Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas narkomaaniaravi andmekogu isikustamist
3. detsembril toimunud istungil arutas Riigikogu sotsiaalkomisjon muude küsimuste hulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) muutmise seaduse eelnõu 99 SE, millega soovitakse luua Tervise Arengu Instituudile võimalused riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks.
Eelnõu tutvustuse kohaselt tuleks omavahel siduda rahvastikuregistri, tuberkuloosiregistri, nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste registri andmed. “Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel,” seisab eelnõu tutvustuses, mille kohaselt peaks registriandmete isikustamine võimaldama ka adekvaatselt kaardistada uimastisõltuvushäire valdavust Eestis ning koguda statistikat teenuse mahtude prognoosimiseks.
Eestimaa uimastitarvitajaid, sh uimastisõltuvusraviteenuste kasutajaid esindava huvitatud osapoolena eelnõu teisele lugemisele ja arutelule kutsutud MTÜ-d LUNEST esindas juhatuse liige Mart Kalvet. Kuna LUNEST oli kaasatud juba eelnõu ettevalmistamisse, oli MTÜ juhatus selle sisuga põhjalikult tutvunud ning selle järelmeid nii ühingu ja kogukonna liikmetega kui ka sõltlaste taasühiskonnastamise programmi SÜTIK sõltuvusravi-kogemusega klientidega arutanud, saime eelnõud põhimõtteliselt toetada, avaldades samas tungivalt lootust, et jutt teenuste kvaliteedi parendamisest ei jää tühjaks lubaduseks, ning et see võiks esmajärjekorras tähendada asendusraviteenuse klientide „sunnismaisuse“ küsimuse kiiret lahendamist.
Nimelt on meie ühingu andmetel hulk asendusravi-patsiente olukorras, kus neil pole võimalik nt sugulasi külastada, reisida või teises linnas tööl käia, kuna asendusraviteenuse pakkujate väitel ei luba raviprotokoll neile ravimit kätte väljastada. Selline sundseis ei soodusta sõltuvushäirega inimeste taasühiskonnastamist ega motiveeri patsiente sõltuvusest lõplikult vabanema, vaid piltlikult öeldes aheldab nad asendusravikliinikute külge.
Lühikeses pöördumises komisjoni poole rõhutas Kalvet tungivat vajadust kogu sõltuvusravi-süsteemi nüüdisajastamise ja inimlikustamise järele, mille esimeseks sammuks raviandmebaasi isikustamine loodetavasti kujuneb. Samas tunnistas Kalvet, et mõte sõltuvusravi andmekogu muutumisest mitteanonüümseks on heidutanud umbes kolmandikku raviteenuste kasutajaid, eriti selliseid, kes praegu töötavad või õpivad või kavatsevad seda tulevikus teha. Vastuseks tõstatatud murekohale kinnitas Sotsiaalministeeriumi esindaja, et seadusemuudatuse jõustumise eel tehakse teavitustööd tervishoiuteenuste pakkujate ja nende klientide seas, et selgitada muudatuse põhjuseid, rõhutada isikustatud andmekogu turvalisust ja julgustada sõltuvusprobleemiga seni ravile mitte pöördunud inimesi ümber mõtlema.
Pärast arutelu otsustas Riigikogu sotsiaalkomisjon teha ettepanekud võtta eelnõu 99 SE 11. detsembril täiskogu päevakorda, lõpetada selle teine lugemine, saata eelnõu 18. detsembril kolmandale lugemisele ja viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Tänavu 26. augustil kirjutas NARISe isikustamise kavast ajaleht Pealinn, küsides ka MTÜ LUNEST juhatuse liikmete Jelena Antonova ja Mart kalveti arvamust: http://www.pealinn.ee/tallinn/saladus-peatselt-valmiv-narkomaanide-infobaas-peab-valja-kannatama-n244966
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus 99 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/45b0bf89-9d12-4b02-be3d-69893dbc4fc7/Narkootiliste%20ja%20ps%C3%BChhotroopsete%20ainete%20ning%20nende%20l%C3%A4hteainete%20seaduse%20muutmise%20seadus