„Ei karistustele, jah lahendustele!“ – koosolek tõhusama uimastipoliitika toetuseks 26. juunil

Foto: supportdontpunish.org

„Ei karistustele, jah lahendustele!“ – koosolek tõhusama uimastipoliitika toetuseks 26. juunil

juuni 20, 2024 „Ei karistustele, jah lahendustele!“ – koosolek tõhusama uimastipoliitika toetuseks 26. juunil kommenteerimine on välja lülitatud By woland

Eesti valitsus on loodetavasti astumas samme riikliku uimastipoliitika kursi korrigeerimiseks, vähemalt soovitab seda Justiitsministeerium hiljutises analüüsis „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseerimise võimalikkusest“.

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST kui uimastitarvitajate, nende lähedaste ja toetajate esindusorganisatsioon tervitab seda arengut ning teeb omalt poolt mõned praktilised ettepanekud, mis aitaksid muuta riiklikku uimastipoliitikat tõenduspõhisemaks ja tõhusamaks.

26. juunil, rahvusvahelisel uimastite kuritarvitamise ja salakaubaveo vastasel päeval, tähistame ülemaailmset kampaaniat „Ei karistustele, jah lahendustele!“ („Support. Don’t punish.“) avaliku kogunemisega kl 12 Tallinnas Vabaduse platsil, kuhu ootame kõiki huvilisi ja toetajaid, kellele meie ühingu missioon ja uimastipoliitika nüüdisajastamine üldiselt korda lähevad. 

MTÜ LUNEST ettepanekud uimastipoliitika tõhustamiseks

Karistuste diferentseerimine peab lähtuma tegelikest vajadustest.

Meie hinnangul on Justiitsministeeriumi analüüsidokumendi soovitused karistuste eristamiseks, sh suure koguse alampiiri kergitamiseks mõistlikud, kuid leiame, et konkreetsete lahenduste kujundamisel tuleks senisest enam arvesse võtta uimasteid tarvitavate inimeste isiklikke iseärasusi. Küsimus, kas kriminaalse koguse alampiir peaks algama 10 või 30 keskmise kodaniku joovastamiseks vajalikust ainekogusest, on ebaoluline, kui selle juures ei võeta arvesse konkreetse inimese sõltuvushäiret, eelkõige seda, kui palju ta ärajäämanähtude edasilükkamiseks igapäevaselt uimasteid tarvitama peab.

Olukorras, kus jõuorganite hinnangul ületab kõige väiksem müüdav kogus mürgist sünteetilist opioididi, milliseid tugeva sõltuvushäirega inimene võib päeva jooksul tarvitada mitu, kriminaalse koguse ülempiiri viie- kuni viieteistkordselt, diskrimineeriks piirmäära muutmine inimeste tegelikke tarvitamisharjumusi arvesse võtmata kõige haavatavamat osa meie kogukonnast – opioide süstides tarvitavaid sõltuvushäirelisi inimesi. MTÜ LUNEST hinnangul peaks suure koguse ülempiir olema vähemalt konkreetse isiku kümne päeva uimastivaru suurune. Sellist lähenemist on edukalt rakendatud Portugalis, kus uimastitarvitamise dekriminaliseerimine koos tõhusate tugiteenuste ja pragmaatilise lähenemisega karistustele on andnud kadestusväärseid tulemusi.

Teenuste kvaliteedi tõstmine säästab raha.

Olemasolevate teenuste tõhususe hindamine ja kvaliteedi seiramine aitaks säästa nappe ressursse ja vältida elutähtsate tugiteenuse-programmide sulgemist. Klientide õigustega senisest rohkem arvestamine vähendaks teenuste klientide diskrimineerimist ja muudaks teenused vastuvõetavamaks inimestele, kes neid vajavad.

Hulka soovitusi opioidasendusraviteenuste kvaliteedi parandamiseks sisaldab MTÜ LUNEST eestvedamisel läbi viidud uurimus „Opioidasendusraviteenuse kvaliteedi kogukonnapõhine hindamine“, millega saate tutvuda MTÜ LUNEST veebilehel. Mh soovitame selles uuendada asendusravi kliinilist protokolli, viia teenused vastavusse ÜRO ametkondade soovitustega, koolitada töötajaid uute lähenemiste, inimõiguste ja uimastipoliitika teemadel, teavitada teenuste kliente paremini teenuste toimimisest (eriti kinnipidamisasutustes), pakkuda rohkem täiendavaid psühhosotsiaalteenuseid (sh kogemusnõustamist elulise kogemuse baasil) ja arvestada haavatavate patsiendirühmade spetsiifiliste vajadustega.

Sotsiaalteenuste kärpimine tapab.

Keerulise majandusliku olukorra ja eelarvepuudujäägi tõttu on hakatud kärpima sotsiaalteenuseid, sh selliseidki, mis puudutavad palju suuremat hulka inimesi kui need, kes tarvitavad uimasteid. Kärbitud on ja/või kärpida kavatsetakse teenuseid, millest saavad kasu muudki haavatavad rahvastikurühmad – lapsed, eakad kodanikud, puudega inimesed. Uimastitarvitamisprobleemiga inimestele mõeldud sotsiaalteenuste kärpimisega ei saavutata muud kui kuritegevuse ja kinnipidamiskulude suurenemist.

Uimastite tarvitamise keeld ei teeni eesmärki.

Eesti kohtusüsteemis levinud tava keelata kohtualusel uimastite tarvitamine ei anna oodatud tulemusi. See ainult suurendab seireametkondade, eriti kriminaalhooldusametnike töökoormust ja diskrimineerib inimesi, kellel on uimastitarvitamishäire, millega kaasneb kompulsiivne tung uimasteid tarvitada. Alternatiivne meede, mis on oma tõhusust juba tõendanud, on kriminaalhooldusaluste sõltuvushäirega inimeste suunamine sotsiaalprogrammidesse nagu SÜTIK ja VALIK.

Väljasaatmine võrdub surmanuhtlusega.

Mõnede uimastikeeluseaduseid rikkunud süüaluste täiendav karistamine riigist väljasaatmisega ei teeni mitte kellegi huve. Reeglina on need Eestis sündinud ja kasvanud inimesed, kes Venemaale välja saadetuna leiavad end olukorrast, kus nad pole suutelised eluga toime tulema või võidakse saata võitlema sõtta. MTÜ LUNEST leiab, et riigist väljasaatmist tuleks rakendada vaid äärmuslikel juhtudel ning iga deporteerimisjuhtumit tuleks vaagida eraldi ja väga põhjalikult, seades esikohale süüaluse inimõigused, sh õiguse elule, tervisele ja parimale võimalikule ravile, mille kaitset Venemaa-sugused riigid tagada ei soovi ega suudagi.

MTÜ LUNEST kutsub kõiki, kes tagurliku ja kontraproduktiivse uimastipoliitika muutmist toetavad, väljendama seda avalikult, levitades kampaania „Ei karistustele, jah lahendustele!“ sõnumeid ning kirjutades sellest ka oma valitud rahvaesindajatele.

Eesti uimastitarvitajate esindusorganisatsiooniga MTÜ LUNEST saad ühendust võtta e-posti teel (lunest2016@gmail.com) ja Facebookis: fb.com/lunest2016 ning telefonitsi eesti keeles (+372 5096 286; Mart Kalvet, juhatuse liige) ja vene keeles (+372 5331 7025; Elena Antonova, juhatuse liige).

„Ei karistustele, jah lahendustele!“ („Support. Don’t punish.“) on ülemaailme kampaania eesmärgiga muuta uimastiseaduseid, dekriminaliseerida uimastite tarvitamine ja uimastiseaduste vägivallatud rikkumised, ning panustada tõhusatesse ja säästlikesse uimastikahjude vähendamise meetmetesse. 2013. aastal käivitatud kampaania on aastast aastasse üha laiemat kõlapinda kogunud. Kõige värskema teabe kampaaniaürituste kohta kogu maailmas leiad ingliskeelselt veebilehelt: https://supportdontpunish.org/.

Pressiteade vene keeles asub siin.

Comments are closed