LUNEST

Pöördumine Eesti erakondade poole kahjude vähendamise ja uimastipoliitika tuleviku teemal

Juuni keskel saatsid Eestis tegutsevad uimastiennetuse, kahjude vähendamise ja sõltuvusravi valdkonnas tegutsevad organisatsioonid erakondadele ühispöördumise, mille siinkohal avaldame.

Lugupeetud erakondade esindajad!

Pöördume teie poole kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide nimel seoses süvenevate probleemidega Eesti uimastipoliitikas ning sooviga mõista, milliseid lahendusi plaanivad erakonnad järgmiste aastate jooksul selles valdkonnas rakendada.

Juba mitu aastat on uimastitest tingitud surmajuhtumite arv Eestis olnud saja ringis aastas, mis teeb meist ühe kõrgema uimastisuremusega riikidest Euroopas. 2025. aasta reoveeuuring näitas narkootikumide tarvitamise kasvu 18 Eesti linnas. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul viitab see ainete leviku suurenemisele võrreldes varasemate aastatega. Reoveeuuring võimaldab hinnata tarvitamise mahtu ja trende, kuid mitte täpset tarvitajate arvu (Allikas: Justiits- ja Digiministeerium, „Reoveeuuring: 18 Eesti linnas 2025. aastal kasvas narkootikumide tarvitamine“).

Samas on kahjude vähendamise teenuste rahastus püsinud aastaid sisuliselt samal tasemel või vähenenud, kuigi teenuste osutamise kulud ja tarvikute hinnad on kasvanud, ning töötajate palgad ei ole sellega sammu pidanud. Tervise Arengu Instituudi hinnangul vähendati 2025. aasta eelarvest ligikaudu 200 000 eurot, mis tõi kaasa mitmeid ümberkorraldusi teenuste pakkumises Ida-Virumaal, valdkondlike täiendkoolituste lõpetamise ning Eesti suurima uimastitarvitajate sihtrühmaga tegeleva MTÜ rahastuse katkemise.

Teenuseosutajate sõnul on rahastuse vähenemise ja kasvavate kulude tõttu paljudes piirkondades võimalik pakkuda vaid kõige elementaarsemat abi, eeskätt steriilsete tarvikute jagamist. Piiratud eelarve tõttu on raskendatud nii töötajate palgataseme säilitamine kui ka uute töötajate värbamine ja koolitamine, mis omakorda mõjutab teenuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.

Rahastuse ebapiisavus ning lühiajalised rahastus- ja hankemudelid mõjutavad otseselt teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja järjepidevust. Teenuste toimimiseks on oluline, et süsteem võimaldaks teenuseosutajatel tegevusi pikaajaliselt planeerida, hoida ja arendada pädevaid töötajaid ning säilitada klientidega kujunenud usaldussuhteid. Ebastabiilne teenusekorraldus ja sagedased ümberkorraldused võivad vähendada teenuste järjepidevust ning raskendada inimestele vajaliku toe õigeaegset kättesaadavust.

Valdkonna organisatsioonid on juhtinud tähelepanu ka sellele, et konkurentsipõhised ja lühiajalised rahastusmudelid võivad vähendada koostööd teenuseosutajate vahel ning seada ohtu aastate jooksul kujunenud kompetentsi, kogemused ja usaldussuhted sihtrühmadega. Kui pikaajalise kogemusega organisatsioonid jäävad rahastuseta või lõpetavad tegevuse, võib kaduma minna oluline teadmistepagas ja võimekus, mille taastamine võtab aastaid. Seetõttu on oluline, et teenuste korraldamisel arvestataks lisaks hinnale ja mahule ka teenuste järjepidevuse, kogemuse ning valdkondliku koostöö säilitamisega.

Ida-Virumaal on teenuste ümberkorralduste tulemusena tekkinud olukordi, kus inimesed peavad sõltuvusravi saamiseks pöörduma senisest kaugemal asuvatesse keskustesse. See võib muuta teenusele jõudmise logistiliselt keeruliseks või rahaliselt kättesaamatuks, eriti liikumisraskustega inimestele ja madala sissetulekuga klientidele. Leiame, et lisaks rahastusele on oluline otsida ka paindlikumaid ja madalama lävega lahendusi, mis võimaldaksid inimestel vajalikku abi saada võimalikult oma elukoha lähedal.

Valdkonna organisatsioonide kogemuse põhjal võib teenuste koondumine piirkondlikesse keskustesse vähendada osa klientide jaoks ligipääsu sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja kogemusnõustaja toele. Eriti puudutab see inimesi, kellel on liikumisraskused või piiratud majanduslikud võimalused. Kuigi need teenused on formaalselt olemas, võib nende kasutamine muutuda keeruliseks, kui juba ravimi kättesaamine nõuab märkimisväärset aja-, transpordi- või rahakulu.

MTÜ LUNEST hinnangul jäi programmi SÜTIK ümberkorraldamise järel Ida-Virumaal ligikaudu 150 klienti olukorda, kus varasem järjepidev tugi ei jätkunud samal kujul uue teenusepakkujaga. MTÜ LUNEST osutas SÜTIK teenust piirkonnas ligikaudu kaheksa aastat ning hinnang põhineb organisatsiooni töökogemusel ja programmis olnud klientide arvul ümberkorralduse hetkel. SÜTIK on vabatahtlik ja konfidentsiaalne tugiprogramm, mille toimimine põhineb usaldussuhtel kliendi ja tugiisiku vahel. Teenuse järjepidevuse katkestus mõjutas eelkõige neid kliente, kelle puhul olid juba käimas pikemaajalised protsessid seoses sotsiaalse toe, dokumentide, tervise, võlgade ja igapäevase toimetulekuga. Teenuse ülemineku protsess ei olnud kõikide klientide hinnangul piisavalt sujuv ega järjepidev, mistõttu osa kliente ei jätkanud programmis uue teenusepakkuja juures.

Teenuste regionaalne kättesaadavus on Eestis ebaühtlane ning teenuse maht ei pruugi kõigis piirkondades vastata tegelikule abivajadusele. Näiteks Pärnus osutatakse kahjude vähendamise teenuseid peamiselt mobiilse teenusbussi kaudu kord nädalas. Kuigi piirkonnas on olemas üksikud vaimse tervise teenused ning mõningane sõltuvusravi võimekus, viitavad nii reoveeuuringute tulemused kui ka teenuseosutajate kogemus sellele, et vajadus kahjude vähendamise, nõustamise ja sõltuvusprobleemidega seotud toe järele võib olla oluliselt suurem. Seetõttu vajab regionaalne teenusevõrk jätkuvat arendamist, et tagada teenuste kättesaadavus ka väljaspool suuremaid keskusi nagu Tallinn ja Ida-Virumaa.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et sõltuvushäired esinevad sageli koos vaimse tervise häiretega. Inimestel, kellel on depressioon, ärevushäire, traumajärgne stressihäire või muu vaimse tervise probleem, on oluliselt suurem risk sõltuvushäire tekkeks ning vastupidi. Seetõttu käsitletakse tänapäevases tervishoius vaimset tervist ja sõltuvuskäitumist üha enam omavahel tihedalt seotud probleemidena. Samuti on inimestel, kellel esineb sõltuvushäire (sealhulgas narkootikumide tarvitamise häire), oluliselt kõrgem suitsiidirisk kui üldrahvastikus. Seega erilist tähelepanu vajab ka topeltdiagnoosiga inimeste toetamine, kellel esineb samaaegselt sõltuvushäire ja muu vaimse tervise häire. Nende puhul on vajalik pikaajaline ja terviklik tugi, kuid praegu on vastavad sõltuvusravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenused sageli killustunud ning piirkonniti piiratud kättesaadavusega.

Samuti näeme tõsist puudujääki noortele suunatud sõltuvusprobleemidega seotud varajases sekkumises, raviteekonnas ja tugiteenustes. Olemasolevad süsteemid keskenduvad peamiselt üldisele psühholoogilisele nõustamisele, kuid spetsialiseeritud tugi uimastite tarvitamise, sõltuvushäirete ja riskikäitumisega tegelemisel on piiratud. Samal ajal pöörduvad koolid, noorsootöötajad ja lapsevanemad järjest sagedamini abi saamiseks valdkonna organisatsioonide poole, kuna puuduvad piisavad teadmised ja praktilised tööriistad, et pakkuda noortele järjepidevat ja tõenduspõhist tuge.

Lisaks leiame, et Eestis on vajalik tõsiselt ja süsteemselt arutada tõenduspõhiste sekkumiste võimalusi kahjude vähendamise valdkonnas. Mitmed rahvusvaheliselt kasutusel olevad meetmed – näiteks narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine (drug checking), üledoosiennetuse kabinetid, safer supply mudelid ja piirkondlikud üledoosiennetuse tugiliinid – on eri riikides olnud osa laiemast tõenduspõhisest lähenemisest, mille eesmärk on vähendada üledoose, nakkushaigusi ja uimastitega seotud surmasid. Eesti puhul on oluline pidada sisulist teaduspõhist arutelu ning hinnata nende meetmete sobivust, õiguslikke ja eetilisi aspekte ning võimalusi neid vajadusel kontrollitud kujul piloteerida. 

Veel üks täiendav probleem, mis nõuab lahendamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, on naloksooni kättesaadavus. Kõrge uimastisuremuse ja sünteetiliste opioidide turu pideva muutumise tingimustes on opioidide üledoosi sürdava ravimi naloksooni väljastamine ainult retseptravimina põhjendamatu, kontraproduktiivne ja ressursikulukas. Leiame, et uimastisurmade tõhusamaks ennetamiseks tuleb naloksoon teha apteekides kättesaadavaks ilma retseptita, kuna sugugi mitte kõigil inimestel, kellel võib olla kokkupuuteid üleannustamistega, sh opioiditarvitajate lähedastel, ei ole võimalik või mugav pöörduda ravimi hankimiseks kahjude vähendamise teenuse pakkuja poole. 

Mitmed käesolevas pöördumises tõstatatud küsimused haakuvad ka Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) 2027. aasta Riigikogu valimisteks koostatud poliitikasoovitustega, milles rõhutatakse ennetuse ja varajase sekkumise olulisust, teenuste regionaalset kättesaadavust, valdkondadeülest koostööd ning pikaajalise ja stabiilse rahastuse vajadust. Leiame, et sõltuvusprobleemide ennetamine ja ravi, kahjude vähendamine ning vaimse tervise toetamine on omavahel tihedalt seotud ning vajavad terviklikku käsitlust. Käesolevale pöördumisele on lisatud ka VATEKi 2027. aasta Riigikogu valimisteks koostatud vaimse tervise ja heaolu poliitikasoovitused eraldi lisana, millega mitmed siin tõstatatud teemad haakuvad.

Seetõttu soovime Eesti erakondadelt küsida järgmised küsimused.

1. Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust ning milliseid muudatusi peate järgmise valimisperioodi jooksul vajalikuks nii olemasolevate teenuste säilitamise, kvaliteedi tagamise kui ka arendamise osas?
2. Kuidas plaanite tagada kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja tugiteenuste pikaajalise, stabiilse ning regionaalselt proportsionaalse ja vajaduspõhise rahastuse ja kättesaadavuse, arvestades ka juba toimivate teenuste jätkusuutlikkust?
3. Kas teie erakond toetab tõenduspõhiste uute sekkumiste, näiteks narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise (drug checking), üledoosiennetuse kabinettide, safer supply mudelite või muude rahvusvaheliselt kasutusel olevate lahenduste arutamist ja piloteerimist Eestis? Kui jah, siis millistel tingimustel?
4. Kuidas teie erakond plaanib arendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist, mis hõlmab vaimset tervist, sõltuvuskäitumist ja teiste riskikäitumiste ennetamist, arvestades nende probleemide omavahelist seotust ning vajadust haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö järele?

Usume, et uimastitega seotud probleemide lahendamine ei saa jääda ainult tervishoiu, politsei või üksikute vabaühenduste vastutada. Tegemist on ühiskondliku küsimusega, mis vajab süsteemset, teadus- ja tõenduspõhist ning inimväärikust austavat poliitikat.

Ootame teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 25. juuniks 2026.

Avalikustame avaliku pöördumise 2026. aasta 26. juunil, mis on ÜRO rahvusvaheline narkootikumide kuritarvitamise ja illegaalse kaubanduse vastane päev ja ka rahvusvahelise inimlikuma uimastipoliitika eest võitlemise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support, Don’t Punish) toimumise päev.

Lugupidamisega

MTÜ Ööhaldjad

MTÜ TRUST EST 

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing “LUNEST”

OÜ ReCuro Estonia

OÜ Reagentuur

MTÜ AIDSi Tugikeskus

OÜ Tervisekeskus Elulootus

ESPO-Eesti HIV positiivsete ühing

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK