Category Archive Без рубрики

Kampaania „Toetus on võimalus elule“ soovitab kärpida karistusi uimastite tarvitamise eest

2022. aasta 26. juuni märgib rahvusvahelise kampaania „Support. Don’t Punish“ („Ei karistustele, jah lahendustele!“) jaoks väga olulist tähtpäeva. Juba terve kümnendi vältel on aktivistid kogu maailmas otsustavalt mobiliseerunud, et astuda vastu kahjulikule „sõjale uimastitega“ ning selle aluseks olevatele paljudele vägivalla ja hülgamise põhistele süsteemidele eesmärgiga luua kahjude vähendamisel ja dekriminalseerimisel rajanevaid jätkusuutlikke alternatiive. 

Meie, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST aktivistid, soovime tänavuse kampaania raames taas juhtida tähelepanu Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate probleemidele, mis ei puuduta ainult sõltuvushäirega elavaid inimesi, vaid kogu ühiskonda. Sellepärast rõhutame ka tänavu, et: 

  • uimastisõltuvushäire on meditsiiniline diagnoos, mitte kuritegu; 
  • sõltuvushäire on sotsiaalne haigus; 
  • mitte kõik uimastikuriteod pole nii tõsised, et nende toimepanijate eraldamine perekonnast ja elust vabaduses või koguni täiendav väljasaatmine reaalselt kodumaalt oleks vajalik, mistõttu leiame, et iga väljasaatmisjuhtumit tuleks menetleda individuaalselt. 

Sellepärast korraldabki MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST tänavu sama kampaania veebis deviisi all „Toetus on võimalus elule!“ 

Soovime tõsta üldsuse teadlikkust sellest, et uimastisõltuvus on diagnoos, mitte kuritegu, mistõttu peaksid selle kui probleemi lahendamisega tegelema tervishoiutöötajad, mitte õiguskaitseorganid. Uimastisõltuvushäiret ei saa ravida karistamisega. 

Kampaania raames tõstame tänavu esile probleeme, mida põhustavad kohtu määrusega kehtestatud nõuded mitte tarvitada uimasteid. Taolised nõuded komplitseerivad kinnipidamisasutusest ennetähtaegselt vabastatud inimeste elusid ja põhjustavad täiendavaid kahjusid, suunates neid muu hulgas mitteseaduskuulekale käitumisele ja ohtlike, ent tuvastamatute ainete tarvitamisele. 

Oma töös inimeste taasühiskonnastamisel on meie organisatsiooni töötajad osalenud kohtuistungitel ning mitmel puhul on meil õnnestunud kohut veenda taoliste tingimuste seadmisest loobuma. Soovime sellistele juhtumitele pöörata nii üldsuse kui ka ametkondade tähelepanu. 

Kui tahame, et uimastiprobleemide tõenduspõhised lahendused — eelkõige ravi- ja tugiteenused uimastitarvitajatele — oleksid võimalikult tõhusad ja säästlikud, on aeg dekriminaliseerimisel ja sõltuvushäirest paranemise toetamisel rajanevat poliitikat laiendada kõigile uimastitarvitajatele, sealhulgas tingimisi vabastatutele ja Eestimaa elanikest uimastikaristuste kandjatele, kellel puudub Eesti kodakondsus. Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooni MTÜ LUNEST hinnangul on Eesti nüüdisaegne uimastipoliitika üldiselt edumeelne, selle uus alusdokument — Eesti narkopoliitika aastani 2030 e nn Valge raamat — on seni kõige uljam ja ambitsioonikam uimastipoliitiline seisukohavõtt meie riigis, mis kattub suuresti meie ühingu arusaamadega, sedastades muu hulgas, et aastaks 2030 peaksid uimastitarvitajad saama Eestis igakülgselt vajalikku abi, et tarvitajate õigusrikkumiste puhul tuleks karistustele eelistada abiteenuseid ning et õiguskaitsjate esmane eesmärk on aidata uimastitarvitajatel jõuda vajalike teenusteni

Nende põhimõtete valguses, samuti asjaolude valguses, et 

  • kinnipidamisasutustes pakutavad sõltuvusrehabilitatsiooni-teenused pole pahatihti ei järjepidevad ega ka ammendavad ja ei suuda sõltuvushäirelisi kinnipeetavaid piisaval määral ette valmistada seaduskuulekaks eluks vabaduses, ning et 
  • uimastite tarvitamise keelu kohaldamine ajendab sõltuvushäirelisi kriminaalhooldusteenuse kliente tarvitama aineid, mida pole võimalik kiirtestidega tuvastada ja millega kaasnevad ohud ja riskid on reeglina märksa suuremad kui traditsioonilistel uimastitel, 

leiame, et Eesti õiguskaitse- ja karistussüsteemil on aeg loobuda mõnedest iganenud tavadest. Tänavusel kampaaniapäeval pöördumegi üldsuse ja uimastiennetuse valdkonnaga seotud ametkondade poole üleskutsega toetada meie järgmiseid püüdlusi. 

1) Nõue hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ei peaks olema osa tingimisi või elektroonilise järelevalve alla vabastamise tingimustest. Kui riiklik uimastistrateegia rajaneb muu hulgas eeldusel, et uimastisõltuvushäire on meditsiiniline diagnoos, mitte kriminaaljuriidiline probleem, kujutab arsti ettekirjutuseta psühhotroopsete ainete tarvitamise keelamise nõue n-ö haiguse eest karistamist. MTÜ LUNEST leiab, et kohtulike menetluste kohaldamise ja taaskriminaliseerimise asemel, mis sõltuvushäireliste inimeste jaoks uimastite tarvitamisega seonduvaid riske ja kaasnevaid kahjusid oluliselt võimendavad, tuleks uimastite tarvitamisest mitte hoiduda suutvad kriminaalhooldusteenuse kliendid suunata edasi abi- ja tugiteenustele nagu programmid SÜTIK ja VALIK või SA Viljandi Haigla sõltuvusravi- ja -rehabilitatsiooni osakond, mis aitaksid neil edasist riski- ja sõltuvuskäitumist ennetada ja ohjeldada. 

2) Kodakondsuseta eestimaalaste väljasaatmine riigist pärast määratud vanglakaristuse kandmist kujutab endast põhjendamatut täiendavat karistust. MTÜ LUNEST hinnangul tuleks vastav praktika üle vaadata ja kas täielikult kaotada või rakendada seda vaid kõige äärmuslikumatel puhkudel. Enamik kodakondsuseta Eestimaa elanikke, kellel on sõltuvusprobleem, on siin sündinud ja/või kasvanud ning hakanud uimasteid tarvitama osana meie ühiskonnast. Sellised inimesed vajavad abi, tuge ja nõu oma reaalsel kodumaal. Nende väljasaatmine riikidesse nagu Venemaa, millega neil puuduvad igasugused sidemed ja kus neil pole sotsiaalset tugivõrgustikku ega sageli ka võimalust pöörduda tõenduspõhistele tugiteenustele, suurendab oluliselt nende riski haigestuda sotsiaalsetesse haigustesse nagu HIV ja C-hepatiit, samuti riski üleannustamise läbi surra

Kutsume kõiki üles seda sõnumit jagama. Samuti pakume välja mõned loosungid, millega saame samu ettepanekuid esitada avalikel koosolekutel. 

  • Kuni tarvitamist karistatakse, jääb dekriminaliseerimine poolikuks
  • Karistamine võimendab riske, toetus päästab elusid!
  • Sotsiaalprogramm on alternatiiv uimastite tarvitamise keelamisele
  • Keelud ja karistused ei lahenda uimastiprobleemi
  • Karistuste asendamine toetusega on odavam kui dekriminaliseerimine 

Järgmise avaliku koosoleku, millel saame ühiselt tõsta iseendi ja üldsuse teadlikkust neist ja muudest uimastipoliitika kitsaskohtadest, korraldab MTÜ LUNEST 2022. a 31. augustil — rahvusvahelisel üledoosiohvrite mälestuspäeval.Teavet sündmuse kohta jagame jooskvalt MTÜ LUNEST kodulehel ja Facebookis

Paar sõna aktivismikampaaniast „Support. Don’t Punish„ — „Ei karistustele, jah lahendustele!„

Kampaania „Support. Don’t Punish“ — „Ei karistustele, jah lahendustele!“ raames läbi viidavate ürituste sarja kokkulangemine ÜRO uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastase päevaga pole juhuslik. Just sel päeval on riikidel olnud tavaks kiita poliitikuid ja jõustamisametnikke uimastitega seonduvate kinnipidamiste ning uimastite ja vara konfiskeerimise eest, mõnel pool ka uimastiseaduste rikkujaid avalikult nuhelda või isegi hukata. Ometi on ÜRO olnud sunnitud avalikult tunnistama, et nn sõda uimastitega pole vähendanud uimastite tarvitamise määrasid, vaid on toonud kaasa tõsiseid kahjusid — üleannustamissurmasid, HIVi ja C-hepatiidi levikut, vanglate ülerahvastamist, inimõiguste ränki rikkumisi ning häbimärgistamise, ühiskondliku tõrjumise, vägivalla ja korruptsiooni süvenemist. Selleks, et olukorda parandada, on vaja selliseid uimastipoliitilisi meetmeid, mis toetuvad selgelt inimõigustele ning pakuvad uimastitarvitajaid kimbutavatele tervise- ja ühiskonnaprobleemidele lahendusi, mitte ei võimenda neid. Dekriminaliseerimispoliitika laiendamine kogu täiskasvanud elanikkonnale ja kõigi karistuste kaotamine uimastite tarvitamise eest võiks olla üks osa sellistest lahendustest. 

Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta

e-posti teel: lunest2016@gmail.com

veebilehe www.lunest.ee kaudu, 

Facebookis: www.fb.com/lunest2016 ning

telefonitsi

eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja

vene keeles +372 58135240 (Artjom Uvarov, ühingu liige). 

Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt http://supportdontpunish.org/join/

Ypsilon.ee avaldas MTÜ LUNEST esindaja artikli uutest uimastitest

14. aprillil ilmus Postimees Grupi kultuuri- ja arvamusportaalis Ypsilon MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST juhatuse liikme Mart Kalveti pikem kirjutis nn uutest psühhoaktiivsetest ainetest (NPS).

Artikkel rajaneb varem samal nädalal MTÜ LUNEST partnerorganisatsiooni — kahjude vähendamise teenuseid pakkuva MTÜ Convictus — töötajatele peetud ettekandel.

Kalvet selgitab artiklis, milliseid uimasteid ja miks nimetatakse uuteks, kuidas neid liigitatakse, kuidas neid Eestis ja mujal reguleeritakse, kuidas uimastikeelupoliitika mõjutab NPS-ide turgusid, millised on nende ainetega seonduvad peamised probleemid ja meedias ülepaisutatud ohud, ning kuidas ainete tarvitamise-eelne testimine ja muud kahjude vähendamise meetodid võivad aidata neid ohtusid ennetada ja vähendada.

„Uued ained on ilmne probleem kahjude vähendamise ning sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkujatele, kuna nende külluse tingimustes on keeruline anda tarvitajatele ajakohast pädevat nõu või pakkuda sobivaimat abi,“ kirjutab Kalvet artiklis. „Kõige tipuks kujutab uute ainete virvarr suurt väljakutset neile, kes sooviksid uimastiturgusid mõistlikult reguleerida. Ehkki ei saa välistada, et mõned uued ained sobivad ohutuse ja meeldiva toime poolest meelelahutuslikuks pruukimiseks pareminigi kui traditsioonilised — ja nt Uus-Meremaa on isegi üritanud sel sajandil taolisi aineid reguleerida, ehkki kahjuks on need püüdlused seni liiva jooksnud —, puuduvad enamiku kohta neist üldse igasugused kliinilised andmed ja riskihinnangud, mis peaksid olema aluseks mis tahes psühhoaktiivse aine tootmise ja turundamise süsteemidele.“

„Hoolimata sellest, et Eestis veel sõltuvusainete laiemast reguleerimisest eriti ei räägita, pean ma uimastipoliitika inimlikus suunas reformimise pooldajana rõõmuga nentima, et meie uus narkopoliitika „valge raamat“ — „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ — on seni kõige uuendusmeelsem poliitikadokument omas vallas,” rõhutab Kalvet, soovitades igaühel, kellele Eesti rahvatervis korda läheb, hoida pöialt, et selle dokumendi eesmärgid saaksid peagi täidetud.

Hoiatus! Kristallilise MDMA pähe müüdav aine võib olla tavalisest ohtlikum

25. novembril avaldas Eesti Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre oma Twitteri-lehel teate, et viimasel ajal on kaks noort inimest kaotanud elu pärast MDMA tarvitamist. Samas soovitati juba omandatud ainet mitte tarvitada. Uudise korjas kiiresti üles ajakirjandus, mis levitas seda koos Twitteri-postitusele lisatud fotoga kotitäiest lilladest tablettidest, millel aga pole ilmselt antud juhtumiga palju pistmist, nagu selgus ka hr Tambre järgmisel päeval jagatud postitusest, milles ametnik kinnitas, et surmavat MDMA-d on müüdud just kristallilisel kujul. 

Pildi allikas on PPA Põhja Prefektuur.

Uimastisõltlaste taasühiskonnastamise programmi SÜTIK Tallinnas, Harjumaal ja Kirde-Eestis ellu rakendava MTÜ LUNEST ja ööklubikahjude vähendamisega tegeleva OÜ Reagentuur poole pöörduti neil päevadel korduvalt seoses selle uudisega ja uuriti, kas meie andmetel on lillad ecstasy-tabletid eriti ohtlikud. Pidime selgitama, et uudis ja sellele järgnenud täpsustused räägivad siiski kristallilisest MDMA-st, mitte tablettidest. Ohtlikku ainet kirjeldatakse kollaka ja natuke pehmena; selle täpne koostis pole väidetavalt teada. Samuti jõudsid meieni signaalid, et viimase u kahe kuu jooksul on Tallinnas ja Harjumaal levinud kristallilist MDMA-d, mille tarvitajad on kahtlustanud, et see sisaldab toimeainena midagi muud. 

26. novembri Aktuaalses Kaameras jagas samal teemal soovitusi Tervise Arengu Instituudi uimastisõltuvuse ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova, kes tõstis mh esile vajadust uimastite testimise teenuse järele. 

Kurbatova sõnul on naiivne arvata, et inimesed lõpetavad narkootikumide tarvitamise, mistõttu on oluline kasutada abivahendeid. Ta rääkis, et selgeks tuleb teha ohud, veenduda aine puhtuses ja uues olukorras vähem tarvitada. Samuti tuleks veenduda, et seltskonnas on keegi, kes vajadusel abistaks. 

“Teistes riikides on olemas ka selline teenus nagu narkootikumide tarvitamise eelne testimine, mille abil on võimalik veenduda, mis ainega on tegemist. Eestis küll täna riikliku teenusena seda ei ole, aga täiesti legaalselt on võimalik osta ka testimiskomplekte, mida omal vastutusel kasutada,” selgitas Kurbatova. 

Kõike seda silmas pidades kutsume kodanikke üles valvsusele. Kui olete omandanud kristallilist MDMA-d, soovitame seda mitte tarvitada. Kui siiski otsustate tarvitada, alustage veerandist või poolest annusest ja oodake mõjude saabumist vähemalt tund aega. Mitte mingil juhul ärge manustage mitmekordset annust. Igal juhul on mõistlik mis tahes keelatud aineid enne tarvitamist vähemalt reagentidega testida. Kui teil pole võimalik ise ainet testida, soovitame küsida nõu OÜ-lt Reagentuur (e-post: info@reagentuur.ee). Kui tarvitanu kaotab teadvuse või tal ilmnevad muud üleannustamise märgid (krambihood, hingamispeetus, ülikiire pulss), kutsuge kindlasti kiirabi. 

Samuti palub politsei neil, kes teavad midagi MDMA müüjate või kahe surmajuhtumi kohta, ühendust võtta vihjetelefonitsi numbril 6124465 või e-posti kaudu aadressil pohja.vihje@politsei.ee

Värske uuring näitab, mida Narva ja Tallinna uimastitarvitajad tänavu kevadel süstisid

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uurijate K.-A. Ollo, A. Kurbatova ja A. Murd’i ning Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudi (EKEI) uurijate A. Riikoja ja T. Barndõki koostöös on äsja valminud põnev uuring, mille raames
analüüsiti Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutud kasutatud süstalde sisu.
Kokkuvõte pealkirjaga “Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutavate süstalde
uuring narkootikumide jääkide suhtes 2021” esitleb uuendusliku uuringu tulemusi, milles analüüsiti
tarvitatavatest narkootikumidest ülevaate saamiseks keemiliselt narkootikume süstivate inimeste
kasutatud süstalde sisu.

No description available.


Uuringusse valiti süstlad 2021. aasta kevadel Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes
kogutud kasutatud süstalde hulgast. TAI osutusel on tegu esimese katsetusega kasutada Eestis
süstitavatest narkootikumidest piirkondliku ülevaate saamiseks kromatomassispektromeetrilist meetodit.
Valimid moodustati Narva ja Tallinna kõikide kahjude vähendamise keskuste baasil, kus väiksema
klientuuriga kohtadest võeti valimisse 15 ja suurematest vähemalt 30 kasutatud süstalt. Uurijad
rõhutavad, et kahjude vähendamise keskustesse toodud süstlad ei anna ülevaadet ainult keskuse
klientidest, vaid välitöö käigus koguti kokku kogu piirkonnast leitud kasutatud süstlad.
Uuringu osutusel domineeris Narvas süstaldes narkootilistest ainetest amfetamiin (52%), millele
järgnesid asendusravis kasutatavad ravimid buprenorfiin koos naloksooniga (Suboxone, Bupensanduo
vm sama koostisega ravim) (34%) ja metadoon (12%). Ka Tallinna süstalde analüüsis tuli välja
buprenorfiini ja metadooni jääke, kuid mitte nii ulatuslikul määral kui Narvas. Narva süstaldes leidus
vähem erinevaid aineid kui Tallinnas. Erinevalt Tallinnast ei leidunud Narva süstaldes ei metamfetamiini,
kokaiini ega ka MDMA-d. Tallinnas oli samuti domineerivaks aineks amfetamiin (64%), 22% Tallinna
süstaldest sisaldas ka metamfetamiini, mis enamikul juhtudest oli koos amfetamiiniga. Tallinna
analüüsitud süstaldes leidus MDMA-d 4% ja sünteetilist opioidi isotonitaseeni 13% juhtudest. Narvas
sisaldas isotonitaseeni vaid üks süstal. Narva ühest süstlast leitud 6-MAMi, morfiini ja atsetüülkodeiini
kombinatsioon viitab uurijate hinnangul heroiini tarvitamisele.
Uuring kinnitas fentanüüli ja selle analoogide vähest levimust Eestis 2021. aasta kevadel. Fentanüüli
leidus kahel korral Tallinna süstaldes; võrreldes Narvaga leiti Tallinnas kasutatud süstaldest oluliselt
enam ka alfa-PVP-d (25% vs 3%), mida peetakse turult taandunud fentanüüli üheks n-ö aseaineks.
Uuringu autorid kirjutavad töö kokkuvõttes, et nende hinnangul 2021. aasta Narva ja Tallinna
süstlajääkide uuring õigustas ennast ja leiavad, et sellist uuringumetoodikat on otstarbekas rakendada
ka järgnevatel aastatel. „Uuring on tõhus narkootiliste ainete turu seiremeetod, mis annab hea ülevaate
nii kahjude vähendamise keskuste klientidest kui ka piirkondlikest erinevustest ainete tarvitamisel,“
rõhutavad autorid.
Uurimus koos vene- ja ingliskeelsete kokkuvõtetega asub aadressil:


http://www.tai.ee/sites/default/files/2021-
11/S%C3%BCstalde%20uuring%20narkootikumide%20j%C3%A4%C3%A4kide%20suhtes%202021.pdf

Konverents “Mõnusad ained” ja kanepituru reguleerimise perspektiivid

MTÜ-de LUNEST ja Ravikanep esindaja esines Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi aastapäevakonverentsil. Muljed sündmuselt vahendab mõlema ühingu juhatuse liige Mart Kalvet.

Mullu pandeemia tõttu edasi lükatud, tänavu 6. aprillil virtuaalselt toimunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 83. aastapäevale pühendatud teaduskonverents pealkirjaga “Mõnusad ained” keskendus peamiselt kanepile ja kannabinoididele, ent juttu tehti ka instituudi tööst, muudest Eestis tuvastatud naarkootilistest ainetest ja uimastipoliitikast laiemaltki.

Päeva juhatas sisse Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner, kelle kõnest jäi meelde progressiivne mõte, et valdavalt keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, mistõttu tuleks kaaluda alternatiive.

EKEI tänavu jaanuaris ametisse asunud direktor Ivar Prits tutvustas oma tervistuskõnes asutuse pikka ajalugu ja tubli tööd. EKEI keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja keskendus järgnenud ettekandes Eestis viimasel ajal levivatele narkootilistele ainetele. Reoveeuuringu ning EKEI laboritesse jõudnud aine- ja toksikoloogiaproovide põhjal saab öelda, et Eestis levinuim keelatud uimasti on kanep; samuti tuvastati palju stimulante nagu amfetamiin, metamfetamiin ja kokaiin, aga ka nt metadooni. Gamma-hüdroksübutüraadi (GHB) ja selle lähteaine leviku kohta ei võimalda reovee analüüsimine palju öelda, kuna neid aineid tekib inimkehas ka iseenesest. Suhteliselt „uus tulija” Tallinna narkoturul, keerulise nimetusega tugevatoimeline opioid isotonitaseen (mis paistab olevat suuresti asendanud fentanüüli ja selle analoogid) on murelapse staatuses: elavisikute organismis on seda raske tuvastada, reoveest selle jääke leida võimatu, kuna narkootilise toime saamiseks piisab väga väikeste koguste manustamisest (mis, mõistagi, teeb aine eriti ohtlikuks tarvitajaile).

Kohtukeemia ja narkootiliste ainete eksperdi Peep Rausbergi (EKEI) ülevaade kanepitaime ajaloost, koostisest, saadustest, mõjuainetest ja nende ainevahetusest oli arusaadav nii võhikule kui ka asjatundjale. Näiteks saime teada, et Eestis analüüsitud narkootilises kanepis leidub viimasel ajal varasemast rohkem kannabigerooli (CBG), mis on seda huvitavam, et reeglina teiseneb taime küpsemise käigus suurem osa CBG-st kas samuti mittejoovastavaks kannabidiooliks (CBD) või peamiseks toimeaineks tetrahüdrokannabinooliks (THC). Peep Rausberg oletas, et CBG tase on kõrgeks aetud sihipärase sordiaretusega; seda, mis võiks meie reguleerimata kanepiturul sellise vastuoksliku arengu esile kutsuda, pole paraku põhjalikumalt uuritud. Hr Rausberg selgitas ka, kuidas käib legaalse tööstuskanepi THC-sisalduse analüüsimine, nentides, et pole haruldased juhtumid, kui sertifitseeritud põllutaimedest võetud tosinast proovist paar sisaldavad toimeainet üle lubatud määra. Selle alusel kedagi siiski uimasti tootmises ei süüdistata; kui proovides keskmiselt leidub THC-d vähem kui 0,2%, on kõik korras. Kanepi ja selle saaduste teadusliku uurimise ajaloost rääkides tõstis Peep Rausberg esile huvitavat tõika, et Eesti farmatseut Leib Lapin kirjutas juba 1894. aastal Tartu (toonase Jurjevi) ülikooli magistritööks kanepi ja selle meditsiinilise kasutamise teemalise dissertatsiooni.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juhtivuurija Margo Kivila rääkis ettekandes „Ühe taime mitu nägu” kanepiga seotud kuritegevuse statistikast, kurtis CBD- ja THC-rikka kanepi vaheliste piiride ähmastumise üle ning võttis esinemise kokku lasteaialapselt laenatud tsitaadiga: „Surm on see, kui sa ise ei tunne midagi, aga su lähedastel on raske, ja sama on siis, kui sa oled loll,” andes mõista, et sama võib öelda uimastisõltuvushäirete kohta.

Minu küsimuse peale, kui palju on viimastel aastatel uimastite posti teel tellimise juhtumite asjus jõustunud kohtuotsuseid võrreldes postisaadetistest avastamise alusel alustatud kohtumenetluste hulgaga, vastas Margo Kivila, et ehkki ta seda numbrit ei tea — narkopostipakkide üle arve pidamine on pigem Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ampluaa —, ei peaks juhul, kui see suhteliselt väikeseks osutub, sellest suurt numbrit tegema, kuna teave postiga tellitud uimastite kohta võimaldab kriminaalõigusorganeil paremini kavandada muid tegevusi ka siis, kui süü tuvastamata jääb. 

Järgnenud ettekandes „Kanepi kliinilised sümptomid” süvenes EKEI arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson joobe tuvastamise statistikasse, rääkis kanepi toimest ja manustamisviisidest ning joobetunnustest. Ehkki dr Tõnissoni püstitatud hüpoteesi, et kanepipruukimise väidetav vähivastane toime võib johtuda mitte kanepi toimeainetest, vaid kontrollimata tingimustes kasvatatud taime katva hallituse mõjudest, on nüüdisaegsete onkoloogiauuringute valguses raske tõsiselt võtta (mis ei tähenda, et vähktõbede või muude tõsiste terviseprobleemide omaalgatuslik, arstiga kooskõlastamata ravitsemine kanepiga oleks mõistlik), oli mul MTÜ Ravikanep esindajana samas rõõm nentida, et Eestis leidub arste nagu Mailis Tõnisson, kes möönavad, et kuna kanep on siiski suhteliselt leebe aine, võib ravi kanepiga olla näidustatud nt vähivalude puhul või kui patsient tarvitab halbade kõrvaltoimetega ravimeid, millest osa oleks võimalik kanepiga asendada.

Lõunapausi järel jätkasin ise, selgitades ettekandes „Kanep, kannabinoidid ja reguleerimine: kellele, miks ja kuidas” põhjuseid, miks kanepi (aga ka muude uimastite) turu riiklik reguleerimine võib olla soovitav, milliseid samme mujal maailmas selles suunas astutud on, ning milliseid perspektiive avab reguleeritud kanepiturg analüütilise keemia ja kannabinoidide mõjude uurimise jaoks, mh Hollandi riikliku ravikanepi-ettevõtte Bedrocan uurija Arno Hazekampi jt metaboloomikauuringu (2016) näitel, kus kaardistati 460 eri kanepikultivari proovidest tuvastatud 44 ühendit, mis võimaldas tuvastada sellised „kemovarid” ehk teatud ainete konkreetsete protsentide ja vahekordade sisalduse alusel rühmitatud kanepisordid, mis ei olnud veel riiklikku ravikanepiprogrammi hõlmatud. Katsega samal ajal algatasid ravikanepipatsiendid kampaania konkreetse kultivari (Amnesia) hõlmamiseks botaaniliste ravimite hulka, kuna nad said sellest leevendust probleemidele, millega Bedrocani sordipalett toime ei tulnud. Ennäe imet — analüüsitud Amnesia proovid katsid graafikus sama piirkonna, mis Bedrocani toodetest puutumata jäi! Ettekande lõpetasin sihtasutuse Transform kanepituru reguleerimise käsiraamatu põhjal koostatud ülevaatega kanepituru reguleerimise olemasolevatest ja võimalikest mudelitest ning rõhutasin, et mis tahes mudeli kasuks Eesti tulevikus otsustab, peaks see ühtviisi vähendama nii kanepist endast kui ka selle kriminaliseerimisest või ülemäärasest reguleerimisest tulenevaid riske.

Seejärel tutvustas päeva vast olulisimas loengus uuringu „Ained ja arenevad ajud” raames kogutud andmetel rajanevaid, äsja ajakirjas Eesti Arst ilmunud teadusartikleid („Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele” ja „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas”) Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaatria kaasprofessor ja neuroteaduste doktor Liina Haring. Dr Haring rõhutas mh seika, et ohtlikkuse seisukohalt on kanepi THC-sisaldusest olulisemgi THC ja CBD vahekord (mis on USA-s ja Euroopas kümnendi jooksul kerkinud 23-lt 104-le), pidades seda üheks kanepitarvitamisega seonduvate terviseriskide põhjuseks, kuna CBD neutraliseerib THC soovimatuid psühhoaktiivseid mõjusid. Narkootilise kanepi riske käsitledes juhtis dr Tõnisson tähelepanu WHO mõõdikule ASSIST, mis näitab, et kanepitarvitajate seas on nende tarvitajate, kellele tarvitatav aine on põhjustanud keskmisel või raskel tasemel terviseriske, protsent (57,7%) suurem kui alkoholitarvitajate seas (37,1%) — ainult selleks, et seejärel kuulutada alkoholi ja kanepi tarvitamise võrdlemine ebamõistlikuks tegevuseks. 

Põhjalikumalt käsitles dr Haring seda, kuidas kanep mõjutab aju, keskendudes psühhoosiriskile (eri allikate põhjal üldpopulatsioonis 1%, kanepitarvitajatel 2%, sageli kanget kanepit tarvitavatel inimestel 6% ja tervelt 20% kanepitarvitajail, kelle mõnel lähisugulasel on skisofreenispektri häire). Dr Haringu väitega, et kanep on eelkõige ohtlik noorte inimeste alles arenevatele ajudele, on raske mitte nõustuda. Tema nending, et ülikoolides arstitudengeile endokannabinoidsüsteemi toimemehhanisme siiamaani praktiliselt ei õpetata, teeb ühest küljest kurvaks, teisalt aitab selgitada praktiseerivate arstide kohati hämmastavalt lünklikke teadmisi antud vallas.

Konverentsi ülekande jälgijad (keda ametkondadest nagu PPA, EMTA, prokuratuur ja TAI kogunes päeva peale u 250) said dr Haringu ettekandest mh teada, mis ülesandeid täidab organismis kannabinoidretseptorite ja retseptorvalkude kehaomane signaalivõrgustik e endokannabinoidsüsteem, aga ka nt seda, et kanepiõli on toiduks tark kasutada, kuna see sisaldab ideaalses vahekorras polüküllastumata rasvhappeid oomega-3 ja oomega-6.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku mittepsühhootiliste kriiside osakonna psühhiaater, kuni pandeemia alguseni sama asutuse kaksikdiagnooside osakonnas ravitööd korraldanud dr Ants Kask rääkis seejärel kanepi tarvitamise tagajärgedest psühhiaatri pilgu läbi. Sisutihe ettekanne sisaldas hulgaliselt põnevaid väiteid, mis kontekstist välja kistuna võivad jätta mulje, et kanep on vaat’ et kõige ohtlikum uimasti üldse. Saime kuulda, et kanep on toksiline hobukääru neuronitele, et maailma kuulsaim psühhonaut Alexander Shulgin hoidus kanepist, sest tundis, et „kerge pearinglus ja healoomuline teadvuse muutumine ei kompenseeri piisavalt teadmist, et ma raiskan aega”, et igasuguse uimastitarvitamise eelduseks on psüühiline häiritus, et kanep põhjustab tundidest päevadeni kestvat joovet, toksilist psühhoosi ja kroonilist dementsust (mida põhistati viitega 1939. aastast pärinevale allikale) ning et inimene, kes pühapäeval suitsetab kanepit, on kanepi toimeainete lipofiilsuse tõttu terve järgmise nädala kanepi mõju all.

Dr Kask, kes nimetas kannabinoidide tarvitamist korduvalt „toksikomaaniaks”, kõrvutas kanepit alkoholiga, märkides, et kanepis on 60 psühhoaktiivset ainet, alkoholis vaid üks, et regulaarsetest alkoholitarvitajatest jääb sõltuvusse 5%, kanepitarvitajatest 10%, et regulaarsel tarvitamisel kujuneb kanepisõltuvushäire viie aastaga, alkoholism aga 20 aastaga, et erinevalt alkoholisõltuvusest puuduvad kanepisõltuvuse raviks farmakoloogilised võimalused ning et kanepi mõjud töövõimele ulatuvad amotivatsioonist ja psüühilistest häiretest varajase tööturult eemale jäämiseni, alkoholi omad piirduvad aga vaid häiritusega joobeseisundis ja alkoholismi hilises staadiumis. Samas rõhutas dr Kask, et selline vastanduv võrdlemine pole mõistlik, kuna sageli tarvitatakse mõlemat ainet koos. Dr Kase hinnangul on USA-s praegu sotsiaalne katastroof ja üldine tööpuudus, mis võivad johtuda laialdasest kanepitarvitamisest. Väga huvitav oli dr Kase ülevaade uimastite tarvitamise põhjustest nagu lõõgastumisvajadus, suutmatus toime tulla tunnetega, sh heaolutundega, depressiooni ja ärevuse eneseravi, antimentalisatsioon ja uudishimu, psüühikahäirega patsientidel ka igavus, emotsioonide regulatsioon ning hallutsinatsioonide tugevuse ja modaalsuse mõjutamine (kuna väidetavalt muutuvad patoloogilised meelepetted kanepi mõjul meeldivamateks).

Vägagi loogiline tundub väide, et kuna kanepipruukimine muudab luululiste patsientide psühhoosi sisu positiivsemaks, on neid keeruline veenda, et kanep neid tegelikult kahjustab (võib-olla samal põhjusel leiab dr Kask, et kanepitarvitajad on kõige sõjakamad „toksikomaanid”, kuna teiste ainete tarvitajad ei käi tänaval marssimas ja õigust taga nõudmas…). Samuti tuleb nõustuda dr Kase nendinguga, et kõikuva koostise ja annustamise, muude ainete ristkasutuse ja kumulatiivse ekspositsiooni hindamise meetodite puudumise tõttu on kanepipruukimise ulatuse ja tervisemõjude hindamine tüsilik. Et dr Kask jagab nüüdispsühhiaatria seni püsivat, ehkki kitsavõitu konsensust, mille kohaselt sõltuvushäire on krooniline progresseeruv ajuhaigus, pole üllatav. Küll aga võib sõltuvushäirete spetsialisti puhul pidada kummaliseks veendumust, et kahjude vähendamise poliitika pole mõistlik, kuna tarbimise vähendamine või asendusravi ei ole ravi ning tarbimise vähendamist positiivse arenguna käsitlev suhtumine tekitab moraalseid konflikte ja kahjusid. Pealegi puuduvat tõendid, mis näitaksid, et kontrollitud tarbimine sõltuvushäire kulgu muudaks (viitega ettekandja enda kliinilisele kogemusele, meeste alkoholismi pikaajalisele prospektiivuuringule ja TAI kutsel Eestit väisanud Šveitsi psühhiaatrite opioidasendusravi-teemalistele kommentaaridele).

Päeva viimast teadusettekannet alustas Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova rõõmustava kinnitusega, et TAI jätkuvalt usub uimastikahjude vähendamise kasulikkusesse. Kurbatova tutvustas uuringute „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas” (2020; osa rahvusvahelisest uuringust ESPAD), „Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastitarvitamise uuring” (2018) ja „Narkootikumide tarvitamine COVID-19 eriolukorra ajal” (2020) põhjal kanepitarvitamise tendentse Eestis, noorte suhtumist kanepisse ja selle terviseriskide tajumist ning muutuseid tarvitamises eriolukorra ajal. Sellele järgnes ülevaade nii sõltuvusprobleemidega lastele-noortele kui ka täiskasvanutele pakutavatest riiklikest abivõimalustest, s.t kahjude vähendamise, ravi-, nõustamis- ja tugiteenustest nagu programmid VALIK ja SÜTIK, lühi- ja pikaajaline statsionaarravi ning hiljuti avatud Torujõe noortekodu.

Järgnenud küsimuste-vastuste-kokkuvõtete voor kujunes elavaks ja põnevaks. Dr Liina Haring kommenteeris väidet, et paratsetamool on mingis mõttes kannabinoidravim, kuna osa selle põletikke ja valu leevendavast toimest rajaneb endokannabinoidsüsteemi kaudsel moduleerimisel, ja vastas küsimusele, kas uuringus „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas” tuli andmetest välja ka mõni huvitav seos tarvitatavate annuste suuruse või tarvitamissageduse ja psühhopatoloogiliste ilmingute vahel (psühhoosiriski hindamisvahend näidanud küll ilmset trendi, et sagedasematel tarvitajatel esines suurema tõenäosusega ja rohkem psühhootilisi haigustunnuseid, luulumõtteid ja psühhootilisi elamusi, kuid kuna uuringus tarvitatavaid koguseid ei küsitud ja tarvitatud kanepi kangust polnud võimalik hinnata, ei saanud selget korrelatsiooni näidata). Aime Riikoja kuulutas julgelt, et nn CBD-kanepi seadusega sätestatud THC piirmäär on meelevaldne („Kõrge CBD-sisaldusega kanep, mis sisaldab nt 0,25% THC-d, ei ole psühhoaktiivne!”) ja kutsus üles seaduseid korrigeerima. Mailis Tõnisson soovitas kanepi tõsta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesest nimekirjast teise, et arstid saaksid Ravimiameti eriluba taotlemata tavalise narkoaine retseptiga kanepiravi määrata; see võiks toimuda diagnoosipõhiselt, nt võimaldades kanepit valuvaigistina, iivelduse vähendamiseks ja meeleolu tõstmiseks terminaalsetele haigetele ning spastilisuse vähendamiseks hulgiskleroosi-patsientidele.

Dr Liina Haring avaldas veendumust, et kannabinoidravimid jõuavad järgmise kümnendi jooksul psühhiaatriasse, ning vastuseisu meelelahutusliku kanepipruukimise seadustamisele, kuna tema hinnangul pole Eesti tervishoiusüsteem veel valmis aitama kõiki, kellel tekivad psüühikahäired pärast seda, kui kanep R-Kioskisse müügile paiskub.

Aljona Kurbatova arvas, et kui opioidravimid on kättesaadavad, peavad seda olema ka kannabinoidravimid. Ka tema ei poolda mittemeditsiinilise kanepituru reguleerimist, vähemalt mitte praegu, kuigi möönab, et kunagi tuleb sellised põhimõttelised otsused päevakorda võtta. „Tänastes turvavõrkudes — noortele eluoskuste andmisel ja üldse inimeste abistamisel — on liiga palju auke. Kui oleme suutnud need augud lappida, kui noortele on antud kõik võimalikud võimalused enesearenduseks, kui olemas on kõik toimivad abimeetmed — siis oleme välja teeninud privileegi kanep legaliseerida,” rõhutas Kurbatova. Samuti juhtis ta tähelepanu ilmsele kahepalgelisusele ühiskonnas, kus samad inimesed, kes leiavad, et „narkomaane” pole vaja aidata ja protestivad kahjude vähendamise keskuste rajamise vastu, nõuavad teisalt kanepi viivitamatut seadustamist. „Muudame oma suhtumist ja aitame inimesi, kellel on probleem. Ehitame ennetussüsteemi üles ja siis tuleme teema juurde tagasi,” võttis Aljona Kurbatova kokku alalhoidlike, ent dialoogile avatud uimastivaldkonna spetsialistide praegused hoiakud. 

Head kolleegid!

Igal aastal ühineb Eesti HIVist Mõjutatud Kogukondade Konsortsium (Eesti HIV-positiivsete Võrgustik EHPV (ehpv.ee) ja Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST (lunest.ee)) ülemaailmse kampaaniaga „16 päeva soopõhise vägivalla vastu”, mida kaheteistkümnes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni riigis korraldatakse ka nimetuse „Vägivallale pole õigustust!” all ja mida toetab Euraasia Naiste AIDSi-võrgustik (www.ewna.org).

Kampaania eesmärk on mobiliseerida ja kaasata HIV-positiivseid ja riskirühmadesse kuuluvaid naisi ning tõsta üldsuse teadlikkust naistevastase vägivallaga seonduvatest probleemidest. Samuti tõstab kampaania esile HIVi, soo ja vägivalla vahelisi suhteid. 

Elementaarsetele teenustele juurdepääsu piirates vähendab vägivald HIVi ja AIDSi epideemia vastase võitluse tõhusust. Naistevastane vägivald on inimõiguste rikkumine. HIV-nakkusega seonduvad ohud on vägivalda kogevate naiste jaoks suuremad. HIV-positiivsed naised, suurema HIV-nakkuse ohuga naised ja naised, kes tarvitavad uimasteid, kogevad vägivalda suurema tõenäosusega.

2020. aasta augustis kaardistas Eesti HIVist Mõjutatud Kogukondade Konsortsium (Eesti HIV-positiivsete Võrgustik EHPV (ehpv.ee) ja Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST (lunest.ee)) kriisikeskuse-teenuste kättesaadavust HIV-positiivsetele ja uimasteid tarvitavatele naistele.  Kaardistamise tulemusel selgus, et sellele sihtrühmale pole kättesaadavad sugugi mitte kõik kriisikeskuse-teenused.

Tänavuse kampaania raames kavatsevad konsortsiumi liikmesorganisatsioonid hinnata nii HIV-positiivsetele kui ka uimasteid tarvitavatele naistele pakutavaid kriisikeskuse-teenuseid ning koostada soovitused nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.

Parema ülevaate saamiseks olukorrast kavatseme korraldada fookusgrupi-intervjuusid nii kriisikeskuse-teenuste pakkujate kui ka kasutajatega.

Eesti HIVist Mõjutatud Kogukondade Konsortsium kutsub fookusgrupis osalema kriisikeskuste töötajaid, keda ühendab naistevastase vägivalla probleemistik ning kes on valmis rääkima oma tegevusest, kogemustest ja probleemidest eesmärgiga leida uusi viise murekohtade lahendamiseks ning arutada koostöö- ja suhtlusvõimalusi.

COVID-19-pandeemiast johtuvate piirangute tõttu toimub sündmus veebisuhtlusrakenduses Zoom. Kõigile osalejatele saadetakse Zoom-koosoleku link.

Töökeeled: vene, eesti.

Kampaania eesmärgid

• Juhtida tähelepanu soopõhisele vägivallale Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis ning parandada üldsuse arusaamist soovõrdsuse, HIVi ja vägivalla vahelistest seostest;

• mobiliseerida Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni HIV-epideemiast mõjutatud naisi tegelema soopõhise vägivalla probleemiga piirkonnas;

• suurendada vägivallaohus elavate või vägivalda kogenud naiste ja tütarlaste motivatsiooni otsida abi ja tuge;

• suurendada naiste kogukondlikku potentsiaali poliitiliste meetmete kujundamise ja soopõjhise vägivalla vastaste programmide juurutamise vallas.

Käes on aeg kehtestada uus normaalsus uimastitarvitajatele suunatud teenuste valdkonnas

Sel reedel, 26. juunil liitub MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST sadade organisatsioonide ja kümnete tuhandete aktivistidega, et vastukaaluks ÜRO uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastase päeva iganenud ja inimvaenulikule sõnumile tähistada rahvusvahelise uimastipoliitika konsortsiumi IDPC rahvusvahelist algatust „Ei karistustele, jah lahendustele!“ (ingl „Support. Don’t Punish.“).

Tänavu ühineme selle algatuse raames Euroopa uimastitarvitajate katusorganisatsiooni EuroNPUD eestvedamisel käivitatud kampaaniaga „Nõuame uut normaalsust!“ (ingl „Time for a New Normal!“).

Eesti erialased ametkonnad eesotsas Tervise Arengu Instituudiga tegutsesid COVID-19-pandeemia raames kiiduväärsel moel kiiresti ja otsustavalt, et tagada uimastitarvitajatele suunatud kahjude vähendamise, sõltuvusravi- ja sotsiaalteenuste järjepidevus. Tänu eriolukorra ajal rakendatud meetmetele väljastati muu hulgas asendusravimit inimestele mitmeks päevaks kätte, võimaldati asendusraviprogrammiga liitumist kiirendatud korras ning tagati üldse maksimaalselt nii teenusepakkujate kui ka teenusesaajate ohutus. Kuid tervishoiukriisi aegsed liberaalsemad reeglid kujunesid peale selle lakmuspaberiks, mis näitas nii Eestis kui ka mujal maailmas, et uimasteid tarvitavate inimeste senisest vastutulelikum, pandlikum ja inimlikum kohtlemine on võimalik ning sellega ei kaasne soovimatuid tagajärgi.

Nüüd, mil pandeemiaga seonduvad muudatused uimastiturul — sh uute ainete turuleilmumine ja traditsiooniliste uimastite kanguse kasv — on suurendanud uimastitega seonduvaid ohte nii uimastitarvitajatele kui ka rahvatervisele laiemalt, on tagumine aeg tunnistada senine uimastite ja uimastitarvitajate vastane võitlus kahjulikuks ja kontraproduktiivseks, vabastada korrakaitseorganid nende pädevussfäärist välja jäävast kohustusest uimastitarvitajaid taga ajada, vahistada ja karistada, ning suunata rohkem ressursse hädavajalike ja tõhusate kahjude vähendamise ja sõltuvusravi-teenuste arendamisse ja laiendamisse.

Algatuse „Ei karistustele, jah lahendustele!“ raames läbi viidav kampaania „Nõuame uut normaalsust!“ juhib tähelepanu järgmistele meetmetele ja vajadusele teha need kättesaadavaks kõigile abivajajatele.

• Majutus kodututele. Kindla elukohata inimeste seas on uimastitarvitajaid rohkem kui elanikkonnas keskmiselt. Nende olukorda ei hõlbusta kuidagi enamiku sotsiaalmajutuse pakkujate tingimus, et majutusteenusele pääsemiseks tuleb loobuda uimastite tarvitamisest. Sellise nõude tõttu jäävad paljud kodutud ja sõltuvushäirelised uimastitarvitajad ilma hädavajalikust abist ja on seega rohkem vastuvõtlikud kõigile riskiteguritele, sh kroonilistele nakkushaigustele nagu HIV ja C-hepatiit. Tingimusteta majutuse pakkumine uimasteid tarvitavatele kodututele aitaks ühest küljest ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut kogu elanikkonna seas, teisalt aga võimaldaks elu hammasrataste vahele jäänud uimastitarvitajatel alustada taasühiskonnastumist neile sobivas tempos.

• Asendusravim kätte. Kohustus ravimi järel igapäevaselt asendusravikliinikus käia on peamine põhjus, miks asendusravipatsiendid teenusele tulla ei taha või sellest loobuvad. Eriti raske on see muude tervisehäiretega ja tööl käivate patsientide jaoks. Asendusravimi väljastamine kätte mitmeks päevaks, nagu seda tehti eriolukorra ajal, parendaks teenuse mainet, suurendaks kliendibaasi ja teeks taasühiskonnastumise paljudele lihtsamaks. Pikemas perspektiivis tuleks kogu 2012. aastast alates muutumatuna püsinud asendusravi kliiniline protokoll nüüdisajastada.

• Kiire pääs asendusravile. Opioid-asendusraviteenus peab olema kiiresti kättesaadav igaühele, kes seda vajab. See peaks laienema ka vahistatutele jt kinnipeetavatele. Praeguse iganenud praktika kohaselt pakutakse asendusravi jätkamise võimalust vahi all viibimise ajal vaid neile kinnipeetutele, kes on juba programmi kliendid. Taoline olukord teeb väga haavatavaks need opioiditarvitajad, kes asendusravi veel saanud ei ole.

• KV-teenused kogemuskaaslastelt. Eestis on uimastitarvitamis- ja/või sõltuvushäire-kogemusega inimesed edumeelsel moel kaasatud kahjude vähendamise, sotsiaal- ja tugiteenuste pakkumisse väljatöötajate, kogemusnõustajate ja tugiisikutena. Meie esindatus nende teenuste kavandamise ja juhtimise juures on olnud oluliselt väiksem. Selleks, et teenused oleksid võimalikult tõhusad, tuleb uimastitarvitajaid senisest rohkem kaasata uimastitarvitajate käekäiku puudutavate otsuste langetamisse.

• Tugiteenused telefonitsi ja veebis. Digiriigis Eestis on hulk uimastitarvitajatele suunatud teenuseid veebis ja telefonitsi kättesaadavad. COVID-19-pandeemia ajal, mil isiklikke kontakte soovitati vältida, ilmnes, et üllatavalt paljud sõltuvushäireliste inimeste abistamiseks mõeldud teenuste veebi- ja telefonipõhise pakkumise viisidest sobivad inimestele hästi, on tõhusad ja, mis kõige tähtsam, kättesaadavad sõltumata abivajaja asukohast. Veebi- ja telefoniteenuste edendamisest piirkondades, kus kohapeal pakutavate teenuste valik on väiksem kui uimastikriisi tulipunktides Tallinnas ja Ida-Virumaal, oleks abi paljudele, kelleni muud teenused praegu ei küündi.

Kuna koroonaviiruse-pandeemia kujutab endast jätkuvalt potentsiaalset ohtu, ei korraldata tänavu „Ei karistustele, jah lahendustele!“ traditsioonilisi avalikke kampaaniaüritusi. Meeleavaldusel osalemise asemel saab igaüks oma meelsust näidata ja meie algatust toetada, jagades suhtlusvõrkudes kampaaniaplakatit koos teemaviidetega nagu #SupportDontPunish, #eikaristustelejahlahendustele, #uusnormaalsus jne.

Kampaaniaplakati eestikeelne versioon: https://drive.google.com/file/d/1S-K-zGD5y-2Qr9eClo9ypfFQtgarWWQM/view?usp=sharing

Kampaaniaplakati venekeelne versioon: https://drive.google.com/file/d/16ctiCZHyja473dWxo1RgRaDNj5e05ah5/view?usp=sharing

MTÜ LUNEST: lunest.eefb.com/lunest2016

Euroopa uimastitarvitajate liit EuroNPUD: euronpud.net

Rahvusvaheline uimastipoliitika konsortsium IDPC: idpc.net

„Support. Don’t Punish“: supportdontpunish.org

Tervise Arengu Instituudi TAI pakutav teave uimastitarvitajatele mõeldud teenustest, uimastitest ja nendega kaasnevate ohtude vähendamisest: narko.ee

Täiendavate küsimuste tekkimisel võtke ühendust MTÜ LUNEST juhatuse liikmetega.

Mart Kalvet (eesti keeles): +372 5096286

Jelena Antonova (vene keeles): +372 5331 7025

COVID-19: soovitused inimestele, kes tarvitavad psühhoaktiivseid ained

OHUTUM NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KOROONAVIIRUSE (COVID-19) AJAL

KOROONAVIIRUSE (COVID-19) SÜMPTOMID JA LEVIMINE:

  • Praeguse info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele.
  • Peamised sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega.
  • Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskmiselt 5 päeva.
  • Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea käte hügieen ja haigete inimestega kontaktide vältimine.

Allikas: Terviseameti veebisait (18.03.2020)

Loe lähemalt Terviseameti veebisaidilt.

KUIDAS KÄITUDA KOROONAVIIRUSE KAHTLUSE KORRAL?

  • Inimesed, kellel tekivad ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomid (köha, palavik, hingamisraskused) peavad esimesel võimalusel telefoni teel võtma ühendust oma perearstiga, või küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630). Ära mine perearsti vastuvõtule ilma aega eelnevalt kokku leppimata ja selleks juhiseid saamata. Nii võid ise nakatuda või nakkust levitada.
  • Kui haigestud, on kodune isolatsioon oluline ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse edasine levik.
  • Kui sinu seisund on raske (õhupuudus, valu rinnus) tuleb kutsuda kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Lisaks saab helistada häirekeskuse infotelefonil 1247, mis jagab informatsiooni koroonaviirusega seotud küsimustes, telefon töötab ööpäev läbi ja on helistajatele tasuta.

Allikas: https://www.narko.ee/tarvitajad/ohutum-narkootikumide-tarvitamine-koroonaviiruse-covid-19-ajal/

Lugupeetud meie kliendid!

Lugupeetud meie kliendid!

Valitsus on seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga riigis välja kuulutanud eriolukorra. Eriolukord kestab 2020. aasta 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Alates 16. märtsist töötab Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST erirežiimil. Isiklikud kohtumised ja tugigruppide koosolekud tühistatakse edasise teatamiseni. Klientide nõustamine toimub veebis või telefoni teel distantsilt. Kohtumised klientidega toimuvad ainult erijuhtudel.

Lisateavet leiate meie kodulehekülje www.lunest.ee jaotisest “Kontaktid”.

Jätkuvalt töötavad meie tеlefonid Tallinnas: (+372 5884 4225) ja Jõhvis (+372 5770 3773).

Suhtleme ka e-posti teel aadressil: lunest2016@gmail.com

Lugupidamisega

Juhtkond

MTÜ LUNEST