LUNEST

Rahvaalgatus uimastitarvitamise eest määratavate karistuste leevendamiseks

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing „LUNEST“ algatas petitsiooni, milles kutsub Riigikogu ja valitsust kaaluma ühingu ettepanekuid narko- ja karistuspoliitika ümberkujundamiseks. Keskkonnas rahvaalgatus.ee saab igaüks neid ettepanekuid allkirjaga toetada kuni 23. septembrini.

Algatus juhib tähelepanu asjaolule, et iganenud või tagurlikud karistuspoliitilised meetmed nagu trahviühiku määra tõstmine 2025. aastal võimendavad uimastikahjusid selle asemel, et soodustada riikliku uimastiennetuse strateegia eesmärke. „Meie, allakirjutanud, leiame, et nende eesmärkide saavutamine on väga keeruline, kui mitte võimatu seni, kuni kehtivad praegused ebaõiglased ja ebaproportsionaalsed karistused uimastite isiklikuks tarbeks omamise ja tarvitamise eest,“ kirjutavad MTÜ esindajad petitsioonis.

Allikatele nagu Tervise Arengu Instituudi uuringud ja ülevaated Euroopa Liidu riikide karistuspraktikatest toetudes leiavad algatuse koostajad, et narkosüütegude eest karistamine arestiga ja eelseisev trahviühiku määra tõus teeksid sõltuvushäirega elavate inimeste jaoks niigi keerulise ja sageli kuluka abi ja ravi leidmise protsessi veelgi keerulisemaks. Seda arvesse võttes edastataksegi algatusega Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud.

• Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ei oleks võimalik võtta isikutelt vabadust, ehk karistusena ei oleks võimalik määrata aresti.
• Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest määratav rahaline karistus oleks väiksem kui senine 300 trahviühikut, ja et võimalik maksimaalne rahatrahvi suurus ei ületaks praegu kehtivat maksimaalset võimalikku trahvisummat (kuni 1200 eurot).
• Kaaluda aine tarvitamise kui üldse kõige vähem ohtlikuma teo süüteo koosseisust välja arvamist või sellele eraldi leebema koosseisu loomist.

„Rahvusvaheliste uimastikeeluseaduste enam kui sajandi pikkune ajalugu on näidanud, et pealtnäha lihtsad, sirgjoonelised ja poliitiliselt mugavad meetmed nagu lauskeelustamine ja tarvitajate karistamine ei toimi, vaid teevad olukorra hullemaks,“ võtavad autorid rahvaalgatuse kokku. „Me usume, et käesolevas petitsioonis välja pakutud meetmed on vähim, mida meie riik saab teha, et meie ühiskond saaks viimaks asuda kindlalt arenema ohutuma, tõhusama ja inimväärsema uimastipoliitika poole, ja nõuame et Riigikogu ja Vabariigi Valitsus asuksid neid kõige lähemas võimalikus tulevikus vaagima ja ellu rakendama.“

Algatusega on võimalik eesti ja vene keeles tutvuda ning seda digiallkirjaga toetada siin.