LUNEST

183 valitsusvälist organisatsiooni nõuavad ÜRO peasekretärilt globaalse uimastipoliitika hindamise julgel ja hõlmaval moel toetamist

Eile läkitas rahvusvaheline uimastipoliitika konsortsium IDPC ÜRO peasekretärile Antonio Guterresele avaliku kirja, millele alla kirjutanud 183 organisatsiooni seas 59 riigist on ka Eesti MTÜ-d LUNEST, TRUST EST ja Ravikanep. Kirjaga kannustatakse peasekretäri, kelle ametiaeg on lõppemas, etendama juhtivat rolli eelseisva ÜRO uimastikontrolli süsteemi sõltumatu hindamise juhtimisel, et tulemus oleks julge ja edukas – selline, mis viiks globaalse uimastipoliitika viimaks ometi kooskõlla ÜRO aluspõhimõtetega nagu rahu ja julgeolek, inimõigused ja areng, ning aitaks kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele.

Tänavu 14. märtsil leppis ÜRO uimastikomisjon CND kokku 19 sõltumatust eksperdist koosneva multidistsiplinaarse ekspertkogu loomises. Ekspertkogu ülesandeks saab pakkuda välja selgeid ja rakendamiskõlbulikke soovitusi ÜRO uimastikontrolli masinavärgi hindamiseks ning kolme rahvusvahelise uimastikontrolli konventsiooni ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste instrumentide, sh inimõiguste kaitsmise kohustuste ellurakendamise tõhustamiseks, nagu ka kõigi rahvusvahelise uimastipoliitika asjus võetud kohustuste, sh 2016. a ÜRO peaassamblee erakorralisel istungjärgul võetud kohustuste saavutamiseks.

Mitu ÜRO inimõiguste süsteemi, sh inimõiguste ülemvoliniku ja ÜRO õiguse tervisele eriraportööri läbi viidud uuringut, aga ka kodanikuühiskonna organisatsioonide aruanded on esile tõstnud ÜRO uimastikontrolli süsteemi hävitavaid mõjusid tervisele, inimõigustele, keskkonnale ning rahu ja julgeoleku edendamisele. Seetõttu on inimõiguste erivolinik korduvalt nõudnud globaalse uimastipoliitika transformatiivset muutmist.

Sõltumatu ekspertkogu loomine pakub ajaloolist, vaid kord põlvkonnas avanevat võimalust pakkuda välja reforme, mis edendavad inimkonna tervist ja heaolu, ühiskondlikku sidusust ja õiglust, ning aitavad saavutada säästva arengu eesmärke, seisab ühispöördumises, mille teksti koostas IDPC tegevdirektor Annd Fordham.

Küll aga on tõenäoline, et sellele protsessile hakatakse avaldama poliitilist vastupanu, mistõttu allakirjutanud leiavad, et Guterrese juhtimine peaks tagama selle, et ekspertkogu töö jääb läbipaistvaks ja konstruktiivseks ning selle tulemuseks on julged soovitused, mis on vajalikud ÜRO uimastikontrolli süsteemi kooskõlla viimiseks ÜRO ülejäänud süsteemidega.

CND resolutsiooniga on peasekretärile pandud kohustus valida viis sõltumatu ekspertkogu liiget ja määrata üks kahest ekspertkogu eesistujast. Allakirjutanud kannustavad peasekretäri tagama, et tema valitud liikmetel oleks tugevad ekspertteadmised inimõiguste ja/või tervishoiu vallas ning nad oleksid selgelt pühendunud praegust süsteemi objektiivselt ja igakülgselt hindama. Lisaks eeldatakse ka Guterrese määratavalt kaas-eesistujalt usutavust ja tõendatud suutlikkust edendada konstruktiivset dialoogi, kaasata teisi sidusrühmi konsultatsioonidesse, seista ekspertkogu ja selle töö sõltumatuse eest, tagada tulemuste pädev hõlmamine ekspertkogu järeldustesse ning juhtida arutelusid eesmärgiga tuvastada ambitsioonikaid paranduspettepanekuid.

Lisaks viiele liikmele, kelle määrab peasekretär, saavad viis CND regionaalset rühma valida igaüks kaks eksperti, rahvusvaheline uimastikontrolli nõukogu INCB valib kolm ja maailma tervishoiuorganisatsioon WHO ühe. Küll aga ei saa eksperte määrata ÜRO ülejäänud asjassepuutuvad osad. ÜRO süsteemiülese sidususe parendamine ülevaateprotsessis sõltub allakirjutanute hinnangul seega peamiselt peasekretäri valikutest, eriti selles osas, mis puudutab inimõigusi ja arengut. Seega soovitavad allakirjutanud organisatsioonid Guterresel ekspertkogu koosseisu vastavalt tasakaalustada, mis tähendaks ekspertide määramist pärast seda kui CND, INCB ja WHO on oma eksperdid valinud, kuna see võimaldaks reageerida protsessi käigus ilmnevatele puudujääkidele.

Lisaks kannustavad allakirjutanud peasekretäri tagama, et ekspertkogusse hõlmataks nn uimastisõjast kõige rohkem mõjutatud kogukondade esindajaid, sh uimastitarvitajaid, põllukultuuride harijaid, põlisrahvaste esindajaid ning etniliste ja rassiliste vähemuste esindajaid.

Pealeselle rõhutavad allakirjutanud, et selle kriitilise tähtsusega algatuse eduka tulemuse tagamiseks peaks peasekretär kannustama liikmesriike pakkuma ekspertkogule piisavat rahastust ja poliitilist toetust ning soodustama ekspertkogu konsultatsioonidesse kodanikuühiskonna, põlisrahvaste, noorukite ja teiste mõjutatud rahvastikurühmade hõlmamist.

Viimaks kutsuvad organisatsioonid peasekretäri üles väljendama ekspertkogule avalikku toetust, kannustama selle liikmeid pakkuma julgeid ja rakendamiskõlbulikke soovitusi ning tagama, et diskussioon ekspertkogu lõppjärelduste ellurakendamise asjus oleks sisuline. Seda saaks peasekretär allakirjutanute hinnangul teha avaliku pöördumise kaudu, mille peasekretär avaldab igal aastal 26. juunil, rahvusvahelisel uimastite kuritarvitamise ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastasel päeval.

Kirja lõpetuseks kinnitavad allakirjutanud, et on jätkuvalt alati valmis pakkuma peasekretär Antonio Guterresele tuge nende eesmärkide saavutamisel.