igal juhul on mõistlik mis tahes keelatud aineid enne tarvitamist vähemalt reagentidega testida. Kui teil pole võimalik ise ainet testida, soovitame küsida nõu OÜ-lt Reagentuur (e-post: info@reagentuur.ee). Kui tarvitanu kaotab teadvuse või tal ilmnevad muud üleannustamise märgid (krambihood, hingamispeetus, ülikiire pulss), kutsuge kindlasti kiirabi.
Samuti palub politsei neil, kes teavad midagi MDMA müüjate või kahe surmajuhtumi kohta, ühendust võtta vihjetelefonitsi numbril 6124465 või e-posti kaudu aadressil pohja.vihje@politsei.ee.
Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST, reg. nr 80410485
Aadress:
Rakvere 5a, 41531, Jõhvi vald, Eesti
Mustamäe tee 5-804/805/806, 10616, Tallinn, Eesti
