LUNEST

Kuhu lähed, uimastipoliitika?

Marit Oja (MTÜ Ööhaldjad), Mart Kalvet (MTÜ LUNEST) ja Margus Lõvi (MTÜ TRUST EST) selgitavad erakondadele saadetud ühispöördumise tausta.

Olukord Eesti uimastipoliitika, -ennetuse ja kahjude vähendamise tandril pole kiita. Oleme jätkuvalt suurima uimastisuremusega riik Euroopa Liidus. Senise, sageli tulemusetu ja pahatihti kahjusid võimendava kursi muutmine nõuab lisaks ressurssidele ka poliitilist tahet. Valdkonna organisatsioonid tegid ühispöördumise erakondadele, et uurida, millised on nende nägemused sellest nukrast ummikust väljumiseks. 

Euroopa Liidu uimastiagentuur EUDA avaldas juunis aastaaruande Euroopa uimastiprobleemidest, mis on toonilt küll kirjeldav ja neutraalne, kuid mis pakub pilti sellest, mis toimub keelustatud uimastite nõudluse ja pakkumisega. Aruanne näitab vääramatu järjekindlusega, et viimasel ajal hoogustunud püüdlused piirata narkoainete kättesaadavust suuremate jõustamispingutustega ei anna soovitud tulemusi. Uimastid on jätkuvalt kõikjal kättesaadavad, nende valik ja ohtlikkus suuremad kui kunagi varem ning viisid nende toimetamiseks tarvitajateni tehniliselt üha nutikamad. 

Pea liiva alla peitmine pole lahendus 

Aina süveneva probleemi lootusrikas ignoreerimine ei muutu ühel hetkel tulemuslikuks. Erinevalt üksnes jõustamisel põhinevatest lähenemistest aitavad uimastikahjude vähendamise meetmed soovitud tulemusi saavutada. Need keskenduvad uimastite tarvitamisega seotud riskide maandamisele ja käsitlevad tarvitajaid kui inimesi, kes vajavad ravi, tuge ja abi, mitte kriminaalset karistamist. Selles vallas on Eestiski viimastel aastatel toimud mõned lootusrikkad arengud: kehtima on hakanud nn hea samariitlase akt, mis tagab abikutsujale kaitse sanktsioonide eest, ja tänavu käiviti uimastijääkide analüüsimise pilootprogramm. Paraku on samal ajal kahanenud valdkonna eelarve, teenuseid on ümber korraldatud ja kärbitud ning vajalik abi jõuab väiksema hulga klientideni väiksemas mahus. 

26. juunil avaldatavas ühispöördumises toonitavad valdkonnas tegutsevad organisatsioonid just seda paradoksi. Meie arust ei ole kahjude vähendamise ja sõltuvusravi teenuste kärpimine mõistlik mõte, eriti olukorras, kus kahjud kasvavad kiiresti ning uimastiturg reageerib muutustele üha paindlikumalt ja nutikamalt. Sellepärast olemegi saatnud kõikidele Eesti poliitilistele erakondadele olukorra kirjelduse koos küsimustega, kuidas nemad seda probleemi näevad ning kas ja kuidas parandada soovivad – et valijatel, kes Eesti uimastipoliitika hetkeolukorra pärast muretsevad ja soovivad näha tõsiseltvõetavaid, tõendus- ja teaduspõhiseid pingutusi selle parandamiseks, oleks võimalik langetada valimiskasti juures informeeritud otsuseid. 

Surve all lähevad asjad hullemaks

EUDA aastaaruanne kinnitab, et aastakümneid kestnud ja hiljuti hoogustunud ponnistused uimastite levikut piirata ei ole tegelikult eesmärki täitnud. Kui kokaiin on jätkuvalt puhtam, kättesaadavam ja odavam kui iial varem, ei saa töövõiduks pidada tõika, et 2024. aastal konfiskeeriti EL-i liikmesriikides seda ainet sada tonni vähem kui 2023. aastal.  Hoolimata kasvavatest investeeringutest jõustamismeetmetesse ja rahvusvahelisse koostöösse lisandub uusi ohtlikke uimasteid turule ikka veel kiiremini kui neid keelustada jõutakse. Surve all ei ole Euroopa uimastiturg mitte kahanenud, vaid kasvanud ning muutunud mitmekesisemaks ja tehniliselt uuenduslikumaks. Ei ole keeruline näha nende arengute vahel selget põhjuslikku seost – jõulisem piiramine on esile kutsunud täiesti uute smugeldamisvõtete kasutuselevõtu. 

Ehkki EUDA uimastiprobleemide aruanne seda otsesõnu välja ei ütle, näitab see selgelt, et keelustamine ja keeluseaduste jõustamine on peamised tegurid, mis uimastitega seonduvaid ohte juurde tekitavad ja võimendavad. Meie politseinikud teevad lakkamatult tööd uimastite kättesaadavuse vähendamiseks ja neil on korduvalt õnnestunud peatada suurte salakaubavõrgustike tegevus. Paraku on sellistele operatsioonidele alati järgnenud uute võrgustike teke, mis kaubitsevad eelmistest ohtlikumate, aga uudsuse tõttu reguleerimata ainetega – nii nagu heroiini vahetasid omal ajal välja fentanüülid, on pärast fentanüüliga äritsejate kõrvaldamist hakanud levima nitaseenid, ning pärast nitaseenide keelustamist orfiinid. Sama tendentsi näeme stimulanditurul, kus amfetamiini asemel trügib üha jõulisemalt pildile oluliselt laastavama toimega alfa-PVP ehk “ufo”. 

Kahjude vähendamine päästab elusid

Sellele arengule on olemas toimivad vastumeetmed – uimastikahjude vähendamine, sõltuvusravi ja tõenduspõhine uimastiennetus. EUDA raport kinnitab, et kõikjal, kus need meetmed tarvitusele on võetud, on suudetud säästa inimelusid ja vähendada riske. Veidi rohkem panustamist neisse võimaldaks peatada C-hepatiidi epideemia ja senisest tõhusamalt pärssida HIV-i levikut. Uimastite tarvitamise-eelse testimise rakendamine ning sidumine reoveuuringute ja muude varajase hoiatuse süsteemidega üle Euroopa võimaldaks praktiliselt reaalajas jälgida ainete levikut ja kavandada sekkumisi ohtude maandamiseks. 

Uimastitega seotud probleemid levivad üha laiemalt ja üksnes jõustamisel põhinevad lahendused võivad riske hoopis suurendada. Sellises olukorras on kahjude vähendamise, ennetuse ja ravi kärpimine pehmelt öeldes lühinägelik. Sellepärast olemegi andnud Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele võimaluse selgitada, kuidas kavatsevad nemad sellele paradoksaalsele ummikseisule lõpu teha. 

Ühispöördumise tekstiga saab tutvuda siin. ÜRO uimastikaubandusega võitlemise ja rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” toimumise päeval 26. juunil hakkame Ööhaldjate ja MTÜ LUNEST kodulehtedel ja suhtlusvõrkudes avaldama erakondadelt pöördumisele laekunud vastuseid.