Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas narkomaaniaravi andmekogu isikustamist
3. detsembril toimunud istungil arutas Riigikogu sotsiaalkomisjon muude küsimuste hulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) muutmise seaduse eelnõu 99 SE, millega soovitakse luua Tervise Arengu Instituudile võimalused riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks.
Aeg mälestada, aeg tegutseda — rahvusvaheline üleannustamise teadvustamise päev 31. augustil
31. augustil tähistatakse paljudes riikides olulist tähtpäeva — rahvusvahelist üleannustamise teadvustamise päeva (ingl International Overdose Awareness Day). See on globaalse haardega sündmus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust uimastite üleannustamisega seonduvast kogu maailmas.
SALADUS: Peatselt valmiv narkomaanide infobaas peab välja kannatama jõhkra häkkimissurve
Staažikas narkopolitseinik Kaido Kõplas nentis juba ammu, et aastas sureb meil üledoosi tõttu kümmekond inimest, sest info sõltlaste ravi kohta on kaootiline ja see võimaldab mustale turule müüa raviks tarvitatavat, kuid ka kaifiks sobivat metadooni. Nüüd kavatsetakse segadusele piir panna: ravil olevad narkosõltlased jäetakse anonüümsusest ilma ja koondatakse nende paremaks jälgimiseks ühte andmebaasi kokku.
Ei karistustele, jah lahendustele!
26. juuni on rahvusvaheline narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päev.Sel päeval osalevad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed üle kogu maailma kampaanias „Support. Don’t Punish. — Ei karistustele, jah lahendustele!
Support. Don’t Punish. — Ei karistustele, jah lahendustele!
26. juuni on rahvusvaheline narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päev.Sel päeval osalevad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed üle kogu maailma kampaanias „Support. Don’t Punish. — Ei karistustele, jah lahendustele!“
Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST (www.lunest.ee) korraldab rahvusvahelise uimastipoliitika konsortsiumi IDPC algatatud rahvusvahelise kampaania „Ei karistustele, jah lahendustele!“ toetuseks, nagu ka uimasteid tarvitavate naiste toetuseks avaliku koosoleku.
Hoolimata asjaolust, et Eesti on ennetus- ja raviprogramme juurutades võtnud nüüdisaegse kursi uimastisõltuvuse probleemiga tegelemisele, kestab ometi edasi probleemsete uimastitarvitajate diskrimineerimine ja kriminaliseerimine. Sellepärast leiame, et „Uimastitarvitajad kuuluvad arstide, mitte politsei pädevusse!“, mis on meie korraldatud kampaaniasündmuse peamine sõnum.
Eesti riik saadab praegu maalt välja inimesi, keda on karistatud uimastitega seotud kuritegude eest. Uimastisüütegude eest kannavad karistust eelkõige uimastisõltuvushäirega inimesed. Ja neid, kes on määratud karistuse ära kandnud, karistatakse nüüd täiendavalt kuni kümneks aastaks riigist väljasaatmisega.Sel moel karistatakse koos kinnipeetavaga ka tema sugulasi, lähedasi ja lapsi.
Kutsume üles otsuseid tegevaid ametkondi iga taolise juhtumi puhul üksikasjaliselt vaagima kõiki suguluse ja ühiskondlike sidemetega seonduvaid tegureid. Mitte miski pole tugevam peresidemetest ja riigil ei ole õigust neid sidemeid lõhkuda!
„Ärge unustage, et riigist väljasaatmine puudutab ka lapsi!“
Samuti kutsume otsuseid tegevaid ametkondi üles leidma võimalusi korra muutmiseks, mille alusel võlgnikelt võlgu välja nõutakse. Riiklikult kehtestatud elatusmiinimumi äravõtmine tuleb keelustada! Uimastite tarvitamise eest määratud liigsuured trahvid ajavad inimesi „auku“, millest on raske välja tulla. Trahvisummad on nii suured, et tõmbavad vee peale meie riigis alles hiljuti tärganud uimastite tarvitamise dekriminaliseerimise ideele.
„Elatisest ilmajätmine viib kuritegelikule teele!“
Sellel, kui üldsus, riiklikud ametkonnad, tervishoiuasutused, sotsiaaltöötajad ja teenuseid pakkuvate organisatsioonide töötajad probleemseid uimastitarvitajaid häbimärgistavad, diskrimineerivad ja marginaliseerivad, on katastroofilised tagajärjed. See suurendab uimastitarvitajate haavatavust ja ühiskondlikku tõrjutust, mis omakorda toob kaasa enesestigma kujunemise ning vähendab inimeste suutlikkust panustada ühiskonna ja riigi arengusse.
Ühingu LUNEST aktivistid kutsuvad repressiivse uimastipoliitika, riigist väljasaatmise ja diskrimineerimise ohvrite lähedasi, sugulasi ja sõpru, samuti partnerorganisatsioone, tervishoiutöötajaid, apteekreid, ametnikke, ajakirjanikke ja kõiki, kes antud valdkonnast hoolivad, oma osalusega toetama avalikku koosolekut, mis toimub
2019. aasta 26. juunil Tallinnas Tammsaare pargis kell 13–15.
MTÜ LUNEST kutsub neid, kes soovivad väljendada solidaarsust, sündmusega liituma ning jagama suhtlusvõrkudes asjassepuutuvaid arvamusi, sõnumeid ja artikleid koos teemaviitega #SupportDontPunish. Ülemaailmse kampaaniapäevaga seotud fotoprojektis osalemiseks võib igaüks välja printida mõne kampaanialoosungi, pildistada end koos sellega ja saata foto e-posti aadressile campaign@idpc.net. Kõik fotod avaldatakse veebilehel www.supportdontpunish.org, Facebookis ja Fickris.
26. juuni sündmusel on võimalik avaldada toetust ja solidaarsust ka uimasteid tarvitavatele naistele ja nende püüdlustele teha lõpp sõjale uimastitega, mis soodustab naistevastast vägivalda, seab ohtu nende tervise ja võimendab uimastitega seotud ohte naistele.
Need, kes soovivad juhtida tähelepanu uimasteid tarvitavate naiste probleemidele ja vajadustele, võivad 26. juunil panna selga midagi oranži, mis sümboliseerib võitlust naistevastase vägivalla vastu, ning teha endast pilti koos loosungiga „Olen solidaarne naistega, kes võitlevad uimastisõja vastu!“ või „Toetan uimastisõja vastu võitlevaid naisi!“ ning saata foto suhtlusvõrkudes levitamiseks e-posti aadressile rlbirgin@yahoo.com.au.
«Ei karistustele, jah lahendustele!» 2018
„1319 elu, mida olnuks võimalik päästa“ — rahvusvaheline uimastipoliitika reformi toetav kampaania „Ei karistustele, jah lahendustele!“ keskendub tänavu Eestis elusid päästva ravimi naloksooni kättesaadavusele
Aktivistid taotlevad retseptinõude kaotamist ja taskukohase naloksooni võimaldamist igale soovijale.
Ajaga kaasas käies on Eesti asunud ellu viima mitut edumeelset uimastisõltuvuse ennetamise ja ravi programmi, nende hulgas opioidide üledoose ennetavat naloksooniprogrammi.
Eestis on üledoosidesse surnud 1319 inimest. See arv on ogaralt suur arvestades, et Eestis on naloksoon olemas. Paraku on naloksoon Eestis retseptravim, mis tähendab, et praktikas pole elupäästev opioidiblokaator kättesaadav kõigile, kes seda vajaksid.
- juunil, ÜRO uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastasel rahvusvahelisel päeval korraldatakse üle maailma rohujuuretasandi kampaaniat „Support. Don’t Punish.“ — „Ei karistustele, jah lahendustele!“, milles tänavu osaleb juba teist korda ka Tallinn, kus Eesti uimastitarvitajate ühenduse MTÜ LUNEST eestvedamisel kogunetakse kell 14–15 Vabaduse väljakule, et juhtida tähelepanu opioidi-üledooside ennetamise ravimi naloksooni liigselt piiratud kättesaadavusele Eestis.
- Naloksooni väljakirjutamise õigus on praegu ainult arstidel, mitte aga õdedel ja kahjude vähendamise keskuste töötajatel, kes opioidide probleemsete tarvitajatega tegelikult kõige sagedamini kokku puutuvad. Nõuame naloksooni jagamise õigust ka neile!
- Mitmel pool peab süstiv uimastitarvitaja süstitava naloksooni saamiseks kõigepealt ootama, kuni naloksoonikoolituse vastu on huvi ilmutanud piisav hulk tarvitajaid, ja tulema seejärel arsti osalusega koolitusele, mille käigus talle õpetatakse ravimi süstimist. Tegelikkuses pole nii põhjalik koolitus tarvitajatele vajalik ja teeb asendamatu, elusid päästva abivahendi hankimise ainult keerulisemaks. Kuni ei kaotata arsti osaluse nõuet, jääb koolituse ootamise probleem püsima. Nõuame süstitava naloksooni võimaldamise korra lihtsustamist!
- Ninna pihustatava naloksooni kasutamine on nii lihtne, et sellega saab hakkama lasteaialapski. Paraku jääb ninakaudne naloksoon Eestis kättesaamatuks, kuni riik selle hankimiseks tootjaga soodsat kokkulepet ei sõlmi. Nõuame riigilt läbirääkimisi tootjatega naloksooni hinna alandamiseks ning ninakaudse naloksooni kiiremas korras kättesaadavaks muutmist — kõigepealt opioidikriisi-kolletes Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal, seejärel kogu riigis!
- Naloksoon peaks kuuluma iga esmareageerija ja päästetöötaja standardvarustusse. Praegu ei ole opioidi-üledoosiga seoses välja kutsutud politseitöötajatel võimalik üleannustanut adekvaatsel moel aidata, vaid nad peavad ootama kiirabitöötajate saabumist samal ajal, kui inimene sureb. Nõuame naloksooni lisamist politseinike ja päästjate varustusse!
- Igas perekonnas, mille mõnele liikmele on välja kirjutatud opioidipõhiseid valuvaigisteid, võib ühel hetkel vaja minna naloksooni, mistõttu see võiks leiduda igas esmaabikapis. Iga kriisipiirkonna elaniku võimuses oleks päästa juhusliku üledoosiohvri elu, kui teave naloksooni korrektse kasutamise kohta leviks paremini ja kui naloksoon oleks lihtsasti kättesaadav kõigile. Nõuame naloksooni võimaldamist igas tervishoiuasutuses, retseptivaba müüki igas apteegis ning elanikkonna teavitamist selle vajalikkusest ja õigest kasutamisest!
Naloksoon päästab elusid, selle kättesaadavuse piiramine mõttetute bürokraatiareeglitega aga, vastupidi, hävitab elusid. Surnuid ei saa aidata; naloksooniga varustatud inimene saab aga päästa nii enda kui ka teiste elusid. Lõpetagem asjatu elude raiskamine — tehkem taskukohane, retseptivaba naloksoon kättesaadavaks igale soovijale!
Paar sõna aktivismikampaaniast „Support. Don’t Punish.“ — „Ei karistustele, jah lahendustele!“
Kampaania „Support. Don’t Punish.“ — „Ei karistustele, jah lahendustele!“ raames läbi viidavate ürituste sarja kokkulangemine ÜRO uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastase päevaga pole juhuslik. Just sel päeval on riikidel olnud tavaks kiita poliitikuid ja jõustamisametnikke uimastitega seonduvate kinnipidamiste ning uimastite ja vara konfiskeerimise eest, mõnel pool ka uimastiseaduste rikkujaid avalikult nuhelda või isegi hukata. Ometi on ÜRO olnud sunnitud avalikult tunnistama, et nn sõda uimastitega pole vähendanud uimastite tarvitamise määrasid, vaid on toonud kaasa tõsiseid kahjusid — üleannustamissurmasid, HIVi ja C-hepatiidi levikut, vanglate ülerahvastamist, inimõiguste ränki rikkumisi ning häbimärgistamise, ühiskondliku tõrjumise, vägivalla ja korruptsiooni süvenemist. Selleks, et olukorda parendada, on vaja selliseid uimastipoliitilisi meetmeid, mis toetuvad selgelt inimõigustele ning pakuvad uimastitarvitajaid kimbutavatele tervise- ja ühiskonnaprobleemidele lahendusi, mitte ei võimenda neid. Naloksooni kättesaadavuse laiendamine ja tagamine kõigile soovijaile, eriti opioidikriisist enim ohustatud riskirühmadele, mis on end mitmel pool maailmas edukalt tõestanud, võiks olla üks osa sellistest lahendustest.
Koosolekut korraldava Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta
e-posti teel: lunest2016@gmail.com,
Facebookis: fb.com/lunest2016 ning
telefonitsi
eesti keeles +372 5096286 (Mart Kalvet, juhatuse liige) ja
vene keeles +372 53317025 (Elena Antonova, juhatuse liige).
Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt http://supportdontpunish.org/category/2018-global-day-of-action/.