LUNEST

Kõnekas vaikus: enamik erakondi ei pea uimastivaldkonda oluliseks

Enamiku jaoks Eesti erakondadest ei ole pakiliste ja süvenevate uimastiprobleemide lahendamine prioriteet, nendib valdkonna organisatsioonide ühispöördumise üks autoreid, MTÜ-de LUNEST ja TRUST EST esindaja Mart Kalvet. Tekst ilmus algselt veidi muudetud kujul ajalehe Õhtuleht veebiversioonis.  

Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonna organisatsioonid saatsid juunis Eestimaa erakondadele ühispöördumise, milles küsisid, milline on nende nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust, kuidas nad kavatsevad tagada valdkonna teenuste piisava rahastuse ja kättesaadavuse, kas nad toetavad uusi meetmeid ning kuidas plaanivad edendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist. 

Pöördumisele laekunud vastuseid oleme avaldanud alates 26. juunist. Täna, ülemaailmsel üledoositeadlikkuse päeval, on sobiv aeg teha sellest algatusest kokkuvõte. 

Kõigepealt suur tänu erakondadele, kes võtsid vaevaks pöördumisele vastata. Erakond Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraadid, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Vasakliit on meie riigi uimastiprobleemide olemuse üle mõelnud ja kujundanud üsna selged seisukohad, mida on valmis üldsusega jagama – aitäh teile! 

Eesti uimastipoliitika pole maailmale eeskuju, vaid hoiatus 

Seda, et Eesti senine uimastipoliitika on olnud edutu, on võimatu eitada. Uimastisuremus on meil kuus korda üle Euroopa keskmise. 2023. aastal suri Eestis üleannustamiste tõttu 119 inimest, 2024. aastal 97. Tänavaturul laiutavad sünteetilised opioidid, peamiselt nitaseenid ja orfiinid, samuti eri toimeainete segud, mis on eriti eluohtlikud. Üha valdavamaks on muutunud mitme aine tarvitamine samaaegselt, mis üleannustamise ja muude terviseprobleemide ohtu oluiliselt võimendab.

See ei ole ülejäänud maailmal märkamata jäänud; juulis avaldas The New York Times põhjaliku artikli siinsest troostitust olukorrast ja selle põhjustest. Ehkki mõned siinsed ametkonnad üritasid sotsiaalmeedias seda serveerida kiitusena Eesti edule võitluses fentanüüliga, annab ainuüksi artikli pealkiri meie jõustamisponnistustele hävitava hinnangu: “Eesti võitis sõja fentanüüliga. See, mis järgnes, oli veel hullem”. Sama kinnitab eile Saksa rahvusringhäälingus eetris olnud saade Europamagazin. 

Riigi narkopoliitiline strateegia aastani 2030 on üliedumeelne, kuid kolm ja pool aastat enne selle eesmärkide saavutamise tähtaja kukkumist oleme jätkuvalt ummikus – vajalikke teenuseid ja meetmeid on liiga vähe, need on alarahastatud ja võitlevad ellujäämise nimel. Lubadus viia narkosurmad 2030. aastaks nulli hakkab sellises olukorras mõjuma halva naljana. 

Seega tekitab enesestmõisetatavalt nõutust ülejäänud Eesti erakondade, kes meie pöördumisele meeldetuletustest hoolimata vastamata jätsid, ilmne soovimatus teemat käsitleda. Enamgi veel – oleme sunnitud nentima, et uimastipoliitika, uimastiennetus ja sõltuvustervishoid ei ole nende jaoks olulised valdkonnad. 

Uimastiteemadel vaikivad ka parteide programmid 

Reformierakonna programm piirdub napisõnalise lubadusega toetada AIDSi vastaseid programme. Keskerakond on sama kidakeelne, tõotades “tähistada ja ennetada sotsiaalseid probleeme nagu narkomaania, vägivalla (sic!) ja kuritegevus”. Isamaa pole 2027. aasta valimiste programmi veel avaldanud; 2025. a KOV-i valimiste programmis uimastipoliitilisi teemasid ei puudutatud. Parempoolsete üldprogrammis puuduvad need teemad samuti, nagu ka Vabaerakonna Aru Pähe KOV-i valimiste programmis ja erakonna KOOS programmis. EKRE üldprogramm lubab midagi, millest meil hetkel karjuvat puudust pole – luua “uimastisõltlastele võõrutuskeskused, kus pakutakse tööteraapiat, sotsiaalset ja psühholoogilist abi ning hingelist nõustamist”. 

Valigem neid, kes hoolivad

Kodanikel, kelle jaoks uimastipoliitika, uimastiennetus, kahjude vähendamine ja sõltuvustervishoid on olulised, jääb praegu üle langetada valik erakondade vahel, kes nendega sarnaselt toksiliste uimastite ja üledoosisurmade kriisi pärast südant valutavad ning selle muutmise nimel midagi ette võtta kavatsevad. Meie leidsime nii Eesti 200, Roheliste, Sotsiaaldemokraatide, Rahvuslaste ja Konservatiivide kui ka Vasakliidu saadetud vastustest pöördumisele punkte, mis meile meeldivad, nii et soovitame kõigil tutvuda sellega, kuidas need poliitilised organisatsioonid kujutavad ette võimalikke lahendusi Eesti uimastipoliitilisele katastroofile. 

Samas kutsume erakondi, kes meie pöördumisele ei reageerinud, enne valimisi oma seisukohti uimastite ja sõltuvuste valdkonna probleemide osas siiski avalikustama – et kodanikel oleks järgmisel aastal valimiskasti ees vähem kõhklusi ja vastamata küsimusi.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumisele ja pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest.

Uimastivaldkonna ühispöördumise autorid: Eesti erakondade jaoks pole uimastipoliitika prioriteet

Juunis saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonna organisatsioonid Eestimaa erakondadele ühispöördumise. Tänaseks, 31. augustiks, mil maailm tähistab üledoositeadlikkuse päeva, on sellele vastanud vaid viis erakonda. 

“Kahjuks paistab, et suurema osa jaoks Eesti erakondadest ei ole uimastipoliitika, uimastiennetus ja kahjude vähendamine praegu prioriteetsed,” kommenteeris üks pöördumise koostajaist, MTÜ LUNEST juhatuse liige Mart Kalvet. “Kodanikel, kelle jaoks need olulised on, jääb üle langetada valik erakondade vahel, kes toksiliste uimastite ja üledoosisurmade kriisi pärast muret tunnevad ning selle muutmise nimel midagi ette võtta kavatsevad.” 

Läkituses küsiti erakondadelt, milline on nende nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust, kuidas nad kavatsevad tagada valdkonna teenuste piisava rahastuse ja kättesaadavuse, kas nad toetavad uusi sekkumisi ning kuidas plaanivad edendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist. 

Pöördumisele on 31. augusti seisuga vastanud Erakond Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Vasakliit. Ülejäänud Eestis tegutsevad erakonnad pöördumisele ei vastanud. 

Erakonnad tunnistavad probleemi

Laekunud vastustes tõdevad erakonnad, et Eesti uimastipoliitika ja sõltuvustervishoiu valdkonnad vajavad ümberkorraldamist, kuna keelustatud uimastitega kaasnevad kahjud on ühiskonnale tõsine probleem. Eesti 200 rõhutas vajadust ennetuse ja ravi tõenduspõhisuse, inimväärikuse austamise ning valdkondadeülese koostöö järele. Esile tõsteti minister Liisa Pakosta algatatud Karistusseadustiku muutmise eelnõud. 

“Soovime suurendada laste ja noorte vaimse tervise tuge, parandada varajase märkamise võimekust ning tagada, et abi jõuaks inimesteni enne probleemide süvenemist. Sõltuvuskäitumise ennetamine peab olema osa laiemast vaimse tervise ja heaolu poliitikast, sest sõltuvused, vaimse tervise mured ja riskikäitumine on omavahel tihedalt seotud,” kirjutas Eesti 200 tegevjuht Anneli Kannus. 

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liikme Marko Kaasiku osutusel on erakonna programmiline seisukoht, et uimastipoliitika peab olema abistav, mitte karistav. Selleks soovib erakond hakata uimastiturgu riiklikult reguleerima. “Uimastite kasutamise regulatsioon peaks olema mõistlik, õiglane ja tõenduspõhine. See ei tohiks võimendada uimastitega seotud riske nagu illegaalselt müüdavate ainete teadmata doos ja puhtus ning kasutajate kartus probleemide tekkimise korral abi otsida,” kirjutas Kaasik. “Eraldi tooksime esile vajaduse maksustada kanep ja psühhedeelikumid, mis põhineb mõistlikult rangel tootmise ja tarbimise legaliseerimisel ning reguleerimisel.” 

Eesti Vasakliit kinnitas, et toetab kanepi rekreatsioonilise tarvitamise ja kõikide muude narkootikumide isikliku kasutuse dekriminaliseerimist, nagu ka kanepi maksustamist ning uudseid meetmeid nagu uimastite tarvitamiseelne testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja ohutu uimastiallika võimaldamine. 

Rõhk on tõenduspõhisusel

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Natalie Mets rõhutas erakonna toetust Eesti narkopoliitika strateegiadokumendis sätestatud eesmärkide järjekindlale elluviimisele ning tõhusatele ja tõenduspõhistele sekkumistele. 

“Oleme valmis hindama selliste meetodite nagu narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja teiste uuenduslike kahjude vähendamise lahenduste sobivust Eesti oludesse. Pilootprojektid peavad olema teaduspõhised, selgete eesmärkide ja hindamiskriteeriumidega, toimuma koostöös tervishoiu-, teadus- ja õiguskaitseasutustega ning sisaldama sõltumatut mõjuanalüüsi,” rõhutas Mets. 

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid peavad oluliseks ennetust ja ravi. “Meie eesmärk peab olema võimalikult vähe uusi sõltlasi ning võimalikult palju inimesi, kes saavad sõltuvusest välja ja naasevad täisväärtusliku elu juurde,” rõhutas erakonna juhatus pöördumisele saadetud vastustes. Samuti märgiti, et uimastipoliitika peaks olema osa suuremast sõltuvuspoliitikast, mis hõlmab ka seaduslikke sõltuvusaineid ja nende tarvitajaid. 

Uimastite testimise pilootprojekti arutamist ERK “põhimõtteliselt ei välista”, järelevalvega tarvitamisruumidesse “suhtub ettevaatlikult” ja ohutuma allika e safer-supply-mudeli rakendamist praegu ei toeta. 

Kõik pöördumisele vastanud erakonnad pidasid vajalikuks muuta uimastivaldkonna teenuste rahastamine pikaajaliseks ja senisest stabiilsemaks. 

Eestis on uimastite üledoosidega seotud surmasid umbes kuus korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. 2023. aastal suri Eestis üleannustamiste tõttu 119 inimest, 2024. aastal 97. Eriti eluohtlikud on Eestis levivad sünteetilised opioidid, peamiselt nitaseenid ja orfiinid, samuti eri toimeainete segud. Üha valdavamaks on muutunud mitme aine tarvitamine samaaegselt, mis üleannustamise ja muude terviseprobleemide ohtu oluliselt võimendab. 

Pöördumisele kirjutasid alla organisatsioonid MTÜ Ööhaldjad, MTÜ TRUST EST, MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing “LUNEST”, OÜ ReCuro Estonia, OÜ Reagentuur, MTÜ AIDSi Tugikeskus, OÜ Tervisekeskus Elulootus, ESPO – Eesti HIV-positiivsete ühing ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumiseleja ühe autori arvamuslugu samal teemal.

Eesti Vasakliit vastab uimastivaldkonna organisatsioonide pöördumisele

Eesti uimastisõltuvus- ja kahjude vähendamise valdkonna organisatsioonid saatsid juuni keskel Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele kirja, milles paluti vastuseid mõnedele meie arust olulistele küsimustele valdkonna tuleviku kohta. Oleme laekunud vastuseid avaldanud alates 26. juunist, mis oli rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish) toimumise päev. Täna avaldame vastused, mille meile saatis Eesti Vasakliidu juhatus.

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust?

Eesti Vasakliit soovib läbi viia põhjalikku ja teaduspõhist riikliku uimastipoliitika reformi. Usume, et praegune lähenemine on ebaefektiivne nii rahvatervise tagamisel, musta turu vastu võitlemisel kui ka uimastitarvitajate elu parandamisel. Toetame  sõltuvusprobleemidega inimeste inimväärikat kohtlemist ja süüdimõistetute rehabiliteerimist karistamise asemel. Me toetame kanepi rekreatsioonilise tarvitamise ja kõikide muude narkootikumide isikliku kasutuse dekriminaliseerimist. Toetame ka tasuta sõltuvusravi, süstlavahetuspunkte ja anonüümset ainete puhtusekontrolli.

Kuidas plaanite tagada teenuste pikaajalise, stabiilse ja regionaalselt kättesaadava rahastuse?

Meie erakond toetab kanepi maksustamist, mis looks uue tuluallika riigile. Lisaks toetab Eesti Vasakliit tõsiseid muudatusi riiklikus maksusüsteemis, nagu õiglane astmeline tulumaks ja uued maksud dividendidele, üürile ning suurettevõtetele. Usume, et kahjude vähendamine parandab tõsiselt kogukonna üldist tervist ja elukvaliteeti ning toetame erinevate meetmete riikliku rahastamist.

Kas toetate tõenduspõhiste uute sekkumiste (nt drug checking, üledoosiennetuse kabinetid, safer supply mudelid) arutamist või piloteerimist Eestis?

Toetame nimetatud sekkumiste arutamist ja piloteerimist. Usume, et uimastipoliitika teemal tuleb kaaluda ning vajadusel proovida kõiki võimalikke meetmeid.

Kuidas plaanite tugevdada ennetust ja varajast sekkumist, sidudes omavahel vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ning teiste riskikäitumiste ennetamise?

Usume, et ennetus on parim lahendus igale probleemile. Uimastite tarvitamine pole isiklik viga: inimesed hakkavad mõnuaineid liigselt tarvitama peamiselt oma majanduslike ja sotsiaalsete olude tõttu. Usume, et inimestel väheneks soov või vajadus uimasteid tarbida, kui väheneksid väärkohtlemine ja majanduslikud raskused. Pürgime sallivama ühiskonna ja võrdsema majanduse poole. Soovime tagada vaimse tervise abi kõigile vajajatele, mis aitaks nii uimastite probleemset tarvitamist ennetada kui ka juba olemasolevaid sõltuvusprobleeme ravida.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid vastuseid ühispöördumisele, pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest ning ühe autori arvamuslugu samal teemal.

Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide vastused uimastivaldkonna organisatsioonide pöördumisele

Eesti uimastisõltuvus- ja kahjude vähendamise valdkonna organisatsioonid saatsid juuni keskel Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele kirja, milles paluti vastuseid mõnedele meie arust olulistele küsimustele valdkonna tuleviku kohta. Oleme laekunud vastuseid avaldanud alates 26. juunist, mis oli rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish) toimumise päev. Sel nädalal tutvustab oma seisukohti erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid.

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid peavad sõltuvusprobleemide ennetamist ja ravi oluliseks. Meie eesmärk peab olema võimalikult vähe uusi sõltlasi ning võimalikult palju inimesi, kes saavad sõltuvusest välja ja naasevad täisväärtusliku elu juurde.

Meie hinnangul peab Eesti sõltuvuspoliitika toetuma kolmele sambale: ennetamine, ravi ning tugev võitlus narkokaubanduse ja sõltuvusest kasu teenimisega.

Kõige olulisem on ennetamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele ja noortele, perede toetamisele ning varajasele sekkumisele. Kool, perekond, tervishoid, noorsootöö ja kohalik kogukond peavad suutma probleemi märgata enne, kui riskikäitumisest kujuneb raske sõltuvus. Toetame nii õpilasnõustajate kui ka psüholoogide kättesaadavuse suurenedamist. Ka toetame erinevaid ametlikke noorte tugiteenused (nt veebipolitsenikud, peaasi jts). Selleks, et probleemi märgata eos, on vaja senisest paremat psühholoogilist tuge, pere- ja noortenõustamist ning praktilisi võimalusi aidata nii noort ennast kui ka tema perekonda.

Sõltuvusravi ja vajalikud tugiteenused peavad olema kättesaadavad üle Eesti. Inimest ei saa aidata teenusega, milleni tal pole võimalik jõuda. Samas ei pea lahendus seisnema järjest suurema süsteemi ja bürokraatia loomises. Toimivate teenuste puhul tuleb eelistada piisavalt pikaajalist rahastamist, mis võimaldab säilitada pädevaid töötajaid ja väljakujunenud usaldussuhteid. Rahastus peab lähtuma siiski teenuse kvaliteedist, tegelikust vajadusest ja tulemustest ning sellest ei tohi kujuneda ühelegi teenuseosutajale automaatset püsitoetust.

Samuti vajab parandamist eri teenuste koostöö, sh andmevahetus riigisüsteemide vahel. Abivajaja ei tohiks jääda olukorda, kus üks asutus saadab ta teise juurde ning inimene peab ise keerulises tervislikus ja sotsiaalses olukorras kogu raviteekonna kokku panema. Süsteem peab suutma abivajajat aktiivselt toetada ja teenuseid koordineerida, austades seejuures inimese privaatsust ja terviseandmete kaitset.

Peame vajalikuks käsitleda uimastisõltuvust osana laiemast sõltuvuspoliitikast. Eesti tõsiseks probleemiks on ka alkoholisõltuvus. Me ei pea õigeks olukorda, kus sõltuvuses inimeste abivõimalused erinevad oluliselt sõltuvalt sellest, kas sõltuvust tekitav aine on legaalne või illegaalne. Alkoholisõltuvusega inimesele peab samuti olema tagatud selge ja terviklik ravitee alates varajasest sekkumisest ja võõrutusravist kuni psühholoogilise abi, rehabilitatsiooni ja järeltoeni. Samuti tuleb üle vaadata, kas sõltuvusravis vajalik ravimravi on eri sõltuvuste puhul võrdselt kättesaadav. Riik ei tohiks jagada sõltuvuses inimesi esimese ja teise järgu abivajajateks selle järgi, kas sõltuvust tekitav aine osteti poest või tänavalt.

Kahjude vähendamisel toetame meetmeid, mille selge eesmärk on päästa elu ja aidata inimene ravile. Naloksooni laiema ja lihtsama kättesaadavuse võimalusi peame vajalikuks tõsiselt kaaluda, sest üledoosi korral võib see päästa inimese elu ja anda talle võimaluse jõuda ravini.

Narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise ehk drug checking’u piiratud ja kontrollitud piloteerimise arutamist me põhimõtteliselt ei välista, kui selle eesmärk on eelkõige eriti ohtlike ainete tuvastamine, varajane hoiatus ja üledoosisurmade ennetamine. Sellise teenusega peab alati kaasnema selge sõnum, et testitud narkootikum ei muutu testimise tõttu ohutuks.

Üledoosiennetuse kabinettidesse suhtume ettevaatlikult. Nende võimalikku kasutamist saab meie hinnangul hinnata ainult konkreetse piirkonna tegeliku vajaduse, selgete eesmärkide ja mõõdetavate tulemuste põhjal ning tingimusel, et teenus on otseselt seotud ravile ja rehabilitatsiooni suunamisega.

Niinimetatud safer supply mudeli rakendamist Eestis me praegu ei toeta. Me ei pea õigeks riikliku süsteemi kujundamist viisil, mis võib muuta sõltuvust tekitavate ainete jätkuva tarvitamise püsivaks korralduseks ilma selge ravieesmärgita. Uute meetodite puhul tuleb enne nende kasutuselevõttu hinnata nii rahvusvahelist tõendusmaterjali, kulusid ja riske kui ka laiemat mõju ühiskonnale.

Samas ei saa Eesti uimastipoliitika piirduda ainult tarvitamise tagajärgede leevendamisega. Sama oluline on vähendada narkootikumide kättesaadavust. Sõltuvusse sattunud inimest tuleb aidata, kuid narkootikumidega äritsemise ja nende levitamise suhtes peab riik olema karm.

Peame vajalikuks, et õiguskaitseasutused pööraksid veel enam tähelepanu tarneahelate tuvastamisele ja lõhkumisele. Tuvastatud tarvitamisjuhtumitest saadav teave peab võimaluse korral aitama jõuda müüjate, vahendajate, maaletoojate ja organiseeritud võrgustikeni. Eriti karm peab riik olema narkootikumide müümise suhtes alaealistele, sünteetiliste opioidide levitamise ning organiseeritud narkokaubanduse puhul. Senisest jõulisemalt tuleb kasutada ka kuritegeliku tulu tuvastamist ja konfiskeerimist. Samas ei tohi ravi otsiv inimene karta abi saamist ega muutuda tervishoiusüsteemis õiguskaitse tööriistaks.

Meie jaoks ei ole kahjude vähendamine eesmärk omaette. See võib olla vajalik esimene samm inimese elu päästmiseks ja kontakti loomiseks, kuid riigi lõppeesmärk peab olema aidata inimene võimalikult turvaliselt sõltuvusest välja ning tagasi iseseisva ja täisväärtusliku elu juurde.

Eesti vajab terviklikku sõltuvuspoliitikat, milles ennetamine, vaimne tervis, sõltuvusravi, rehabilitatsioon, sotsiaalne tugi ja õiguskaitse ei tegutse üksteisest eraldiseisvate maailmadena. Sõltlane ei ole vaenlane, vaid inimene, keda tuleb aidata. Tema sõltuvuse pealt kasu teeniva inimese suhtes peab riik aga olema järjekindel ja karm.

Lugupidamisega

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, ja Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumisele, pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest ning ühe autori arvamuslugu samal teemal.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vastused uimastivaldkonna organisatsioonide ühispöördumisele

Eesti uimastisõltuvus- ja kahjude vähendamise valdkonna organisatsioonid saatsid juuni keskel Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele kirja, milles paluti vastuseid mõnedele meie arust olulistele küsimustele valdkonna tuleviku kohta. Oleme laekunud vastuseid avaldanud alates 26. juunist, mis oli rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish) toimumise päev. Kolmandana kasutas äsja võimalust oma põhimõtteid ja kavatsusi tutvustada Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Küsimustele vastas SDE juhatuse liige Natalie Mets.  

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?

Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab “Eesti narkopoliitika aastani 2030” valget raamatut tugevaks strateegiliseks dokumendiks ja toetab selle eesmärkide järjekindlat elluviimist. Valge raamat seab keskmesse tõenduspõhise ennetuse, abi kättesaadavuse, kahjude vähendamise ja põhimõtte, et narkootikumide tarvitaja on eelkõige abi vajav inimene. Samuti rõhutab see, et narkopoliitika peab olema valdkondadeülene prioriteet ning teenused peavad olema püsiv osa tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- ja õigussüsteemist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eesmärk on kujundada Eesti uimastipoliitika selliseks, mis vähendab nii uimastitarvitamist kui ka sellest tulenevaid tervise-, sotsiaal- ja julgeolekukahjusid. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kõige paremaid tulemusi saavutavad riigid, kus ühendatakse tõhus õiguskaitse organiseeritud kuritegevuse vastu, kvaliteetne ennetus, hästi toimiv sõltuvusravi ja kahjude vähendamise teenused.

Peame oluliseks olemasolevate teenuste säilitamist ja arendamist, sest katkestused teenuste osutamises vähendavad usaldust ja võivad suurendada terviseriske. Sõltuvusravi peab olema kättesaadav eri ainete tarvitajatele, sealhulgas stimulantide ja kanepi probleemse tarvitamise korral, ning ravi peab hõlmama ka vaimse tervise, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise teenuseid. Erilist tähelepanu vajavad topeltdiagnoosiga inimesed, noored ja inimesed pärast vanglast vabanemist.

Samuti peame oluliseks, et kõik riiklikult rahastatavad ennetus- ja raviteenused oleksid tõenduspõhised ning nende mõju hinnataks regulaarselt. Avalik raha peab toetama sekkumisi, mille tõhusus on tõendatud, ja ebatõhusatest või kahjulikest meetoditest tuleb loobuda.

Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust?

Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei saa sõltuvusravi ja kahjude vähendamise teenuseid korraldada lühiajalise projektipõhise rahastuse alusel. Teenused, mille toimimine põhineb usaldussuhetel ja järjepideval toel, vajavad pikaajalist ning prognoositavat rahastamist.

Toetame mitmeaastast rahastusmudelit, mis võimaldab teenuseosutajatel hoida kvalifitseeritud töötajaid, investeerida kvaliteeti ja arendada teenuseid vastavalt tegelikule vajadusele. Riiklikud hanked peavad lisaks hinnale arvestama teenuse kvaliteeti, kogemust, järjepidevust ja piirkondlikku kättesaadavust.

Teenuste kättesaadavus peab põhinema tegelikul vajadusel, mitte üksnes halduspiiridel. See tähendab, et lisaks Tallinnale ja Ida-Virumaale tuleb tugevdada teenuseid ka teistes piirkondades ning kasutada paindlikke lahendusi nagu mobiilsed teenused ja kogukonnapõhised teenused. Samuti tuleb tagada, et esmatasandi tervishoid, vaimse tervise teenused ja sõltuvusravi moodustaksid inimese jaoks ühe tervikliku raviteekonna.

Oluliseks peame ka kohalike omavalitsuste suuremat rolli ennetuse ja tugiteenuste korraldamisel ning riigi ja omavalitsuste paremat koostööd, et teenuste kvaliteet ei sõltuks inimese elukohast.

Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drug checking), üledoosiennetuse kabinettide, safer supply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Jah. Sotsiaaldemokraadid toetavad kõigi rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikult hinnatud sekkumiste sisulist arutamist ning vajadusel kontrollitud piloteerimist Eestis.

See tähendab, et oleme valmis hindama selliste meetodite nagu narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja teiste uuenduslike kahjude vähendamise lahenduste sobivust Eesti oludesse. Pilootprojektid peavad olema teaduspõhised, selgete eesmärkide ja hindamiskriteeriumidega, toimuma koostöös tervishoiu-, teadus- ja õiguskaitseasutustega ning sisaldama sõltumatut mõjuanalüüsi.

Valge raamat toob välja nii narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise kui ka ohutuma tarvitamise keskuste võimaliku rakendamise vajaduse ning rõhutab nende eesmärgina üledooside ennetamist, inimeste nõustamist ja parema ülevaate saamist uimastituru arengutest.

Samuti toetame naloksooni paremat kättesaadavust ning teiste WHO ja ÜRO soovitatud üledoosiennetuse meetmete rakendamist. Eesti eesmärk peab olema võimalikult väike uimastisuremus. Iga ennetatav surm on liiga palju.

Safer supply mudelite puhul peame vajalikuks põhjalikku teaduslikku ja õiguslikku analüüsi enne võimalike pilootprojektide kavandamist. Selliste lahenduste puhul tuleb lähtuda olemasolevast rahvusvahelisest tõendusmaterjalist ja hinnata nende sobivust Eesti olukorrale.

Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Sotsiaaldemokraadid näevad sõltuvuskäitumist lahutamatu osana vaimse tervise ja sotsiaalse heaolu poliitikast. Rahvusvaheline teaduskirjandus näitab selgelt, et vaimse tervise probleemid, sõltuvushäired ja muu riskikäitumine on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda terviklikult.

Seetõttu soovime tugevdada varajast märkamist esmatasandi tervishoius, koolides, noorsootöös ja sotsiaalteenustes. Perearstid, koolide tugispetsialistid, noorsootöötajad ja lastekaitsetöötajad peavad saama parema väljaõppe sõltuvusprobleemide märkamiseks ning inimestele peab olema tagatud kiire ligipääs sobivale abile.

Toetame tõenduspõhiste ennetusprogrammide laialdasemat kasutamist lasteaedades, koolides ja kogukondades ning peame oluliseks, et loobutaks hirmutamisel põhinevatest või tõendatult ebatõhusatest ennetusmeetoditest. Ennetus peab arendama laste ja noorte sotsiaalseid oskusi, vaimset vastupidavust ning kriitilist mõtlemist, mitte piirduma üksikute loengutega.

Samuti peame oluliseks, et riik toetaks valdkondadeülest koostööd hariduse, tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, noorsootöö, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahel.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumisele, pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest ning ühe autori arvamuslugu samal teemal.

Erakonna Eestimaa Rohelised vastus uimastipoliitika teemalisele ühispöördumisele

16. juunil saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetusega tegelevad organisatsioonid ühispöördumise Eesti erakondadele. Esimeste hulgas kasutas võimalust uimastivaldkonnaga seotud poliitilisi plaane avada erakond Eestimaa Rohelised, mille vastustega saate siinkohal tutvuda. Erakonna juhatuse liikme Marko Kaasiku saadetud vastused avaldame selguse huvides veidi keeletoimetatuna täismahus. 

Erakonna Eestimaa Rohelised kindel programmiline seisukoht on, et uimastipoliitika peab olema abistav, mitte karistav. Tervitame, et seda põhimõtet järgib ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030” nn valge raamat, kuid tõdeme, et selle poliitika elluviimiseks ei ole piisavalt tegusid tehtud ei õigusliku raamistiku ega ka rahastuse mõttes. „Uimastitevaba maailma“ paradigma, mis loodi kahe ÜRO keelu-konventsiooniga üle poole sajandi tagasi, on osutunud ebarealistlikuks ja maailm tegelikult kaugeneb seatud eesmärgist.

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?

Lähtudes 21. sajandil kogunenud hulgast uutest teaduslikest teadmistest, peame vajalikuks eristavat õiguslikku lähenemist teadvusseisundit muutvatele ainetele: regulatsioonid peavad arvestama eri ainete toimeid ja nendega seotud riske, sh sõltuvuspotentsiaali ja tervisekahjusid, ning võimaldama neid aineid kasutada ka ravimina teaduslikult põhjendatud juhtudel. Regulatsioonid ei tohi takistada kvalifitseeritud abi osutamist sõltuvuse all kannatajatele ja üledoosi saanud inimestele. 

Paljud alkoholi joojad ei ole alkoholist sõltuvuses, samamoodi ei tähenda mõne teise uimasti kasutamine alati uimastisõltuvust. Enamikul uimastikasutajatest ei teki sõltuvust.Uimastit ei kasutata selleks, et rikkuda seadust või tervist. Uimasti kasutamine täidab kasutaja elus mingit vajadust. Kasutamise keeld ja häbimärgistamine ei muuda seda vajadust olematuks.

Eri inimeste vajadustele vastavad eri ained. Pole inimese enda teha, milline aine talle sobib, ja selle alusel ei tohiks teda diskrimineerida. Ei ole õiglane ega loogiline karistada täiskasvanud täiearulist inimest ainult selle eest, et ta mingit ainet sisse võttis või seda teha kavatses, kui ta seejuures teisi ei kahjustanud ega ohustanud.

Uimastite kasutamise regulatsioon peaks olema mõistlik, õiglane ja tõenduspõhine. See ei tohiks võimendada uimastitega seotud riske nagu illegaalselt müüdavate ainete teadmata doos ja puhtus ning kasutajate kartus probleemide tekkimise korral abi otsida. 

Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust? 

Uimastisõltuvus (nagu ka alkoholi- ja tubakasõltuvus) on krooniline haigus, mille ravi on pikaajaline ja sageli tagasilöökidega. Igaüks, kes vajab ja tahab saada ravi, peab seda saama, ja Tervisekassa peab võimaldama seda võrdsetel alustel teiste krooniliste haiguste raviga. Kompetents selleks tuleb välja arendada ka väljaspool suuri keskusi (Tallinn, Tartu). Uimastikasutajatele mõeldud kahjude vähendamise teenuseid peaksid säilitama ja arendama sellised inimesed ja organisatsioonid, kellel on selles teemas reaalne kogemus ja pädevus.

Keeluseaduse tingimustes läheb uimastite müügist saadud tulu ebaseaduslike uimastitega kauplejatele, kuid uimastite põhjustatud kahjud ja keeluseaduse jõustamise kulud jäävad kogu ühiskonna kanda. Legaalsete, teadaoleva koostise ja doosiga uimastite kontrollitud kättesaadavus meditsiinisüsteemi kaudu võimaldaks kasutajate terviseriske ja ühiskonna kahjusid vähendada. 

Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drugchecking), üledoosiennetuse kabinettide, safersupply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Jah, me toetame kõiki neid ja muid teadusuuringutega põhjendatud ning teistes riikides praktilisi tulemusi andnud viise kahjude vähendamiseks. Testimisvahendid peavad olema kättesaadavad ilma juriidiliste küsitavusteta ja mõistliku hinnaga. Riiklik rahastus uimastisõltuvuse all kannatajate abistamise infrastruktuurile peab olema oluliselt suurem ja stabiilne. Projektipõhine rahastus jäägu pilootprojektidele ja rakendusuuringutele.

Eraldi tooksime esile vajaduse maksustada kanep ja psühhedeelikumid, mis põhineb mõistlikult rangel tootmise ja tarbimise legaliseerimisel ning reguleerimisel. See võimaldab tarvitajate enamikul, kellel nende ainete tarvitamine probleeme ei põhjusta, täita seadust ja vähendada asjatut stressi, mitte osaleda “põrandaaluses” kaubanduses ega tarbida teadmata kvaliteediga aineid. Ka abiandmine on hästi reguleeritud keskkonnas selgelt lihtsam ja tõhusam – rääkimata sellise lahenduse positiivsest rahalisest küljest. Selliste ainete kasutamisest põhjustatud kahjud tuleks kanda nende ainete seadusliku müügi maksustamisel saadud tulust. 

Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Nagu ütleb ka meie erakonna nimi – Rohelised –, lähtume me eelkõige teaduslikust teadmisest inimese kohta, kes on looduse osa. Erinevalt teistest erakondadest mõistame me keskkonnaküsimuste, sh keskkonnatervise väga suurt osakaalu inimese vaimses tervises. Seega tegeleme me toiduohutuse, mahemajanduse, liigirikkuse, loodushariduse, puhta joogivee, merekeskkonna parandamise, taastuvenergia jne edendamisega, sest näeme neis valdkondades selgelt vaimse tervise parandamise potentsiaali.

Me näeme, et Eesti inimeste vaimse tervise probleemide taga on väga sageli vähene kindlustunne homse suhtes. Rohelised näevad, kuidas keskkonna parandamine koos tehnoloogiliste lahendustega saab olukorda parandada ja inimesi ühendada. Viimane on eriti oluline üksilduse epideemia ja Eesti elanikkonna vananemise tingimustes.

Me mõistame, et eluaastate pikenemine ja tervelt elatud aastate aeglane kasv on toonud uued väljakutsed. Eesti vajab kiiresti täiesti uut ja teaduspõhist lähenemist haiguste ennetusele ja terviseedendusele läbi liikumise, kroonilise põletikuga kulgevate haigustega tegelemise jpm. Eraldi märgime ära viimastel aastatel ilmunud teadusartiklid, mis näitavad eri vaktsiinide kasutamise positiivset mõju dementsuse, Parkinsoni tõve jmt neurodegeneratiivsete haiguste ennetamisel, alguse edasilükkamisel ja kulu aeglustamisel.

Roheliste tervisealased seisukohad on valdavalt kajastatud meie valimisprogrammi 6. punktis, aga ka mujal programmis.

Tooksime eraldi välja vajaduse vabastada ettevõtete kulutused ennetamisele ja ravile erisoodustusmaksust:

5. Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravile nn erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel.

6. Ettevõtete kulutused töötajate jalgrattakasutuse tõstmiseks – autokasutuse asemel – teeme samuti maksuvabaks.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist värsket artiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?” ja erakonna Eesti 200 vastuseid ühispöördumisele.

Erakonna Eesti 200 vastus uimastipoliitika teemalisele ühispöördumisele

16. juunil saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetusega tegelevad organisatsioonid ühispöördumise Eesti erakondadele. Esimesena kasutas võimalust uimastivaldkonnaga seotud poliitilisi plaane avada erakond Eesti 200, mille vastustega saate siinkohal tutvuda. Erakonna tegevjuhi Anneli Kannuse saadetud vastused avaldame selguse huvides veidi keeletoimetatuna täismahus. 

Täname pöördumise eest ning võimaluse eest arutada Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise tulevikku.

Eesti 200 arvates peab sõltuvusprobleemide ennetamine ja ravi põhinema teadusel, tõenduspõhistel sekkumistel ning inimväärikuse austamisel. Uimastipoliitika ei ole ainult korrakaitse küsimus, vaid peab ühendama tervishoiu, sh vaimse tervise toe, sotsiaalvaldkonna, hariduse ja kogukondliku ennetuse.

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?

Eesti 200 hinnangul peab riiklik uimastipoliitika keskenduma uimastitest põhjustatud surmade, sõltuvushäirete leviku ja kaasneva ühiskondlikku kahju ennetamisele. Peame vajalikuks tugevdada sõltuvusravi ja kahjude vähendamise teenuste kvaliteeti ning tagada nende parem sidusus vaimse tervise teenustega. Oluline on sujuv raviteekond, et inimene ei jääks eri süsteemide vahel piisava abita.

Loomulikult on tähtis, et teenuste arendamisel lähtutaks järjepidevalt teadusandmetest ja teenuste mõjust.

Erakond Eesti 200 minister Liisa Pakosta on algatanud Karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse narkootikumide käitlemisega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimiseks. Eesmärk on muuta lihtsamaks uimastidiilereite karistamine ja võimaldada tarvitajatel lihtsamalt sõltuvusest välja tulla. Seadusemuudatusega väheneb ehk ka hirm helistada politseisse abi saamiseks.

Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust?

Eesti 200 toetab pikaajalisemat ja prognoositavamat rahastusmudelit teenustele, mille tõhusus on tõendatud. Peame oluliseks, et teenuste rahastamisel hinnataks regulaarselt lisaks maksumusele ka selle kvaliteeti, järjepidevust ja tegelikku mõju.

Teenuste kättesaadavus ei tohi sõltuda inimese elukohast. Tugevdada tuleb regionaalset teenusevõrku, kasutada paindlikke lahendusi, ka mobiilseid teenuseid, ning suurendada koostööd kohalike omavalitsuste, tervisekeskuste ja kogukondlike teenusepakkujatega.

Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drug checking), üledoosiennetuse kabinettide, safer supply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 

Eesti 200 toetab kindlasti tõenduspõhiseid lahendusi. Otsuseid tuleb teha teaduse, rahvusvahelise kogemuse ning Eesti vajaduste põhjal – mis tähendab, et oleme valmis arutama ja hindama erinevaid mujal kasutusel olevaid võimalusi, sealhulgas drug checking’u, üledoosiennetuse ja muid kahjude vähendamise lahendusi. Labimõeldud pilootprojektid on kindlasti toimivate lahenduste leidmisel abiks.

Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Eesti 200 peab ennetust üheks kõige olulisemaks kahjude vähendamise võimaluseks, mis eeldab süsteemset koostööd haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Soovime suurendada laste ja noorte vaimse tervise tuge, parandada varajase märkamise võimekust ning tagada, et abi jõuaks inimesteni enne probleemide süvenemist. Sõltuvuskäitumise ennetamine peab olema osa laiemast vaimse tervise ja heaolu poliitikast, sest sõltuvused, vaimse tervise mured ja riskikäitumine on omavahel tihedalt seotud. Usume, et edukas uimastipoliitika ei tähenda ainult uimastitarvitamise vähendamist, vaid ka inimeste elukvaliteedi, tervise, turvalisuse ja ühiskondliku sidususe parandamist. 

Meie erakonna seisukohta on hästi selgitanud ka minister Liisa Pakosta ERR-is ilmunud artiklis “Narkoärikad peavad saama karmilt karistatud”. 

Naloksooni osas leiame, et juba praegu on võimalik ennetavalt saada nii koolitust kui ka naloksooni, ning alates 2024. aastast kuulub naloksoon politsei varustuse hulka. 

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist värsket artiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?” ja erakonna Eestimaa Rohelised vastuseid ühispöördumisele.

Kuhu lähed, uimastipoliitika?

Marit Oja (MTÜ Ööhaldjad), Mart Kalvet (MTÜ LUNEST) ja Margus Lõvi (MTÜ TRUST EST) selgitavad erakondadele saadetud ühispöördumise tausta.

Olukord Eesti uimastipoliitika, -ennetuse ja kahjude vähendamise tandril pole kiita. Oleme jätkuvalt suurima uimastisuremusega riik Euroopa Liidus. Senise, sageli tulemusetu ja pahatihti kahjusid võimendava kursi muutmine nõuab lisaks ressurssidele ka poliitilist tahet. Valdkonna organisatsioonid tegid ühispöördumise erakondadele, et uurida, millised on nende nägemused sellest nukrast ummikust väljumiseks. 

Euroopa Liidu uimastiagentuur EUDA avaldas juunis aastaaruande Euroopa uimastiprobleemidest, mis on toonilt küll kirjeldav ja neutraalne, kuid pakub pilti sellest, mis toimub keelustatud uimastite nõudluse ja pakkumisega. Aruanne näitab vääramatu järjekindlusega, et viimasel ajal hoogustunud püüdlused piirata narkoainete kättesaadavust suuremate jõustamispingutustega ei anna soovitud tulemusi. Uimastid on jätkuvalt kõikjal kättesaadavad, nende valik ja ohtlikkus suuremad kui kunagi varem ning viisid nende toimetamiseks tarvitajateni tehniliselt üha nutikamad. 

Pea liiva alla peitmine pole lahendus 

Aina süveneva probleemi lootusrikas ignoreerimine ei muutu ühel hetkel tulemuslikuks. Erinevalt üksnes jõustamisel põhinevatest lähenemistest aitavad uimastikahjude vähendamise meetmed soovitud tulemusi saavutada. Need keskenduvad uimastite tarvitamisega seotud riskide maandamisele ja käsitlevad tarvitajaid kui inimesi, kes vajavad ravi, tuge ja abi, mitte kriminaalset karistamist. Selles vallas on Eestiski viimastel aastatel toimud mõned lootusrikkad arengud: kehtima on hakanud nn hea samariitlase akt, mis tagab abikutsujale kaitse sanktsioonide eest, ja tänavu käivitati uimastijääkide analüüsimise pilootprogramm. Paraku on samal ajal kahanenud valdkonna eelarve, teenuseid on ümber korraldatud ja kärbitud ning vajalik abi jõuab väiksema hulga klientideni väiksemas mahus. 

26. juunil avaldatavas ühispöördumises toonitavad valdkonnas tegutsevad organisatsioonid just seda paradoksi. Meie arust ei ole kahjude vähendamise ja sõltuvusravi teenuste kärpimine mõistlik mõte, eriti olukorras, kus kahjud kasvavad kiiresti ning uimastiturg reageerib muutustele üha paindlikumalt ja nutikamalt. Sellepärast olemegi saatnud kõikidele Eesti poliitilistele erakondadele olukorra kirjelduse koos küsimustega, kuidas nemad seda probleemi näevad ning kas ja kuidas parandada soovivad – et valijatel, kes Eesti uimastipoliitika hetkeolukorra pärast muretsevad ja soovivad näha tõsiseltvõetavaid, tõendus- ja teaduspõhiseid pingutusi selle parandamiseks, oleks võimalik langetada valimiskasti juures informeeritud otsuseid. 

Surve all lähevad asjad hullemaks

EUDA aastaaruanne kinnitab, et aastakümneid kestnud ja hiljuti hoogustunud ponnistused uimastite levikut piirata ei ole tegelikult eesmärki täitnud. Kui kokaiin on jätkuvalt puhtam, kättesaadavam ja odavam kui iial varem, ei saa töövõiduks pidada tõika, et 2024. aastal konfiskeeriti EL-i liikmesriikides seda ainet sada tonni vähem kui 2023. aastal.  Hoolimata kasvavatest investeeringutest jõustamismeetmetesse ja rahvusvahelisse koostöösse lisandub uusi ohtlikke uimasteid turule ikka veel kiiremini kui neid keelustada jõutakse. Surve all ei ole Euroopa uimastiturg mitte kahanenud, vaid kasvanud ning muutunud mitmekesisemaks ja tehniliselt uuenduslikumaks. Ei ole keeruline näha nende arengute vahel selget põhjuslikku seost – jõulisem piiramine on esile kutsunud täiesti uute smugeldamisvõtete kasutuselevõtu. 

Ehkki EUDA uimastiprobleemide aruanne seda otsesõnu välja ei ütle, näitab see selgelt, et keelustamine ja keeluseaduste jõustamine on peamised tegurid, mis uimastitega seonduvaid ohte juurde tekitavad ja võimendavad. Meie politseinikud teevad lakkamatult tööd uimastite kättesaadavuse vähendamiseks ja neil on korduvalt õnnestunud peatada suurte salakaubavõrgustike tegevus. Paraku on sellistele operatsioonidele alati järgnenud uute võrgustike teke, mis kaubitsevad eelmistest ohtlikumate, aga uudsuse tõttu reguleerimata ainetega – nii nagu heroiini vahetasid omal ajal välja fentanüülid, on pärast fentanüüliga äritsejate kõrvaldamist hakanud levima nitaseenid, ning pärast nitaseenide keelustamist orfiinid. Sama tendentsi näeme stimulanditurul, kus amfetamiini asemel trügib üha jõulisemalt pildile oluliselt laastavama toimega alfa-PVP ehk “ufo”. 

Kahjude vähendamine päästab elusid

Sellele arengule on olemas toimivad vastumeetmed – uimastikahjude vähendamine, sõltuvusravi ja tõenduspõhine uimastiennetus. EUDA raport kinnitab, et kõikjal, kus need meetmed tarvitusele on võetud, on suudetud säästa inimelusid ja vähendada riske. Veidi rohkem panustamist neisse võimaldaks peatada C-hepatiidi epideemia ja senisest tõhusamalt pärssida HIV-i levikut. Uimastite tarvitamise-eelse testimise rakendamine ning sidumine reoveuuringute ja muude varajase hoiatuse süsteemidega üle Euroopa võimaldaks praktiliselt reaalajas jälgida ainete levikut ja kavandada sekkumisi ohtude maandamiseks. 

Uimastitega seotud probleemid levivad üha laiemalt ja üksnes jõustamisel põhinevad lahendused võivad riske hoopis suurendada. Sellises olukorras on kahjude vähendamise, ennetuse ja ravi kärpimine pehmelt öeldes lühinägelik. Sellepärast olemegi andnud Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele võimaluse selgitada, kuidas kavatsevad nemad sellele paradoksaalsele ummikseisule lõpu teha. 

Ühispöördumise tekstiga saab tutvuda siin. ÜRO uimastikaubandusega võitlemise ja rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” toimumise päeval 26. juunil hakkame Ööhaldjate ja MTÜ LUNEST kodulehtedel ja suhtlusvõrkudes avaldama erakondadelt pöördumisele laekunud vastuseid.

Pöördumine Eesti erakondade poole kahjude vähendamise ja uimastipoliitika tuleviku teemal

Juuni keskel saatsid Eestis tegutsevad uimastiennetuse, kahjude vähendamise ja sõltuvusravi valdkonnas tegutsevad organisatsioonid erakondadele ühispöördumise, mille siinkohal avaldame.

Lugupeetud erakondade esindajad!

Pöördume teie poole kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide nimel seoses süvenevate probleemidega Eesti uimastipoliitikas ning sooviga mõista, milliseid lahendusi plaanivad erakonnad järgmiste aastate jooksul selles valdkonnas rakendada.

Juba mitu aastat on uimastitest tingitud surmajuhtumite arv Eestis olnud saja ringis aastas, mis teeb meist ühe kõrgema uimastisuremusega riikidest Euroopas. 2025. aasta reoveeuuring näitas narkootikumide tarvitamise kasvu 18 Eesti linnas. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul viitab see ainete leviku suurenemisele võrreldes varasemate aastatega. Reoveeuuring võimaldab hinnata tarvitamise mahtu ja trende, kuid mitte täpset tarvitajate arvu (Allikas: Justiits- ja Digiministeerium, „Reoveeuuring: 18 Eesti linnas 2025. aastal kasvas narkootikumide tarvitamine“).

Samas on kahjude vähendamise teenuste rahastus püsinud aastaid sisuliselt samal tasemel või vähenenud, kuigi teenuste osutamise kulud ja tarvikute hinnad on kasvanud, ning töötajate palgad ei ole sellega sammu pidanud. Tervise Arengu Instituudi hinnangul vähendati 2025. aasta eelarvest ligikaudu 200 000 eurot, mis tõi kaasa mitmeid ümberkorraldusi teenuste pakkumises Ida-Virumaal, valdkondlike täiendkoolituste lõpetamise ning Eesti suurima uimastitarvitajate sihtrühmaga tegeleva MTÜ rahastuse katkemise.

Teenuseosutajate sõnul on rahastuse vähenemise ja kasvavate kulude tõttu paljudes piirkondades võimalik pakkuda vaid kõige elementaarsemat abi, eeskätt steriilsete tarvikute jagamist. Piiratud eelarve tõttu on raskendatud nii töötajate palgataseme säilitamine kui ka uute töötajate värbamine ja koolitamine, mis omakorda mõjutab teenuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.

Rahastuse ebapiisavus ning lühiajalised rahastus- ja hankemudelid mõjutavad otseselt teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja järjepidevust. Teenuste toimimiseks on oluline, et süsteem võimaldaks teenuseosutajatel tegevusi pikaajaliselt planeerida, hoida ja arendada pädevaid töötajaid ning säilitada klientidega kujunenud usaldussuhteid. Ebastabiilne teenusekorraldus ja sagedased ümberkorraldused võivad vähendada teenuste järjepidevust ning raskendada inimestele vajaliku toe õigeaegset kättesaadavust.

Valdkonna organisatsioonid on juhtinud tähelepanu ka sellele, et konkurentsipõhised ja lühiajalised rahastusmudelid võivad vähendada koostööd teenuseosutajate vahel ning seada ohtu aastate jooksul kujunenud kompetentsi, kogemused ja usaldussuhted sihtrühmadega. Kui pikaajalise kogemusega organisatsioonid jäävad rahastuseta või lõpetavad tegevuse, võib kaduma minna oluline teadmistepagas ja võimekus, mille taastamine võtab aastaid. Seetõttu on oluline, et teenuste korraldamisel arvestataks lisaks hinnale ja mahule ka teenuste järjepidevuse, kogemuse ning valdkondliku koostöö säilitamisega.

Ida-Virumaal on teenuste ümberkorralduste tulemusena tekkinud olukordi, kus inimesed peavad sõltuvusravi saamiseks pöörduma senisest kaugemal asuvatesse keskustesse. See võib muuta teenusele jõudmise logistiliselt keeruliseks või rahaliselt kättesaamatuks, eriti liikumisraskustega inimestele ja madala sissetulekuga klientidele. Leiame, et lisaks rahastusele on oluline otsida ka paindlikumaid ja madalama lävega lahendusi, mis võimaldaksid inimestel vajalikku abi saada võimalikult oma elukoha lähedal.

Valdkonna organisatsioonide kogemuse põhjal võib teenuste koondumine piirkondlikesse keskustesse vähendada osa klientide jaoks ligipääsu sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja kogemusnõustaja toele. Eriti puudutab see inimesi, kellel on liikumisraskused või piiratud majanduslikud võimalused. Kuigi need teenused on formaalselt olemas, võib nende kasutamine muutuda keeruliseks, kui juba ravimi kättesaamine nõuab märkimisväärset aja-, transpordi- või rahakulu.

MTÜ LUNEST hinnangul jäi programmi SÜTIK ümberkorraldamise järel Ida-Virumaal ligikaudu 150 klienti olukorda, kus varasem järjepidev tugi ei jätkunud samal kujul uue teenusepakkujaga. MTÜ LUNEST osutas SÜTIK teenust piirkonnas ligikaudu kaheksa aastat ning hinnang põhineb organisatsiooni töökogemusel ja programmis olnud klientide arvul ümberkorralduse hetkel. SÜTIK on vabatahtlik ja konfidentsiaalne tugiprogramm, mille toimimine põhineb usaldussuhtel kliendi ja tugiisiku vahel. Teenuse järjepidevuse katkestus mõjutas eelkõige neid kliente, kelle puhul olid juba käimas pikemaajalised protsessid seoses sotsiaalse toe, dokumentide, tervise, võlgade ja igapäevase toimetulekuga. Teenuse ülemineku protsess ei olnud kõikide klientide hinnangul piisavalt sujuv ega järjepidev, mistõttu osa kliente ei jätkanud programmis uue teenusepakkuja juures.

Teenuste regionaalne kättesaadavus on Eestis ebaühtlane ning teenuse maht ei pruugi kõigis piirkondades vastata tegelikule abivajadusele. Näiteks Pärnus osutatakse kahjude vähendamise teenuseid peamiselt mobiilse teenusbussi kaudu kord nädalas. Kuigi piirkonnas on olemas üksikud vaimse tervise teenused ning mõningane sõltuvusravi võimekus, viitavad nii reoveeuuringute tulemused kui ka teenuseosutajate kogemus sellele, et vajadus kahjude vähendamise, nõustamise ja sõltuvusprobleemidega seotud toe järele võib olla oluliselt suurem. Seetõttu vajab regionaalne teenusevõrk jätkuvat arendamist, et tagada teenuste kättesaadavus ka väljaspool suuremaid keskusi nagu Tallinn ja Ida-Virumaa.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et sõltuvushäired esinevad sageli koos vaimse tervise häiretega. Inimestel, kellel on depressioon, ärevushäire, traumajärgne stressihäire või muu vaimse tervise probleem, on oluliselt suurem risk sõltuvushäire tekkeks ning vastupidi. Seetõttu käsitletakse tänapäevases tervishoius vaimset tervist ja sõltuvuskäitumist üha enam omavahel tihedalt seotud probleemidena. Samuti on inimestel, kellel esineb sõltuvushäire (sealhulgas narkootikumide tarvitamise häire), oluliselt kõrgem suitsiidirisk kui üldrahvastikus. Seega erilist tähelepanu vajab ka topeltdiagnoosiga inimeste toetamine, kellel esineb samaaegselt sõltuvushäire ja muu vaimse tervise häire. Nende puhul on vajalik pikaajaline ja terviklik tugi, kuid praegu on vastavad sõltuvusravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenused sageli killustunud ning piirkonniti piiratud kättesaadavusega.

Samuti näeme tõsist puudujääki noortele suunatud sõltuvusprobleemidega seotud varajases sekkumises, raviteekonnas ja tugiteenustes. Olemasolevad süsteemid keskenduvad peamiselt üldisele psühholoogilisele nõustamisele, kuid spetsialiseeritud tugi uimastite tarvitamise, sõltuvushäirete ja riskikäitumisega tegelemisel on piiratud. Samal ajal pöörduvad koolid, noorsootöötajad ja lapsevanemad järjest sagedamini abi saamiseks valdkonna organisatsioonide poole, kuna puuduvad piisavad teadmised ja praktilised tööriistad, et pakkuda noortele järjepidevat ja tõenduspõhist tuge.

Lisaks leiame, et Eestis on vajalik tõsiselt ja süsteemselt arutada tõenduspõhiste sekkumiste võimalusi kahjude vähendamise valdkonnas. Mitmed rahvusvaheliselt kasutusel olevad meetmed – näiteks narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine (drug checking), üledoosiennetuse kabinetid, safer supply mudelid ja piirkondlikud üledoosiennetuse tugiliinid – on eri riikides olnud osa laiemast tõenduspõhisest lähenemisest, mille eesmärk on vähendada üledoose, nakkushaigusi ja uimastitega seotud surmasid. Eesti puhul on oluline pidada sisulist teaduspõhist arutelu ning hinnata nende meetmete sobivust, õiguslikke ja eetilisi aspekte ning võimalusi neid vajadusel kontrollitud kujul piloteerida. 

Veel üks täiendav probleem, mis nõuab lahendamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, on naloksooni kättesaadavus. Kõrge uimastisuremuse ja sünteetiliste opioidide turu pideva muutumise tingimustes on opioidide üledoosi sürdava ravimi naloksooni väljastamine ainult retseptravimina põhjendamatu, kontraproduktiivne ja ressursikulukas. Leiame, et uimastisurmade tõhusamaks ennetamiseks tuleb naloksoon teha apteekides kättesaadavaks ilma retseptita, kuna sugugi mitte kõigil inimestel, kellel võib olla kokkupuuteid üleannustamistega, sh opioiditarvitajate lähedastel, ei ole võimalik või mugav pöörduda ravimi hankimiseks kahjude vähendamise teenuse pakkuja poole. 

Mitmed käesolevas pöördumises tõstatatud küsimused haakuvad ka Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) 2027. aasta Riigikogu valimisteks koostatud poliitikasoovitustega, milles rõhutatakse ennetuse ja varajase sekkumise olulisust, teenuste regionaalset kättesaadavust, valdkondadeülest koostööd ning pikaajalise ja stabiilse rahastuse vajadust. Leiame, et sõltuvusprobleemide ennetamine ja ravi, kahjude vähendamine ning vaimse tervise toetamine on omavahel tihedalt seotud ning vajavad terviklikku käsitlust. Käesolevale pöördumisele on lisatud ka VATEKi 2027. aasta Riigikogu valimisteks koostatud vaimse tervise ja heaolu poliitikasoovitused eraldi lisana, millega mitmed siin tõstatatud teemad haakuvad.

Seetõttu soovime Eesti erakondadelt küsida järgmised küsimused.

1. Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?
2. Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust?
3. Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drug checking), üledoosiennetuse kabinettide, safer supply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?
4. Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Usume, et uimastitega seotud probleemide lahendamine ei saa jääda ainult tervishoiu, politsei või üksikute vabaühenduste vastutada. Tegemist on ühiskondliku küsimusega, mis vajab süsteemset, teadus- ja tõenduspõhist ning inimväärikust austavat poliitikat.

Ootame teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 25. juuniks 2026.

Avalikustame avaliku pöördumise 2026. aasta 26. juunil, mis on ÜRO rahvusvaheline narkootikumide kuritarvitamise ja illegaalse kaubanduse vastane päev ja ka rahvusvahelise inimlikuma uimastipoliitika eest võitlemise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support, Don’t Punish) toimumise päev.

Lugupidamisega

MTÜ Ööhaldjad

MTÜ TRUST EST 

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing “LUNEST”

OÜ ReCuro Estonia

OÜ Reagentuur

MTÜ AIDSi Tugikeskus

OÜ Tervisekeskus Elulootus

ESPO-Eesti HIV positiivsete ühing

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumisele, pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest ning ühe autori arvamuslugu samal teemal.

Karistusseaduse muutmine on hädavajalik samm õiges suunas

Tänavu 7. jaanuaril saatis Eesti Vabariigi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis näeb ette uimastite käitlemisega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimise. Eesti uimastitarvitajate ja -sõltlaste huvikaitseorganisatsioonina tervitab MTÜ LUNEST seda sammu, millest võiks saada olulisim muudatus Eesti uimastiupoliitikas viimase 20 aasta jooksul. 

Väljatöötamiskavatsus (VTK) kirjeldab meie hinnangul pädevalt probleemi – uimastisuremuse kasvu, mida senised karistused pole kuidagi pärssinud, ning toonitab, et „uimastipoliitika kujundamisel on leitud, et ainete tarvitajate karmilt karistamine ei aita nende käitumist muuta või sõltuvust vähendada“, mistõttu „on mõistlik karistusi eristada nii, et et karmimad tagajärjed kaasnevad neile, kelle eesmärk on teiste tervise arvelt rikastuda ning enda tarbeks tarvitajate ette nähtud karistused oleksid neist leebemad“. 

VTK väidetav eesmärk – „koos huvirühmadega leida lahendusi karistussüsteemi muutmiseks ning hinnata, kas ja millised uimastitega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimise võimalused oleksid senisest tõhusamad ja perspektiivsed, et vähendada uimastite nõudlust ja pakkumist“ – on põhimõtteliselt kooskõlas Eesti uimastipoliitika riikliku strateegiaga aastani 2030, nagu ka mullu märtsis ÜRO uimastikomisjoni CND istungil vastu võetud otsusega asutada senise karistuspõhise globaalse uimastipoliitika ümberhindamiseks sõltumatu ekspertkogu ja mullu oktoobris ÜRO inimõiguste nõukogu HRC vastu võetud resolutsiooniga L.31 teemal „Uimastipoliitika järelmid inimõigustele“ – rahvusvaheliste dokumentidega, mida Eesti on ametlikult toetanud. 

Dokument kirjeldab põhjalikult regulatiivseid võimalusi kuriteokoosseisude diferentseerimiseks – eristamist lähtuvalt uimasti käitlemise eesmärgist, aine ohtlikkusest või käitlemise korduvusest, uimasti suure koguse alampiiri tõstmist, väga suure koguse määratlemist ning loobumist kriminaalmenetluse tingimusliku lõpetamise eeltingimusena süüdlasel sõltuvusdiagnoosi olemasolust. 

Neile tuginedes soovitatakse VTK-s diferentseerimisvõimalusi kombineerida ja teha seadustesse järgmised muudatused: 

1. viia sisse suure koguse aine käitlemise (KarS § 184) diferentseerimine lähtuvalt aine käitlemise eesmärgist, kus kõik aine edasisele levitamisele suunatud käitlemisvormid oleks I astme kuriteod ja aine tarvitamisele suunatud käitlemise vormid oleks erinevalt praegusest II astme kuriteod; 

2. loobuda suure varalise kasu saamise eesmärgist kui süütegu automaatselt raskendavast asjaolust ja selle alternatiivina sätestada NPALS §-s 3¹ aine suure koguse kõrval aine „väga suur kogus“ kogusena, millest on võimalik narkojoobe tekitamine vähemalt 5000 inimesele; 

3. muuta NPALS §-s 3¹ aine suure koguse alampiiri, nii et suureks loetakse kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kolmekümnele inimesele (senise kümne asemel); 

4. Varasem karistatus samaliigilises kuriteos jätta automaatselt karistust raskendava asjaoluna alles ainult aine levitamisele suunatud käitlemisvormide puhul. 

Ehkki meie organisatsiooni hinnangul ei ole suurte koguste käitlemise eest määratavate karistuste karmistamine perspektiivikas samm, toetame VTK-s esitatud muid ettepanekuid seadusemuudatusteks, nagu üldse kõiki riigi samme, mis on suunatud uimastisõltuvuse all kannatavate inimeste inimlikumale kohtlemisele, karistuste leevendamisele ning liikumisele sellise narkopoliitika ja karistussüsteemi poole, mis põhineks faktidel ja tõenduspõhistel lähenemistel. 

Samas peame oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et mitte kõik inimesed, kes on seotud uimastite levitamisega, ei ole narkodiilerid selle sõna klassikalises tähenduses. Väga sageli on siiski tegemist inimestega, kes ise elavad sõltuvustega, ja nende seotus ainete levitamisega johtub otseselt sellest sõltuvushäirest. Sellistel juhtudel on probleemi keskmes ikkagi sõltuvushäire ning sellega tegelemine ravi ja toe kaudu võib aidata probleemi sisuliselt lahendada, mida karmim karistamine kindlasti ei tee.

Samal ajal mõistame, et on ka inimesi, kes tegelevad uimastite müügiga puhtalt kasu saamise eesmärgil. Nendel juhtudel on meie hinnangul tegemist teistsuguse olukorraga, kus terapeutilised või sotsiaalsed sekkumised ei pruugi olla asjakohased ning riigi peamine ülesanne ongi kriminaalvastutuse karm rakendamine.

Selles kontekstis peame äärmiselt oluliseks, et riik suudaks selgemalt eristada põhjuseid, miks inimesed uimastikaubandusse satuvad, ning võtaks neid põhjuseid arvesse otsuste langetamisel. Selline diferentseeritud lähenemine aitaks ühtaegu suurendada poliitika tõhusust ja vähendada kahju nende inimeste jaoks, kes vajavad eelkõige abi, mitte karistust.