LUNEST

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vastused uimastivaldkonna organisatsioonide ühispöördumisele

Eesti uimastisõltuvus- ja kahjude vähendamise valdkonna organisatsioonid saatsid juuni keskel Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele kirja, milles paluti vastuseid mõnedele meie arust olulistele küsimustele valdkonna tuleviku kohta. Oleme laekunud vastuseid avaldanud alates 26. juunist, mis oli rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish) toimumise päev. Kolmandana kasutas äsja võimalust oma põhimõtteid ja kavatsusi tutvustada Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Küsimustele vastas SDE juhatuse liige Natalie Mets.  

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?

Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab “Eesti narkopoliitika aastani 2030” valget raamatut tugevaks strateegiliseks dokumendiks ja toetab selle eesmärkide järjekindlat elluviimist. Valge raamat seab keskmesse tõenduspõhise ennetuse, abi kättesaadavuse, kahjude vähendamise ja põhimõtte, et narkootikumide tarvitaja on eelkõige abi vajav inimene. Samuti rõhutab see, et narkopoliitika peab olema valdkondadeülene prioriteet ning teenused peavad olema püsiv osa tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- ja õigussüsteemist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eesmärk on kujundada Eesti uimastipoliitika selliseks, mis vähendab nii uimastitarvitamist kui ka sellest tulenevaid tervise-, sotsiaal- ja julgeolekukahjusid. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kõige paremaid tulemusi saavutavad riigid, kus ühendatakse tõhus õiguskaitse organiseeritud kuritegevuse vastu, kvaliteetne ennetus, hästi toimiv sõltuvusravi ja kahjude vähendamise teenused.

Peame oluliseks olemasolevate teenuste säilitamist ja arendamist, sest katkestused teenuste osutamises vähendavad usaldust ja võivad suurendada terviseriske. Sõltuvusravi peab olema kättesaadav eri ainete tarvitajatele, sealhulgas stimulantide ja kanepi probleemse tarvitamise korral, ning ravi peab hõlmama ka vaimse tervise, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise teenuseid. Erilist tähelepanu vajavad topeltdiagnoosiga inimesed, noored ja inimesed pärast vanglast vabanemist.

Samuti peame oluliseks, et kõik riiklikult rahastatavad ennetus- ja raviteenused oleksid tõenduspõhised ning nende mõju hinnataks regulaarselt. Avalik raha peab toetama sekkumisi, mille tõhusus on tõendatud, ja ebatõhusatest või kahjulikest meetoditest tuleb loobuda.

Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust?

Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei saa sõltuvusravi ja kahjude vähendamise teenuseid korraldada lühiajalise projektipõhise rahastuse alusel. Teenused, mille toimimine põhineb usaldussuhetel ja järjepideval toel, vajavad pikaajalist ning prognoositavat rahastamist.

Toetame mitmeaastast rahastusmudelit, mis võimaldab teenuseosutajatel hoida kvalifitseeritud töötajaid, investeerida kvaliteeti ja arendada teenuseid vastavalt tegelikule vajadusele. Riiklikud hanked peavad lisaks hinnale arvestama teenuse kvaliteeti, kogemust, järjepidevust ja piirkondlikku kättesaadavust.

Teenuste kättesaadavus peab põhinema tegelikul vajadusel, mitte üksnes halduspiiridel. See tähendab, et lisaks Tallinnale ja Ida-Virumaale tuleb tugevdada teenuseid ka teistes piirkondades ning kasutada paindlikke lahendusi nagu mobiilsed teenused ja kogukonnapõhised teenused. Samuti tuleb tagada, et esmatasandi tervishoid, vaimse tervise teenused ja sõltuvusravi moodustaksid inimese jaoks ühe tervikliku raviteekonna.

Oluliseks peame ka kohalike omavalitsuste suuremat rolli ennetuse ja tugiteenuste korraldamisel ning riigi ja omavalitsuste paremat koostööd, et teenuste kvaliteet ei sõltuks inimese elukohast.

Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drug checking), üledoosiennetuse kabinettide, safer supply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Jah. Sotsiaaldemokraadid toetavad kõigi rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikult hinnatud sekkumiste sisulist arutamist ning vajadusel kontrollitud piloteerimist Eestis.

See tähendab, et oleme valmis hindama selliste meetodite nagu narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja teiste uuenduslike kahjude vähendamise lahenduste sobivust Eesti oludesse. Pilootprojektid peavad olema teaduspõhised, selgete eesmärkide ja hindamiskriteeriumidega, toimuma koostöös tervishoiu-, teadus- ja õiguskaitseasutustega ning sisaldama sõltumatut mõjuanalüüsi.

Valge raamat toob välja nii narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise kui ka ohutuma tarvitamise keskuste võimaliku rakendamise vajaduse ning rõhutab nende eesmärgina üledooside ennetamist, inimeste nõustamist ja parema ülevaate saamist uimastituru arengutest.

Samuti toetame naloksooni paremat kättesaadavust ning teiste WHO ja ÜRO soovitatud üledoosiennetuse meetmete rakendamist. Eesti eesmärk peab olema võimalikult väike uimastisuremus. Iga ennetatav surm on liiga palju.

Safer supply mudelite puhul peame vajalikuks põhjalikku teaduslikku ja õiguslikku analüüsi enne võimalike pilootprojektide kavandamist. Selliste lahenduste puhul tuleb lähtuda olemasolevast rahvusvahelisest tõendusmaterjalist ja hinnata nende sobivust Eesti olukorrale.

Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Sotsiaaldemokraadid näevad sõltuvuskäitumist lahutamatu osana vaimse tervise ja sotsiaalse heaolu poliitikast. Rahvusvaheline teaduskirjandus näitab selgelt, et vaimse tervise probleemid, sõltuvushäired ja muu riskikäitumine on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda terviklikult.

Seetõttu soovime tugevdada varajast märkamist esmatasandi tervishoius, koolides, noorsootöös ja sotsiaalteenustes. Perearstid, koolide tugispetsialistid, noorsootöötajad ja lastekaitsetöötajad peavad saama parema väljaõppe sõltuvusprobleemide märkamiseks ning inimestele peab olema tagatud kiire ligipääs sobivale abile.

Toetame tõenduspõhiste ennetusprogrammide laialdasemat kasutamist lasteaedades, koolides ja kogukondades ning peame oluliseks, et loobutaks hirmutamisel põhinevatest või tõendatult ebatõhusatest ennetusmeetoditest. Ennetus peab arendama laste ja noorte sotsiaalseid oskusi, vaimset vastupidavust ning kriitilist mõtlemist, mitte piirduma üksikute loengutega.

Samuti peame oluliseks, et riik toetaks valdkondadeülest koostööd hariduse, tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, noorsootöö, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahel.

Täiendavat lugemist: 

Ühispöördumine: https://lunest.ee/2026/06/p%C3%B6%C3%B6rdumine-eesti-erakondade-poole-kahjude-v%C3%A4hendamise-ja-uimastipoliitika-tuleviku-teemal/ 

Erakonna Eesti 200 vastused ühispöördumisele: https://lunest.ee/2026/06/erakonna-eesti-200-vastus-uimastipoliitika-teemalisele-%c3%bchisp%c3%b6%c3%b6rdumisele/ 

Erakonna Eestimaa Rohelised vastused ühispöördumisele: https://lunest.ee/2026/06/erakonna-eestimaa-rohelised-vastus-uimastipoliitika-teemalisele-%c3%bchisp%c3%b6%c3%b6rdumisele/ 

Ühispöördumise algatajate arvamuslugu “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”: https://lunest.ee/2026/06/kuhu-l%c3%a4hed-uimastipoliitika/

Erakonna Eestimaa Rohelised vastus uimastipoliitika teemalisele ühispöördumisele

16. juunil saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetusega tegelevad organisatsioonid ühispöördumise Eesti erakondadele. Esimeste hulgas kasutas võimalust uimastivaldkonnaga seotud poliitilisi plaane avada erakond Eestimaa Rohelised, mille vastustega saate siinkohal tutvuda. Erakonna juhatuse liikme Marko Kaasiku saadetud vastused avaldame selguse huvides veidi keeletoimetatuna täismahus. 

Erakonna Eestimaa Rohelised kindel programmiline seisukoht on, et uimastipoliitika peab olema abistav, mitte karistav. Tervitame, et seda põhimõtet järgib ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030” nn valge raamat, kuid tõdeme, et selle poliitika elluviimiseks ei ole piisavalt tegusid tehtud ei õigusliku raamistiku ega ka rahastuse mõttes. „Uimastitevaba maailma“ paradigma, mis loodi kahe ÜRO keelu-konventsiooniga üle poole sajandi tagasi, on osutunud ebarealistlikuks ja maailm tegelikult kaugeneb seatud eesmärgist.

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?

Lähtudes 21. sajandil kogunenud hulgast uutest teaduslikest teadmistest, peame vajalikuks eristavat õiguslikku lähenemist teadvusseisundit muutvatele ainetele: regulatsioonid peavad arvestama eri ainete toimeid ja nendega seotud riske, sh sõltuvuspotentsiaali ja tervisekahjusid, ning võimaldama neid aineid kasutada ka ravimina teaduslikult põhjendatud juhtudel. Regulatsioonid ei tohi takistada kvalifitseeritud abi osutamist sõltuvuse all kannatajatele ja üledoosi saanud inimestele. 

Paljud alkoholi joojad ei ole alkoholist sõltuvuses, samamoodi ei tähenda mõne teise uimasti kasutamine alati uimastisõltuvust. Enamikul uimastikasutajatest ei teki sõltuvust.Uimastit ei kasutata selleks, et rikkuda seadust või tervist. Uimasti kasutamine täidab kasutaja elus mingit vajadust. Kasutamise keeld ja häbimärgistamine ei muuda seda vajadust olematuks.

Eri inimeste vajadustele vastavad eri ained. Pole inimese enda teha, milline aine talle sobib, ja selle alusel ei tohiks teda diskrimineerida. Ei ole õiglane ega loogiline karistada täiskasvanud täiearulist inimest ainult selle eest, et ta mingit ainet sisse võttis või seda teha kavatses, kui ta seejuures teisi ei kahjustanud ega ohustanud.

Uimastite kasutamise regulatsioon peaks olema mõistlik, õiglane ja tõenduspõhine. See ei tohiks võimendada uimastitega seotud riske nagu illegaalselt müüdavate ainete teadmata doos ja puhtus ning kasutajate kartus probleemide tekkimise korral abi otsida. 

Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust? 

Uimastisõltuvus (nagu ka alkoholi- ja tubakasõltuvus) on krooniline haigus, mille ravi on pikaajaline ja sageli tagasilöökidega. Igaüks, kes vajab ja tahab saada ravi, peab seda saama, ja Tervisekassa peab võimaldama seda võrdsetel alustel teiste krooniliste haiguste raviga. Kompetents selleks tuleb välja arendada ka väljaspool suuri keskusi (Tallinn, Tartu). Uimastikasutajatele mõeldud kahjude vähendamise teenuseid peaksid säilitama ja arendama sellised inimesed ja organisatsioonid, kellel on selles teemas reaalne kogemus ja pädevus.

Keeluseaduse tingimustes läheb uimastite müügist saadud tulu ebaseaduslike uimastitega kauplejatele, kuid uimastite põhjustatud kahjud ja keeluseaduse jõustamise kulud jäävad kogu ühiskonna kanda. Legaalsete, teadaoleva koostise ja doosiga uimastite kontrollitud kättesaadavus meditsiinisüsteemi kaudu võimaldaks kasutajate terviseriske ja ühiskonna kahjusid vähendada. 

Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drugchecking), üledoosiennetuse kabinettide, safersupply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Jah, me toetame kõiki neid ja muid teadusuuringutega põhjendatud ning teistes riikides praktilisi tulemusi andnud viise kahjude vähendamiseks. Testimisvahendid peavad olema kättesaadavad ilma juriidiliste küsitavusteta ja mõistliku hinnaga. Riiklik rahastus uimastisõltuvuse all kannatajate abistamise infrastruktuurile peab olema oluliselt suurem ja stabiilne. Projektipõhine rahastus jäägu pilootprojektidele ja rakendusuuringutele.

Eraldi tooksime esile vajaduse maksustada kanep ja psühhedeelikumid, mis põhineb mõistlikult rangel tootmise ja tarbimise legaliseerimisel ning reguleerimisel. See võimaldab tarvitajate enamikul, kellel nende ainete tarvitamine probleeme ei põhjusta, täita seadust ja vähendada asjatut stressi, mitte osaleda “põrandaaluses” kaubanduses ega tarbida teadmata kvaliteediga aineid. Ka abiandmine on hästi reguleeritud keskkonnas selgelt lihtsam ja tõhusam – rääkimata sellise lahenduse positiivsest rahalisest küljest. Selliste ainete kasutamisest põhjustatud kahjud tuleks kanda nende ainete seadusliku müügi maksustamisel saadud tulust. 

Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Nagu ütleb ka meie erakonna nimi – Rohelised –, lähtume me eelkõige teaduslikust teadmisest inimese kohta, kes on looduse osa. Erinevalt teistest erakondadest mõistame me keskkonnaküsimuste, sh keskkonnatervise väga suurt osakaalu inimese vaimses tervises. Seega tegeleme me toiduohutuse, mahemajanduse, liigirikkuse, loodushariduse, puhta joogivee, merekeskkonna parandamise, taastuvenergia jne edendamisega, sest näeme neis valdkondades selgelt vaimse tervise parandamise potentsiaali.

Me näeme, et Eesti inimeste vaimse tervise probleemide taga on väga sageli vähene kindlustunne homse suhtes. Rohelised näevad, kuidas keskkonna parandamine koos tehnoloogiliste lahendustega saab olukorda parandada ja inimesi ühendada. Viimane on eriti oluline üksilduse epideemia ja Eesti elanikkonna vananemise tingimustes.

Me mõistame, et eluaastate pikenemine ja tervelt elatud aastate aeglane kasv on toonud uued väljakutsed. Eesti vajab kiiresti täiesti uut ja teaduspõhist lähenemist haiguste ennetusele ja terviseedendusele läbi liikumise, kroonilise põletikuga kulgevate haigustega tegelemise jpm. Eraldi märgime ära viimastel aastatel ilmunud teadusartiklid, mis näitavad eri vaktsiinide kasutamise positiivset mõju dementsuse, Parkinsoni tõve jmt neurodegeneratiivsete haiguste ennetamisel, alguse edasilükkamisel ja kulu aeglustamisel.

Roheliste tervisealased seisukohad on valdavalt kajastatud meie valimisprogrammi 6. punktis, aga ka mujal programmis.

Tooksime eraldi välja vajaduse vabastada ettevõtete kulutused ennetamisele ja ravile erisoodustusmaksust:

5. Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravile nn erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel.

6. Ettevõtete kulutused töötajate jalgrattakasutuse tõstmiseks – autokasutuse asemel – teeme samuti maksuvabaks.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist värsket artiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?” ja erakonna Eesti 200 vastuseid ühispöördumisele.

Erakonna Eesti 200 vastus uimastipoliitika teemalisele ühispöördumisele

16. juunil saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetusega tegelevad organisatsioonid ühispöördumise Eesti erakondadele. Esimesena kasutas võimalust uimastivaldkonnaga seotud poliitilisi plaane avada erakond Eesti 200, mille vastustega saate siinkohal tutvuda. Erakonna tegevjuhi Anneli Kannuse saadetud vastused avaldame selguse huvides veidi keeletoimetatuna täismahus. 

Täname pöördumise eest ning võimaluse eest arutada Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise tulevikku.

Eesti 200 arvates peab sõltuvusprobleemide ennetamine ja ravi põhinema teadusel, tõenduspõhistel sekkumistel ning inimväärikuse austamisel. Uimastipoliitika ei ole ainult korrakaitse küsimus, vaid peab ühendama tervishoiu, sh vaimse tervise toe, sotsiaalvaldkonna, hariduse ja kogukondliku ennetuse.

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?

Eesti 200 hinnangul peab riiklik uimastipoliitika keskenduma uimastitest põhjustatud surmade, sõltuvushäirete leviku ja kaasneva ühiskondlikku kahju ennetamisele. Peame vajalikuks tugevdada sõltuvusravi ja kahjude vähendamise teenuste kvaliteeti ning tagada nende parem sidusus vaimse tervise teenustega. Oluline on sujuv raviteekond, et inimene ei jääks eri süsteemide vahel piisava abita.

Loomulikult on tähtis, et teenuste arendamisel lähtutaks järjepidevalt teadusandmetest ja teenuste mõjust.

Erakond Eesti 200 minister Liisa Pakosta on algatanud Karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse narkootikumide käitlemisega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimiseks. Eesmärk on muuta lihtsamaks uimastidiilereite karistamine ja võimaldada tarvitajatel lihtsamalt sõltuvusest välja tulla. Seadusemuudatusega väheneb ehk ka hirm helistada politseisse abi saamiseks.

Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust?

Eesti 200 toetab pikaajalisemat ja prognoositavamat rahastusmudelit teenustele, mille tõhusus on tõendatud. Peame oluliseks, et teenuste rahastamisel hinnataks regulaarselt lisaks maksumusele ka selle kvaliteeti, järjepidevust ja tegelikku mõju.

Teenuste kättesaadavus ei tohi sõltuda inimese elukohast. Tugevdada tuleb regionaalset teenusevõrku, kasutada paindlikke lahendusi, ka mobiilseid teenuseid, ning suurendada koostööd kohalike omavalitsuste, tervisekeskuste ja kogukondlike teenusepakkujatega.

Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drug checking), üledoosiennetuse kabinettide, safer supply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 

Eesti 200 toetab kindlasti tõenduspõhiseid lahendusi. Otsuseid tuleb teha teaduse, rahvusvahelise kogemuse ning Eesti vajaduste põhjal – mis tähendab, et oleme valmis arutama ja hindama erinevaid mujal kasutusel olevaid võimalusi, sealhulgas drug checking’u, üledoosiennetuse ja muid kahjude vähendamise lahendusi. Labimõeldud pilootprojektid on kindlasti toimivate lahenduste leidmisel abiks.

Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Eesti 200 peab ennetust üheks kõige olulisemaks kahjude vähendamise võimaluseks, mis eeldab süsteemset koostööd haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Soovime suurendada laste ja noorte vaimse tervise tuge, parandada varajase märkamise võimekust ning tagada, et abi jõuaks inimesteni enne probleemide süvenemist. Sõltuvuskäitumise ennetamine peab olema osa laiemast vaimse tervise ja heaolu poliitikast, sest sõltuvused, vaimse tervise mured ja riskikäitumine on omavahel tihedalt seotud. Usume, et edukas uimastipoliitika ei tähenda ainult uimastitarvitamise vähendamist, vaid ka inimeste elukvaliteedi, tervise, turvalisuse ja ühiskondliku sidususe parandamist. 

Meie erakonna seisukohta on hästi selgitanud ka minister Liisa Pakosta ERR-is ilmunud artiklis “Narkoärikad peavad saama karmilt karistatud”. 

Naloksooni osas leiame, et juba praegu on võimalik ennetavalt saada nii koolitust kui ka naloksooni, ning alates 2024. aastast kuulub naloksoon politsei varustuse hulka. 

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist värsket artiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?” ja erakonna Eestimaa Rohelised vastuseid ühispöördumisele.

Kuhu lähed, uimastipoliitika?

Marit Oja (MTÜ Ööhaldjad), Mart Kalvet (MTÜ LUNEST) ja Margus Lõvi (MTÜ TRUST EST) selgitavad erakondadele saadetud ühispöördumise tausta.

Olukord Eesti uimastipoliitika, -ennetuse ja kahjude vähendamise tandril pole kiita. Oleme jätkuvalt suurima uimastisuremusega riik Euroopa Liidus. Senise, sageli tulemusetu ja pahatihti kahjusid võimendava kursi muutmine nõuab lisaks ressurssidele ka poliitilist tahet. Valdkonna organisatsioonid tegid ühispöördumise erakondadele, et uurida, millised on nende nägemused sellest nukrast ummikust väljumiseks. 

Euroopa Liidu uimastiagentuur EUDA avaldas juunis aastaaruande Euroopa uimastiprobleemidest, mis on toonilt küll kirjeldav ja neutraalne, kuid pakub pilti sellest, mis toimub keelustatud uimastite nõudluse ja pakkumisega. Aruanne näitab vääramatu järjekindlusega, et viimasel ajal hoogustunud püüdlused piirata narkoainete kättesaadavust suuremate jõustamispingutustega ei anna soovitud tulemusi. Uimastid on jätkuvalt kõikjal kättesaadavad, nende valik ja ohtlikkus suuremad kui kunagi varem ning viisid nende toimetamiseks tarvitajateni tehniliselt üha nutikamad. 

Pea liiva alla peitmine pole lahendus 

Aina süveneva probleemi lootusrikas ignoreerimine ei muutu ühel hetkel tulemuslikuks. Erinevalt üksnes jõustamisel põhinevatest lähenemistest aitavad uimastikahjude vähendamise meetmed soovitud tulemusi saavutada. Need keskenduvad uimastite tarvitamisega seotud riskide maandamisele ja käsitlevad tarvitajaid kui inimesi, kes vajavad ravi, tuge ja abi, mitte kriminaalset karistamist. Selles vallas on Eestiski viimastel aastatel toimud mõned lootusrikkad arengud: kehtima on hakanud nn hea samariitlase akt, mis tagab abikutsujale kaitse sanktsioonide eest, ja tänavu käivitati uimastijääkide analüüsimise pilootprogramm. Paraku on samal ajal kahanenud valdkonna eelarve, teenuseid on ümber korraldatud ja kärbitud ning vajalik abi jõuab väiksema hulga klientideni väiksemas mahus. 

26. juunil avaldatavas ühispöördumises toonitavad valdkonnas tegutsevad organisatsioonid just seda paradoksi. Meie arust ei ole kahjude vähendamise ja sõltuvusravi teenuste kärpimine mõistlik mõte, eriti olukorras, kus kahjud kasvavad kiiresti ning uimastiturg reageerib muutustele üha paindlikumalt ja nutikamalt. Sellepärast olemegi saatnud kõikidele Eesti poliitilistele erakondadele olukorra kirjelduse koos küsimustega, kuidas nemad seda probleemi näevad ning kas ja kuidas parandada soovivad – et valijatel, kes Eesti uimastipoliitika hetkeolukorra pärast muretsevad ja soovivad näha tõsiseltvõetavaid, tõendus- ja teaduspõhiseid pingutusi selle parandamiseks, oleks võimalik langetada valimiskasti juures informeeritud otsuseid. 

Surve all lähevad asjad hullemaks

EUDA aastaaruanne kinnitab, et aastakümneid kestnud ja hiljuti hoogustunud ponnistused uimastite levikut piirata ei ole tegelikult eesmärki täitnud. Kui kokaiin on jätkuvalt puhtam, kättesaadavam ja odavam kui iial varem, ei saa töövõiduks pidada tõika, et 2024. aastal konfiskeeriti EL-i liikmesriikides seda ainet sada tonni vähem kui 2023. aastal.  Hoolimata kasvavatest investeeringutest jõustamismeetmetesse ja rahvusvahelisse koostöösse lisandub uusi ohtlikke uimasteid turule ikka veel kiiremini kui neid keelustada jõutakse. Surve all ei ole Euroopa uimastiturg mitte kahanenud, vaid kasvanud ning muutunud mitmekesisemaks ja tehniliselt uuenduslikumaks. Ei ole keeruline näha nende arengute vahel selget põhjuslikku seost – jõulisem piiramine on esile kutsunud täiesti uute smugeldamisvõtete kasutuselevõtu. 

Ehkki EUDA uimastiprobleemide aruanne seda otsesõnu välja ei ütle, näitab see selgelt, et keelustamine ja keeluseaduste jõustamine on peamised tegurid, mis uimastitega seonduvaid ohte juurde tekitavad ja võimendavad. Meie politseinikud teevad lakkamatult tööd uimastite kättesaadavuse vähendamiseks ja neil on korduvalt õnnestunud peatada suurte salakaubavõrgustike tegevus. Paraku on sellistele operatsioonidele alati järgnenud uute võrgustike teke, mis kaubitsevad eelmistest ohtlikumate, aga uudsuse tõttu reguleerimata ainetega – nii nagu heroiini vahetasid omal ajal välja fentanüülid, on pärast fentanüüliga äritsejate kõrvaldamist hakanud levima nitaseenid, ning pärast nitaseenide keelustamist orfiinid. Sama tendentsi näeme stimulanditurul, kus amfetamiini asemel trügib üha jõulisemalt pildile oluliselt laastavama toimega alfa-PVP ehk “ufo”. 

Kahjude vähendamine päästab elusid

Sellele arengule on olemas toimivad vastumeetmed – uimastikahjude vähendamine, sõltuvusravi ja tõenduspõhine uimastiennetus. EUDA raport kinnitab, et kõikjal, kus need meetmed tarvitusele on võetud, on suudetud säästa inimelusid ja vähendada riske. Veidi rohkem panustamist neisse võimaldaks peatada C-hepatiidi epideemia ja senisest tõhusamalt pärssida HIV-i levikut. Uimastite tarvitamise-eelse testimise rakendamine ning sidumine reoveuuringute ja muude varajase hoiatuse süsteemidega üle Euroopa võimaldaks praktiliselt reaalajas jälgida ainete levikut ja kavandada sekkumisi ohtude maandamiseks. 

Uimastitega seotud probleemid levivad üha laiemalt ja üksnes jõustamisel põhinevad lahendused võivad riske hoopis suurendada. Sellises olukorras on kahjude vähendamise, ennetuse ja ravi kärpimine pehmelt öeldes lühinägelik. Sellepärast olemegi andnud Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele võimaluse selgitada, kuidas kavatsevad nemad sellele paradoksaalsele ummikseisule lõpu teha. 

Ühispöördumise tekstiga saab tutvuda siin. ÜRO uimastikaubandusega võitlemise ja rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” toimumise päeval 26. juunil hakkame Ööhaldjate ja MTÜ LUNEST kodulehtedel ja suhtlusvõrkudes avaldama erakondadelt pöördumisele laekunud vastuseid.

Pöördumine Eesti erakondade poole kahjude vähendamise ja uimastipoliitika tuleviku teemal

Juuni keskel saatsid Eestis tegutsevad uimastiennetuse, kahjude vähendamise ja sõltuvusravi valdkonnas tegutsevad organisatsioonid erakondadele ühispöördumise, mille siinkohal avaldame.

Lugupeetud erakondade esindajad!

Pöördume teie poole kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide nimel seoses süvenevate probleemidega Eesti uimastipoliitikas ning sooviga mõista, milliseid lahendusi plaanivad erakonnad järgmiste aastate jooksul selles valdkonnas rakendada.

Juba mitu aastat on uimastitest tingitud surmajuhtumite arv Eestis olnud saja ringis aastas, mis teeb meist ühe kõrgema uimastisuremusega riikidest Euroopas. 2025. aasta reoveeuuring näitas narkootikumide tarvitamise kasvu 18 Eesti linnas. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul viitab see ainete leviku suurenemisele võrreldes varasemate aastatega. Reoveeuuring võimaldab hinnata tarvitamise mahtu ja trende, kuid mitte täpset tarvitajate arvu (Allikas: Justiits- ja Digiministeerium, „Reoveeuuring: 18 Eesti linnas 2025. aastal kasvas narkootikumide tarvitamine“).

Samas on kahjude vähendamise teenuste rahastus püsinud aastaid sisuliselt samal tasemel või vähenenud, kuigi teenuste osutamise kulud ja tarvikute hinnad on kasvanud, ning töötajate palgad ei ole sellega sammu pidanud. Tervise Arengu Instituudi hinnangul vähendati 2025. aasta eelarvest ligikaudu 200 000 eurot, mis tõi kaasa mitmeid ümberkorraldusi teenuste pakkumises Ida-Virumaal, valdkondlike täiendkoolituste lõpetamise ning Eesti suurima uimastitarvitajate sihtrühmaga tegeleva MTÜ rahastuse katkemise.

Teenuseosutajate sõnul on rahastuse vähenemise ja kasvavate kulude tõttu paljudes piirkondades võimalik pakkuda vaid kõige elementaarsemat abi, eeskätt steriilsete tarvikute jagamist. Piiratud eelarve tõttu on raskendatud nii töötajate palgataseme säilitamine kui ka uute töötajate värbamine ja koolitamine, mis omakorda mõjutab teenuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.

Rahastuse ebapiisavus ning lühiajalised rahastus- ja hankemudelid mõjutavad otseselt teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja järjepidevust. Teenuste toimimiseks on oluline, et süsteem võimaldaks teenuseosutajatel tegevusi pikaajaliselt planeerida, hoida ja arendada pädevaid töötajaid ning säilitada klientidega kujunenud usaldussuhteid. Ebastabiilne teenusekorraldus ja sagedased ümberkorraldused võivad vähendada teenuste järjepidevust ning raskendada inimestele vajaliku toe õigeaegset kättesaadavust.

Valdkonna organisatsioonid on juhtinud tähelepanu ka sellele, et konkurentsipõhised ja lühiajalised rahastusmudelid võivad vähendada koostööd teenuseosutajate vahel ning seada ohtu aastate jooksul kujunenud kompetentsi, kogemused ja usaldussuhted sihtrühmadega. Kui pikaajalise kogemusega organisatsioonid jäävad rahastuseta või lõpetavad tegevuse, võib kaduma minna oluline teadmistepagas ja võimekus, mille taastamine võtab aastaid. Seetõttu on oluline, et teenuste korraldamisel arvestataks lisaks hinnale ja mahule ka teenuste järjepidevuse, kogemuse ning valdkondliku koostöö säilitamisega.

Ida-Virumaal on teenuste ümberkorralduste tulemusena tekkinud olukordi, kus inimesed peavad sõltuvusravi saamiseks pöörduma senisest kaugemal asuvatesse keskustesse. See võib muuta teenusele jõudmise logistiliselt keeruliseks või rahaliselt kättesaamatuks, eriti liikumisraskustega inimestele ja madala sissetulekuga klientidele. Leiame, et lisaks rahastusele on oluline otsida ka paindlikumaid ja madalama lävega lahendusi, mis võimaldaksid inimestel vajalikku abi saada võimalikult oma elukoha lähedal.

Valdkonna organisatsioonide kogemuse põhjal võib teenuste koondumine piirkondlikesse keskustesse vähendada osa klientide jaoks ligipääsu sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja kogemusnõustaja toele. Eriti puudutab see inimesi, kellel on liikumisraskused või piiratud majanduslikud võimalused. Kuigi need teenused on formaalselt olemas, võib nende kasutamine muutuda keeruliseks, kui juba ravimi kättesaamine nõuab märkimisväärset aja-, transpordi- või rahakulu.

MTÜ LUNEST hinnangul jäi programmi SÜTIK ümberkorraldamise järel Ida-Virumaal ligikaudu 150 klienti olukorda, kus varasem järjepidev tugi ei jätkunud samal kujul uue teenusepakkujaga. MTÜ LUNEST osutas SÜTIK teenust piirkonnas ligikaudu kaheksa aastat ning hinnang põhineb organisatsiooni töökogemusel ja programmis olnud klientide arvul ümberkorralduse hetkel. SÜTIK on vabatahtlik ja konfidentsiaalne tugiprogramm, mille toimimine põhineb usaldussuhtel kliendi ja tugiisiku vahel. Teenuse järjepidevuse katkestus mõjutas eelkõige neid kliente, kelle puhul olid juba käimas pikemaajalised protsessid seoses sotsiaalse toe, dokumentide, tervise, võlgade ja igapäevase toimetulekuga. Teenuse ülemineku protsess ei olnud kõikide klientide hinnangul piisavalt sujuv ega järjepidev, mistõttu osa kliente ei jätkanud programmis uue teenusepakkuja juures.

Teenuste regionaalne kättesaadavus on Eestis ebaühtlane ning teenuse maht ei pruugi kõigis piirkondades vastata tegelikule abivajadusele. Näiteks Pärnus osutatakse kahjude vähendamise teenuseid peamiselt mobiilse teenusbussi kaudu kord nädalas. Kuigi piirkonnas on olemas üksikud vaimse tervise teenused ning mõningane sõltuvusravi võimekus, viitavad nii reoveeuuringute tulemused kui ka teenuseosutajate kogemus sellele, et vajadus kahjude vähendamise, nõustamise ja sõltuvusprobleemidega seotud toe järele võib olla oluliselt suurem. Seetõttu vajab regionaalne teenusevõrk jätkuvat arendamist, et tagada teenuste kättesaadavus ka väljaspool suuremaid keskusi nagu Tallinn ja Ida-Virumaa.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et sõltuvushäired esinevad sageli koos vaimse tervise häiretega. Inimestel, kellel on depressioon, ärevushäire, traumajärgne stressihäire või muu vaimse tervise probleem, on oluliselt suurem risk sõltuvushäire tekkeks ning vastupidi. Seetõttu käsitletakse tänapäevases tervishoius vaimset tervist ja sõltuvuskäitumist üha enam omavahel tihedalt seotud probleemidena. Samuti on inimestel, kellel esineb sõltuvushäire (sealhulgas narkootikumide tarvitamise häire), oluliselt kõrgem suitsiidirisk kui üldrahvastikus. Seega erilist tähelepanu vajab ka topeltdiagnoosiga inimeste toetamine, kellel esineb samaaegselt sõltuvushäire ja muu vaimse tervise häire. Nende puhul on vajalik pikaajaline ja terviklik tugi, kuid praegu on vastavad sõltuvusravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenused sageli killustunud ning piirkonniti piiratud kättesaadavusega.

Samuti näeme tõsist puudujääki noortele suunatud sõltuvusprobleemidega seotud varajases sekkumises, raviteekonnas ja tugiteenustes. Olemasolevad süsteemid keskenduvad peamiselt üldisele psühholoogilisele nõustamisele, kuid spetsialiseeritud tugi uimastite tarvitamise, sõltuvushäirete ja riskikäitumisega tegelemisel on piiratud. Samal ajal pöörduvad koolid, noorsootöötajad ja lapsevanemad järjest sagedamini abi saamiseks valdkonna organisatsioonide poole, kuna puuduvad piisavad teadmised ja praktilised tööriistad, et pakkuda noortele järjepidevat ja tõenduspõhist tuge.

Lisaks leiame, et Eestis on vajalik tõsiselt ja süsteemselt arutada tõenduspõhiste sekkumiste võimalusi kahjude vähendamise valdkonnas. Mitmed rahvusvaheliselt kasutusel olevad meetmed – näiteks narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine (drug checking), üledoosiennetuse kabinetid, safer supply mudelid ja piirkondlikud üledoosiennetuse tugiliinid – on eri riikides olnud osa laiemast tõenduspõhisest lähenemisest, mille eesmärk on vähendada üledoose, nakkushaigusi ja uimastitega seotud surmasid. Eesti puhul on oluline pidada sisulist teaduspõhist arutelu ning hinnata nende meetmete sobivust, õiguslikke ja eetilisi aspekte ning võimalusi neid vajadusel kontrollitud kujul piloteerida. 

Veel üks täiendav probleem, mis nõuab lahendamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, on naloksooni kättesaadavus. Kõrge uimastisuremuse ja sünteetiliste opioidide turu pideva muutumise tingimustes on opioidide üledoosi sürdava ravimi naloksooni väljastamine ainult retseptravimina põhjendamatu, kontraproduktiivne ja ressursikulukas. Leiame, et uimastisurmade tõhusamaks ennetamiseks tuleb naloksoon teha apteekides kättesaadavaks ilma retseptita, kuna sugugi mitte kõigil inimestel, kellel võib olla kokkupuuteid üleannustamistega, sh opioiditarvitajate lähedastel, ei ole võimalik või mugav pöörduda ravimi hankimiseks kahjude vähendamise teenuse pakkuja poole. 

Mitmed käesolevas pöördumises tõstatatud küsimused haakuvad ka Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) 2027. aasta Riigikogu valimisteks koostatud poliitikasoovitustega, milles rõhutatakse ennetuse ja varajase sekkumise olulisust, teenuste regionaalset kättesaadavust, valdkondadeülest koostööd ning pikaajalise ja stabiilse rahastuse vajadust. Leiame, et sõltuvusprobleemide ennetamine ja ravi, kahjude vähendamine ning vaimse tervise toetamine on omavahel tihedalt seotud ning vajavad terviklikku käsitlust. Käesolevale pöördumisele on lisatud ka VATEKi 2027. aasta Riigikogu valimisteks koostatud vaimse tervise ja heaolu poliitikasoovitused eraldi lisana, millega mitmed siin tõstatatud teemad haakuvad.

Seetõttu soovime Eesti erakondadelt küsida järgmised küsimused.

1. Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?
2. Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust?
3. Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drug checking), üledoosiennetuse kabinettide, safer supply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?
4. Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Usume, et uimastitega seotud probleemide lahendamine ei saa jääda ainult tervishoiu, politsei või üksikute vabaühenduste vastutada. Tegemist on ühiskondliku küsimusega, mis vajab süsteemset, teadus- ja tõenduspõhist ning inimväärikust austavat poliitikat.

Ootame teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 25. juuniks 2026.

Avalikustame avaliku pöördumise 2026. aasta 26. juunil, mis on ÜRO rahvusvaheline narkootikumide kuritarvitamise ja illegaalse kaubanduse vastane päev ja ka rahvusvahelise inimlikuma uimastipoliitika eest võitlemise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support, Don’t Punish) toimumise päev.

Lugupidamisega

MTÜ Ööhaldjad

MTÜ TRUST EST 

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing “LUNEST”

OÜ ReCuro Estonia

OÜ Reagentuur

MTÜ AIDSi Tugikeskus

OÜ Tervisekeskus Elulootus

ESPO-Eesti HIV positiivsete ühing

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist värsket artiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?” ja erakondade Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised vastuseid ühispöördumisele.

Karistusseaduse muutmine on hädavajalik samm õiges suunas

Tänavu 7. jaanuaril saatis Eesti Vabariigi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis näeb ette uimastite käitlemisega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimise. Eesti uimastitarvitajate ja -sõltlaste huvikaitseorganisatsioonina tervitab MTÜ LUNEST seda sammu, millest võiks saada olulisim muudatus Eesti uimastiupoliitikas viimase 20 aasta jooksul. 

Väljatöötamiskavatsus (VTK) kirjeldab meie hinnangul pädevalt probleemi – uimastisuremuse kasvu, mida senised karistused pole kuidagi pärssinud, ning toonitab, et „uimastipoliitika kujundamisel on leitud, et ainete tarvitajate karmilt karistamine ei aita nende käitumist muuta või sõltuvust vähendada“, mistõttu „on mõistlik karistusi eristada nii, et et karmimad tagajärjed kaasnevad neile, kelle eesmärk on teiste tervise arvelt rikastuda ning enda tarbeks tarvitajate ette nähtud karistused oleksid neist leebemad“. 

VTK väidetav eesmärk – „koos huvirühmadega leida lahendusi karistussüsteemi muutmiseks ning hinnata, kas ja millised uimastitega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimise võimalused oleksid senisest tõhusamad ja perspektiivsed, et vähendada uimastite nõudlust ja pakkumist“ – on põhimõtteliselt kooskõlas Eesti uimastipoliitika riikliku strateegiaga aastani 2030, nagu ka mullu märtsis ÜRO uimastikomisjoni CND istungil vastu võetud otsusega asutada senise karistuspõhise globaalse uimastipoliitika ümberhindamiseks sõltumatu ekspertkogu ja mullu oktoobris ÜRO inimõiguste nõukogu HRC vastu võetud resolutsiooniga L.31 teemal „Uimastipoliitika järelmid inimõigustele“ – rahvusvaheliste dokumentidega, mida Eesti on ametlikult toetanud. 

Dokument kirjeldab põhjalikult regulatiivseid võimalusi kuriteokoosseisude diferentseerimiseks – eristamist lähtuvalt uimasti käitlemise eesmärgist, aine ohtlikkusest või käitlemise korduvusest, uimasti suure koguse alampiiri tõstmist, väga suure koguse määratlemist ning loobumist kriminaalmenetluse tingimusliku lõpetamise eeltingimusena süüdlasel sõltuvusdiagnoosi olemasolust. 

Neile tuginedes soovitatakse VTK-s diferentseerimisvõimalusi kombineerida ja teha seadustesse järgmised muudatused: 

1. viia sisse suure koguse aine käitlemise (KarS § 184) diferentseerimine lähtuvalt aine käitlemise eesmärgist, kus kõik aine edasisele levitamisele suunatud käitlemisvormid oleks I astme kuriteod ja aine tarvitamisele suunatud käitlemise vormid oleks erinevalt praegusest II astme kuriteod; 

2. loobuda suure varalise kasu saamise eesmärgist kui süütegu automaatselt raskendavast asjaolust ja selle alternatiivina sätestada NPALS §-s 3¹ aine suure koguse kõrval aine „väga suur kogus“ kogusena, millest on võimalik narkojoobe tekitamine vähemalt 5000 inimesele; 

3. muuta NPALS §-s 3¹ aine suure koguse alampiiri, nii et suureks loetakse kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kolmekümnele inimesele (senise kümne asemel); 

4. Varasem karistatus samaliigilises kuriteos jätta automaatselt karistust raskendava asjaoluna alles ainult aine levitamisele suunatud käitlemisvormide puhul. 

Ehkki meie organisatsiooni hinnangul ei ole suurte koguste käitlemise eest määratavate karistuste karmistamine perspektiivikas samm, toetame VTK-s esitatud muid ettepanekuid seadusemuudatusteks, nagu üldse kõiki riigi samme, mis on suunatud uimastisõltuvuse all kannatavate inimeste inimlikumale kohtlemisele, karistuste leevendamisele ning liikumisele sellise narkopoliitika ja karistussüsteemi poole, mis põhineks faktidel ja tõenduspõhistel lähenemistel. 

Samas peame oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et mitte kõik inimesed, kes on seotud uimastite levitamisega, ei ole narkodiilerid selle sõna klassikalises tähenduses. Väga sageli on siiski tegemist inimestega, kes ise elavad sõltuvustega, ja nende seotus ainete levitamisega johtub otseselt sellest sõltuvushäirest. Sellistel juhtudel on probleemi keskmes ikkagi sõltuvushäire ning sellega tegelemine ravi ja toe kaudu võib aidata probleemi sisuliselt lahendada, mida karmim karistamine kindlasti ei tee.

Samal ajal mõistame, et on ka inimesi, kes tegelevad uimastite müügiga puhtalt kasu saamise eesmärgil. Nendel juhtudel on meie hinnangul tegemist teistsuguse olukorraga, kus terapeutilised või sotsiaalsed sekkumised ei pruugi olla asjakohased ning riigi peamine ülesanne ongi kriminaalvastutuse karm rakendamine.

Selles kontekstis peame äärmiselt oluliseks, et riik suudaks selgemalt eristada põhjuseid, miks inimesed uimastikaubandusse satuvad, ning võtaks neid põhjuseid arvesse otsuste langetamisel. Selline diferentseeritud lähenemine aitaks ühtaegu suurendada poliitika tõhusust ja vähendada kahju nende inimeste jaoks, kes vajavad eelkõige abi, mitte karistust.

„Support. Don’t Punish” – Ei karistustele, jah lahendustele!

26. juunil, rahvusvahelisel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval võtavad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed kogu maailmas osa kampaaniast „Ei karistustele, jah lahendustele!” (ingl „Support. Don’t Punish”).

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST ühineb globaalse huvikaitse-kampaaniaga „Ei karistustele, jah lahendustele!”, mis nõuab tervishoiu ja inimõiguste põhist uimastipoliitikat.

Eesti uimastipoliitika, mis veel aasta eest paistis liikuvat sellel kursil, on viimasel ajal hakanud kiiva kiskuma, millest annavad tunnistust tõsised puudujäägid uimasteid tarvitavatele inimestele mõeldud abi- ja tugiteenuste süsteemi korralduses, mis on kaugenenud Eesti riikliku uimastiennetuse strateegia alusdokumendi „Eesti narkopoliitika aastani 2030” põhimõtetest ja eesmärkidest.

Uued pakkujad, uus trauma

Leiame, et lühiajalised lähenemised haavatavate rahvastikurühmade toetamisele – nagu riigihanked, teenusepakkujate vahetamine ja ebastabiilne rahastus – hävitavad usaldust ja taastoodavad traumat, minnes seega vastuollu õiglase ja inimliku uimastipoliitika sätestatud põhimõtetega. Taolised lähenemised on juba teinud tõsist kahju, näiteks Ida-Virumaal, kus pärast tugiisikuteenuse pakkuja vahetumist on suur osa endisest, jätkuvalt tuge vajavast klientuurist teenuselt lahkunud.

Meie hinnangul nõuavad Eesti uimastipoliitika eesmärgid sotsiaal- ja tugiteenuste sujuvat ja püsivat lõimimist riiklikesse tugisüsteemidesse. Ütleb Eesti uimastipoliitikat aastani 2030 määratlev strateegiadokument, nn Valge Raamat ju selgelt, et „narkovaldkonna teenused ja sekkumised peavad saama loomulikuks osaks Eesti tervise-, sotsiaal-, haridus- ja õiguskaitse teenustest”; et „projektipõhine ennetustöö tuleb asendada süsteemse ja jätkusuutlikult rahastatud tegevusega”; ja et „abivajaduse varajane märkamine, probleemi hindamine ja esmane nõustamine peavad olema kättesaadavad elukohajärgselt kõikides Eesti piirkondades”.

Vajame jätkusuutlikkust, mitte tugiteenuste taasturundamist

Teenuste pakkumine senisel tasemel on muutunud võimatuks, ja järeleandmised kärperežiimile tulevad paraku kõige haavatavamate rahvastikurühmade, sealhulgas meie klientide heaolu arvelt. Pakkuja vahetumine pole nende jaoks pelk administratiivne nüke, vaid tähendab sageli inimliku kontakti kadumist, taastraumeerumist ja tagasilanguseid. Üha ilmsemaks saab, et sellised teenused peavad olema osa üldisest sotsiaalhoolekande süsteemist, mitte ajutised heategevusprojektid.

Meie sõnum langeb seega kokku kampaania „Ei karistustele, jah lahendustele!” globaalse sõnumiga –uimastipoliitika inimlikumaks muutmine eeldab sidusrühmade õiguste, väärikuse ja õiglase kohtlemise kaitsmist ja edendamist. Taoline eesmärk langeb kokku ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030” sätestatud eesmärkidega, mida toetame ja kaitseme tulihingeliselt.

Ma usume, et tugi uimasteid tarvitavatele inimestele ei tohi piirduda ühekordse sekkumisega, vaid peab olema pikaajaline protsess; et teenuste rahastus peaks rajanema väärtustel, mitte odavaimal hinnal; ning et kogemused ja usaldus on töös haavatavate rahvastikurühmadega kõige olulisemad ressursid.

Need ei ole lihtsalt filosoofilised loosungid, vaid Eesti riikliku uimastiennetuspoliitika alusdokumendis sätestatud eesmärgid, mille lühiajalised riigihanked ja muud läbimõtlematud kärpemeetmed on nüüdseks ohtu seadnud.

Seega ühineme oma võitluskaaslastega üle maailma, nõudes – ärge karistage, vaid toetage! Ärge katkestage, vaid jätkake! Ärge hävitage, vaid ehitage! Samuti kutsume kõiki, kellele uimastipoliitika inimlikumaks edendamine korda läheb, ühinema meie kampaaniaga ja jagama seda pressiteadet suhtlusvõrkudes.

Lõpp mahasurumisele! Kodanikuühiskonna kaitsmine ja õigusriik Ungaris päästavad elusid!

Eesti ühingud liitusid globaalse märgukirjaga kodanikuühiskonna ja õigusriigi kaitseks Ungaris.

116 kodanikuühiskonna organisatsiooni 47 riigist, sh Eesti MTÜ-d EHPV, LUNEST, TRUST EST, Ööhaldjad ja Ravikanep ning OÜ ReCuro löövad häirekella Ungari valitsuse algatatud nn uimastisõja pärast, mille tulemuseks on agressiivsed politseioperatsioonid uimasteid tarvitavate inimeste vastu ning kahjude vähendamise teenuste pakkujate ja inimõiguste-keskset uimastipoliitikat edendavate kodanikuühiskonna organisatsioonide mahasurumine.

Tõenduspõhine uimastiennetus ja kahjude vähendamine ei ole kuriteod. Need on hoolimine. Need on teadus. Ja need päästavad elusid.

2025. aasta märtsis algatas Ungari valitsus uue etapi nn sõjas uimastitega, lisades põhiseadusesse uimastite tarvitamise ja „propageerimise“ vastased paragrahvid. Karistused uimastitega seotud süütegude eest olid Ungaris varemgi ühed Euroopa karmimatest, kuid nüüd on neid veelgi karmistatud. Samal ajal avaldatakse politseijõududele poliitilist survet uimastiseaduseid eriti agressiivselt jõustada, seades enamasti sihtmärgiks uimasteid tarvitavad inimesed. Seaduste muutmise eel ei arutatud seda kodanikuühiskonna organisatsioonidega – ja uimastivaldkonnas tegutsevad professionaalsed võrgustikud on muudatusi jõuliselt kritiseerinud, rõhutades, et valitsus peaks selle asemel koostama igakülgse uimastiennetuse strateegia ning panustama ennetusse, ravisse ja kahjude vähendamisse.

Küll aga mõistavad valitsusametnikud hukka igasuguse uimastisõja-vastase kriitika. Olulisi kodanikuühiskonna organisatsioone tembeldatakse „välisagentideks“ ja „uimastikaubitsejate kaasosalisteks“. Valitsusmeelne ajakirjandus korraldab regulaarselt raevukaid rünnakuid pragmaatilisi ja inimlikke uimastikahjude vähendamise ja uimastiennetuse programme pakkuvate spetsialistide ja aktivistide vastu. Ungari valitsus on juba aastaid üha jõulisemalt süüdistanud ja ähvardanud neid, kes pakuvad tõenduspõhist haridust, julgevad seista kahjude vähendamise eest või pooldavad avalikult uimastipoliitika ümberkorraldamist. Nüüd on neil oht saada suukorvistatud põhiseadusliku „uimastipropaganda“ keelu alusel.

Uimastitevastase sõja asemel vajab Ungari igakülgset ja tõenduspõhist uimastipoliitikat, mida kujundatakse ja rakendatakse ellu kodanikuühiskonda tähenduslikul moel kaasates. Kahjude vähendamine on üks kõige tõhusamaid, inimlikumaid ja tõenduspõhisemaid lähenemisi rahvatervishoius. Kahjude vähendamine päästab elusid – realistliku teabe ja steriilsete vahendite jagamisest ning üledooside ennetamisest uimastitarvitajaile toe, väärikuse ja turvalisuse pakkumiseni! Kuid praeguses hirmu ja repressioonide õhustikus pole ennetus-, ravi- ja kahjude vähendamise teenuseid lihtsalt võimalik pakkuda.

Kuidas on see võimalik? Kahjude vähendamist pooldavad organisatsioonid ja üksikisikud ei ole riigi vaenlased – nad pakuvad lihtsalt elupäästvaid rahvatervishoiuteenuseid. Nende ainus „kuritegu“ on ideoloogiale ja häbimärgistamisele vastamine tõenditega ja abi vajavatele inimestele toe pakkumisega.

Olgu öeldud nii selgesõnaliselt kui võimalik – Ungari riiki ei ohusta mitte kodanikuühiskond, vaid õigusriigi õõnestamine, sõltumatute häälte summutamine ja kaastunde kriminaliseerimine.

Õigusriiklusel rajanev demokraatlik ühiskond peab kaitsma ja toetama – mitte karistama – neid, kes kaitsevad inimväärikust, tervist ja õiguseid. Lisaks sellele, et seaduslikult, läbipaistvalt ja üldsuse teenistuses tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide sihikulevõtmine on ebaõiglane, kujutab see endast ka hoiatusmärki – nii Ungarile, kui ka Euroopa Liidule ja kogu Euroopale.

Kui EL-i valitsused suruvad alla kodanikuühiskonda ja asendavad teaduse ideoloogiaga, hävivad elud, murdub usaldus ja hakkab mädanema demokraatia. Sellises keskkonnas muutuvad faktid vaenlasteks ja kriitiline mõtlemine õõnestustegevuseks.

Nõuame Ungari valitsuselt uimastipoliitika ümberkujundamist edendavate uimastiennetuse ja kahjude vähendamise organisatsioonide ja aktivistide vastaste rünnakute viivitamatut peatamist.

Valitsus peab lõpetama uimastisõja ning toetama õigusriiki ning rahvusvaheliste inimõiguste ja tervishoiukonventsioonidega endale võetud kohustuste täitmist.

Kodanikuühiskonda tähenduslikul moel kaasates tuleb ette valmistada uus igakülgne ja tõenduspõhine riiklik uimastistrateegia.

Pealeselle tuleb teha lõpp kahjude vähendamise valdkonnas töötavate spetsialistide ja vabatahtlike kriminaliseerimisele ja tagakiusamisele.

Kutsume Euroopa Liitu ja rahvusvahelist kogukonda üles väljendama solidaarsust Ungari kodanikuühiskonnaga ning kaitsma teaduse, kaastundlikkuse ja õigusriikluse aluspõhimõtteid.

Nõuame, et Euroopa Liit tunnustaks ühiste kokkulepete aluseks olevat ühisraamistikku ja austaks elementaarseid inimõigusi.

PDF kõigi pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonide täieliku nimekirjaga.

183 valitsusvälist organisatsiooni nõuavad ÜRO peasekretärilt globaalse uimastipoliitika hindamise julgel ja hõlmaval moel toetamist

Eile läkitas rahvusvaheline uimastipoliitika konsortsium IDPC ÜRO peasekretärile Antonio Guterresele avaliku kirja, millele alla kirjutanud 183 organisatsiooni seas 59 riigist on ka Eesti MTÜ-d LUNEST, TRUST EST ja Ravikanep. Kirjaga kannustatakse peasekretäri, kelle ametiaeg on lõppemas, etendama juhtivat rolli eelseisva ÜRO uimastikontrolli süsteemi sõltumatu hindamise juhtimisel, et tulemus oleks julge ja edukas – selline, mis viiks globaalse uimastipoliitika viimaks ometi kooskõlla ÜRO aluspõhimõtetega nagu rahu ja julgeolek, inimõigused ja areng, ning aitaks kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele.

Tänavu 14. märtsil leppis ÜRO uimastikomisjon CND kokku 19 sõltumatust eksperdist koosneva multidistsiplinaarse ekspertkogu loomises. Ekspertkogu ülesandeks saab pakkuda välja selgeid ja rakendamiskõlbulikke soovitusi ÜRO uimastikontrolli masinavärgi hindamiseks ning kolme rahvusvahelise uimastikontrolli konventsiooni ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste instrumentide, sh inimõiguste kaitsmise kohustuste ellurakendamise tõhustamiseks, nagu ka kõigi rahvusvahelise uimastipoliitika asjus võetud kohustuste, sh 2016. a ÜRO peaassamblee erakorralisel istungjärgul võetud kohustuste saavutamiseks.

Mitu ÜRO inimõiguste süsteemi, sh inimõiguste ülemvoliniku ja ÜRO õiguse tervisele eriraportööri läbi viidud uuringut, aga ka kodanikuühiskonna organisatsioonide aruanded on esile tõstnud ÜRO uimastikontrolli süsteemi hävitavaid mõjusid tervisele, inimõigustele, keskkonnale ning rahu ja julgeoleku edendamisele. Seetõttu on inimõiguste erivolinik korduvalt nõudnud globaalse uimastipoliitika transformatiivset muutmist.

Sõltumatu ekspertkogu loomine pakub ajaloolist, vaid kord põlvkonnas avanevat võimalust pakkuda välja reforme, mis edendavad inimkonna tervist ja heaolu, ühiskondlikku sidusust ja õiglust, ning aitavad saavutada säästva arengu eesmärke, seisab ühispöördumises, mille teksti koostas IDPC tegevdirektor Annd Fordham.

Küll aga on tõenäoline, et sellele protsessile hakatakse avaldama poliitilist vastupanu, mistõttu allakirjutanud leiavad, et Guterrese juhtimine peaks tagama selle, et ekspertkogu töö jääb läbipaistvaks ja konstruktiivseks ning selle tulemuseks on julged soovitused, mis on vajalikud ÜRO uimastikontrolli süsteemi kooskõlla viimiseks ÜRO ülejäänud süsteemidega.

CND resolutsiooniga on peasekretärile pandud kohustus valida viis sõltumatu ekspertkogu liiget ja määrata üks kahest ekspertkogu eesistujast. Allakirjutanud kannustavad peasekretäri tagama, et tema valitud liikmetel oleks tugevad ekspertteadmised inimõiguste ja/või tervishoiu vallas ning nad oleksid selgelt pühendunud praegust süsteemi objektiivselt ja igakülgselt hindama. Lisaks eeldatakse ka Guterrese määratavalt kaas-eesistujalt usutavust ja tõendatud suutlikkust edendada konstruktiivset dialoogi, kaasata teisi sidusrühmi konsultatsioonidesse, seista ekspertkogu ja selle töö sõltumatuse eest, tagada tulemuste pädev hõlmamine ekspertkogu järeldustesse ning juhtida arutelusid eesmärgiga tuvastada ambitsioonikaid paranduspettepanekuid.

Lisaks viiele liikmele, kelle määrab peasekretär, saavad viis CND regionaalset rühma valida igaüks kaks eksperti, rahvusvaheline uimastikontrolli nõukogu INCB valib kolm ja maailma tervishoiuorganisatsioon WHO ühe. Küll aga ei saa eksperte määrata ÜRO ülejäänud asjassepuutuvad osad. ÜRO süsteemiülese sidususe parendamine ülevaateprotsessis sõltub allakirjutanute hinnangul seega peamiselt peasekretäri valikutest, eriti selles osas, mis puudutab inimõigusi ja arengut. Seega soovitavad allakirjutanud organisatsioonid Guterresel ekspertkogu koosseisu vastavalt tasakaalustada, mis tähendaks ekspertide määramist pärast seda kui CND, INCB ja WHO on oma eksperdid valinud, kuna see võimaldaks reageerida protsessi käigus ilmnevatele puudujääkidele.

Lisaks kannustavad allakirjutanud peasekretäri tagama, et ekspertkogusse hõlmataks nn uimastisõjast kõige rohkem mõjutatud kogukondade esindajaid, sh uimastitarvitajaid, põllukultuuride harijaid, põlisrahvaste esindajaid ning etniliste ja rassiliste vähemuste esindajaid.

Pealeselle rõhutavad allakirjutanud, et selle kriitilise tähtsusega algatuse eduka tulemuse tagamiseks peaks peasekretär kannustama liikmesriike pakkuma ekspertkogule piisavat rahastust ja poliitilist toetust ning soodustama ekspertkogu konsultatsioonidesse kodanikuühiskonna, põlisrahvaste, noorukite ja teiste mõjutatud rahvastikurühmade hõlmamist.

Viimaks kutsuvad organisatsioonid peasekretäri üles väljendama ekspertkogule avalikku toetust, kannustama selle liikmeid pakkuma julgeid ja rakendamiskõlbulikke soovitusi ning tagama, et diskussioon ekspertkogu lõppjärelduste ellurakendamise asjus oleks sisuline. Seda saaks peasekretär allakirjutanute hinnangul teha avaliku pöördumise kaudu, mille peasekretär avaldab igal aastal 26. juunil, rahvusvahelisel uimastite kuritarvitamise ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastasel päeval.

Kirja lõpetuseks kinnitavad allakirjutanud, et on jätkuvalt alati valmis pakkuma peasekretär Antonio Guterresele tuge nende eesmärkide saavutamisel.

ПРЕДУПРЕЖДЕНИЕ! В Эстонии распространяется новая группа опасных синтетических опиоидов

В нашу организацию поступили сообщения о том, что на эстонском наркорынке с середины прошлого года распространился новый психоактивный синтетический опиоид циклорфин. Кроме того, лабораторные тесты выявили вещество спироклорфин. Оба эти вещества относятся к группе аналогов брофинина.

Несмотря на обещания государственных органов более эффективно делиться информацией о появлении опасных веществ с уязвимыми группами населения в целях снижения вреда, на данный момент от официальных структур не поступало никаких четких предупреждений. В связи с этим мы решили самостоятельно информировать общественность.

Как мы выявили появление новых веществ?

Подозрения о том, что после запрета группы нитазенов на эстонском наркорынке появились новые синтетические вещества, возникли у нас еще в прошлом году. В рамках проекта LUNEST-INFO мы начали все чаще получать от добровольцев-информаторов сообщения о веществе или смесях веществ, которые:

• плохо растворяются в воде,

• вызывают повреждение вен,

• провоцируют крайне сильное наркотическое опьянение, сопровождающееся потерей памяти,

• обладают высоким риском передозировки.

Мы первыми реагировали на появление нитазенов и ксилазина

Наша организация – MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing „LUNEST“ – уже семь лет занимается мониторингом наркорынка. Сопоставляя информацию, полученную от потребителей в Эстонии и данные из зарубежных интернет-форумов, а также оперативные сводки и судебные документы, мы еще несколько лет назад предположили, что на смену фентанилам пришли новые вещества – опиоиды группы бензимидазолов (нитазены).

О том, что в Эстонии распространяется опасный новый наркотик изотонитазен, общественность впервые узнала благодаря замечанию нашего представителя в дискуссионной телепередаче „Suud puhtaks“ в сентябре 2017 года. Несмотря на явную опасность, изотонитазен был внесен в список запрещенных веществ (NPALS) только в 2020 году, а вся группа нитазенов – только в 2024 году.

Аналогичным образом наши добровольцы в январе 2023 года обратили внимание, что опыт местных опиоидных потребителей во многом совпадает с сообщениями из районов Северной Америки, охваченных опиоидным и передозировочным кризисом. Там в синтетические опиоиды, такие как фентанил и нитазены, начали добавлять ксилазин – крайне опасный ветеринарный анестетик, усиливающий и продлевающий наркотическое действие.

Мы направили запрос в Институт судебной экспертизы, и полученный ответ подтвердил наши опасения. Поскольку такие смеси связаны с высоким риском передозировки и тяжелыми дерматологическими осложнениями, мы немедленно начали распространять информацию, направленную на снижение вреда, среди представителей прессы, госструктур и, что самое важное, среди потребителей уличных наркотиков, включая клиентов программы SÜTIK.

Новая опасность: циклорфин и спироклорфин

Сегодня мы вновь информируем общественность о том, что новые вещества группы брорфининов, такие как циклорфин и спироклорфин, представляют потенциальную опасность и их употребления следует избегать.

По сообщениям потребителей, эти вещества практически не растворяются в воде. Для их растворения лучше использовать раствор аскорбиновой или лимонной кислоты.

Даже после растворения вещество остается густым, содержит осадок и имеет гелеобразную консистенцию. Перед инъекцией такой раствор необходимо обязательно фильтровать (стерильные фильтры и специальные емкости для подогрева растворов можно получить в пунктах снижения вреда).

Даже при использовании кислых растворов и фильтрации инъекции вызывают дискомфорт: ощущение жжения в венах, повреждения сосудов, жесткость мышц в месте укола.

Риск передозировки

По данным официальных источников, циклорфин может быть в 4 раза сильнее фентанила. О спироклорфине имеется меньше данных, но его действие схоже.

Поскольку эти вещества производятся в неконтролируемых условиях, где возможны ошибки при разведении и фасовке, передозировка возможна даже при употреблении самой маленькой дозы – например, одного уличного пакета («чека», «складки»). Передозировка может привести к потере сознания, остановке дыхания и летальному исходу.

Потребители, которые также получают опиоидную заместительную терапию (ОЗТ), сообщают, что хроническое употребление этих веществ крайне быстро увеличивает опиоидную толерантность. В отличие от других опиоидов, где абстинентный синдром развивается в течение нескольких дней, ломка от циклорфина может начаться уже через несколько часов. В результате пациенты на ОЗТ сталкиваются с тем, что их обычные дозы метадона или бупренорфина перестают помогать.

Абстинентный синдром от циклорфина сопровождается:

• сильными болями в животе, мышцах и суставах,

• лихорадкой, горячими и холодными волнами,

• неконтролируемой дрожью,

• выраженной тошнотой и непрекращающейся рвотой,

• возможными галлюцинациями и бредовыми состояниями.

Многие уверены, что без медицинской помощи выйти из зависимости от этих веществ крайне сложно и даже опасно.

Рекомендации по снижению вреда

Если вы не можете воздержаться от употребления веществ неизвестного состава, MTÜ LUNEST рекомендует следовать следующим правилам:

✅ Никогда не употребляйте в одиночку! Находясь в компании, хотя бы один человек должен уметь использовать налоксон, делать искусственное дыхание и не употреблять одновременно с другими, чтобы при необходимости оказать первую помощь и вызвать скорую.

✅ Используйте кислый раствор (аскорбиновая или лимонная кислота) для растворения вещества. Это помогает снизить риск повреждения вен и других осложнений.

✅ Перед инъекцией подогревайте раствор в стерильной емкости. Это частично очищает вещество от примесей, вызывающих язвы и воспаления.

✅ Начинайте с минимальной дозы и вводите вещество медленно, особенно если вы употребляли другие депрессанты (алкоголь, бензодиазепины, опиоиды).

✅ Если у кого-то случилась передозировка, немедленно введите налоксон! Это может спасти жизнь. Если дыхание не восстанавливается, немедленно начинайте искусственное дыхание и продолжайте его до прибытия скорой.

✅ Не бойтесь вызывать скорую помощь! С конца февраля в Эстонии действует “Закон доброго самаритянина”, который защищает вызывающих скорую и пострадавших от уголовного наказания за хранение и употребление наркотиков в небольших количествах.

⚠ Берегите себя и своих близких! Проверяйте чистоту вещества, имейте при себе налоксон и не употребляйте в одиночку. Если вам нужна помощь, не бойтесь ее искать. Соблюдая эти рекомендации, мы можем пережить и этот наркокризис.