LUNEST

Erakonna Eestimaa Rohelised vastus uimastipoliitika teemalisele ühispöördumisele

16. juunil saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetusega tegelevad organisatsioonid ühispöördumise Eesti erakondadele. Esimeste hulgas kasutas võimalust uimastivaldkonnaga seotud poliitilisi plaane avada erakond Eestimaa Rohelised, mille vastustega saate siinkohal tutvuda. Erakonna juhatuse liikme Marko Kaasiku saadetud vastused avaldame selguse huvides veidi keeletoimetatuna täismahus. 

Erakonna Eestimaa Rohelised kindel programmiline seisukoht on, et uimastipoliitika peab olema abistav, mitte karistav. Tervitame, et seda põhimõtet järgib ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030” nn valge raamat, kuid tõdeme, et selle poliitika elluviimiseks ei ole piisavalt tegusid tehtud ei õigusliku raamistiku ega ka rahastuse mõttes. „Uimastitevaba maailma“ paradigma, mis loodi kahe ÜRO keelu-konventsiooniga üle poole sajandi tagasi, on osutunud ebarealistlikuks ja maailm tegelikult kaugeneb seatud eesmärgist.

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?

Lähtudes 21. sajandil kogunenud hulgast uutest teaduslikest teadmistest, peame vajalikuks eristavat õiguslikku lähenemist teadvusseisundit muutvatele ainetele: regulatsioonid peavad arvestama eri ainete toimeid ja nendega seotud riske, sh sõltuvuspotentsiaali ja tervisekahjusid, ning võimaldama neid aineid kasutada ka ravimina teaduslikult põhjendatud juhtudel. Regulatsioonid ei tohi takistada kvalifitseeritud abi osutamist sõltuvuse all kannatajatele ja üledoosi saanud inimestele. 

Paljud alkoholi joojad ei ole alkoholist sõltuvuses, samamoodi ei tähenda mõne teise uimasti kasutamine alati uimastisõltuvust. Enamikul uimastikasutajatest ei teki sõltuvust.Uimastit ei kasutata selleks, et rikkuda seadust või tervist. Uimasti kasutamine täidab kasutaja elus mingit vajadust. Kasutamise keeld ja häbimärgistamine ei muuda seda vajadust olematuks.

Eri inimeste vajadustele vastavad eri ained. Pole inimese enda teha, milline aine talle sobib, ja selle alusel ei tohiks teda diskrimineerida. Ei ole õiglane ega loogiline karistada täiskasvanud täiearulist inimest ainult selle eest, et ta mingit ainet sisse võttis või seda teha kavatses, kui ta seejuures teisi ei kahjustanud ega ohustanud.

Uimastite kasutamise regulatsioon peaks olema mõistlik, õiglane ja tõenduspõhine. See ei tohiks võimendada uimastitega seotud riske nagu illegaalselt müüdavate ainete teadmata doos ja puhtus ning kasutajate kartus probleemide tekkimise korral abi otsida. 

Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust? 

Uimastisõltuvus (nagu ka alkoholi- ja tubakasõltuvus) on krooniline haigus, mille ravi on pikaajaline ja sageli tagasilöökidega. Igaüks, kes vajab ja tahab saada ravi, peab seda saama, ja Tervisekassa peab võimaldama seda võrdsetel alustel teiste krooniliste haiguste raviga. Kompetents selleks tuleb välja arendada ka väljaspool suuri keskusi (Tallinn, Tartu). Uimastikasutajatele mõeldud kahjude vähendamise teenuseid peaksid säilitama ja arendama sellised inimesed ja organisatsioonid, kellel on selles teemas reaalne kogemus ja pädevus.

Keeluseaduse tingimustes läheb uimastite müügist saadud tulu ebaseaduslike uimastitega kauplejatele, kuid uimastite põhjustatud kahjud ja keeluseaduse jõustamise kulud jäävad kogu ühiskonna kanda. Legaalsete,teadaolevakoostise ja doosiga uimastite kontrollitud kättesaadavus meditsiinisüsteemi kaudu võimaldaks kasutajate terviseriske ja ühiskonna kahjusid vähendada. 

Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drugchecking), üledoosiennetuse kabinettide, safersupply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Jah, me toetame kõiki neid ja muid teadusuuringutega põhjendatud ning teistes riikides praktilisi tulemusi andnud viise kahjude vähendamiseks. Testimisvahendid peavad olema kättesaadavad ilma juriidiliste küsitavusteta ja mõistliku hinnaga. Riiklik rahastus uimastisõltuvuse all kannatajate abistamise infrastruktuurile peab olema oluliselt suurem ja stabiilne. Projektipõhine rahastus jäägu pilootprojektidele ja rakendusuuringutele.

Eraldi tooksime esile vajaduse maksustada kanep ja psühhedeelikumid, mis põhineb mõistlikult rangel tootmise ja tarbimise legaliseerimisel ning reguleerimisel. See võimaldab tarvitajate enamikul, kellel nende ainete tarvitamine probleeme ei põhjusta, täita seadust ja vähendada asjatut stressi, mitte osaleda “põrandaaluses” kaubanduses ega tarbida teadmata kvaliteediga aineid. Ka abiandmine on hästi reguleeritud keskkonnas selgelt lihtsam ja tõhusam – rääkimata sellise lahenduse positiivsest rahalisest küljest. Selliste ainete kasutamisest põhjustatud kahjud tuleks kanda nende ainete seadusliku müügi maksustamisel saadud tulust. 

Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Nagu ütleb ka meie erakonna nimi – Rohelised –, lähtume me eelkõige teaduslikust teadmisest inimese kohta, kes on looduse osa. Erinevalt teistest erakondadest mõistame me keskkonnaküsimuste, sh keskkonnatervise väga suurt osakaalu inimese vaimses tervises. Seega tegeleme me toiduohutuse, mahemajanduse, liigirikkuse, loodushariduse, puhta joogivee, merekeskkonna parandamise, taastuvenergia jne edendamisega, sest näeme neis valdkondades selgelt vaimse tervise parandamise potentsiaali.

Me näeme, et Eesti inimeste vaimse tervise probleemide taga on väga sageli vähene kindlustunne homse suhtes. Rohelised näevad, kuidas keskkonna parandamine koos tehnoloogiliste lahendustega saab olukorda parandada ja inimesi ühendada. Viimane on eriti oluline üksilduse epideemia ja Eesti elanikkonna vananemise tingimustes.

Me mõistame, et eluaastate pikenemine ja tervelt elatud aastate aeglane kasv on toonud uued väljakutsed. Eesti vajab kiiresti täiesti uut ja teaduspõhist lähenemist haiguste ennetusele ja terviseedendusele läbi liikumise, kroonilise põletikuga kulgevate haigustega tegelemise jpm. Eraldi märgime ära viimastel aastatel ilmunud teadusartiklid, mis näitavad eri vaktsiinide kasutamise positiivset mõju dementsuse, Parkinsoni tõve jmt neurodegeneratiivsete haiguste ennetamisel, alguse edasilükkamisel ja kulu aeglustamisel.

Roheliste tervisealased seisukohad on valdavalt kajastatud meie valimisprogrammi 6. punktis, aga ka mujal programmis.

Tooksime eraldi välja vajaduse vabastada ettevõtete kulutused ennetamisele ja ravile erisoodustusmaksust:

5. Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravile nn erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel.

6. Ettevõtete kulutused töötajate jalgrattakasutuse tõstmiseks – autokasutuse asemel – teeme samuti maksuvabaks.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist värsket artiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?” ja erakonna Eesti 200 vastuseid ühispöördumisele.