LUNEST

Kõnekas vaikus: enamik erakondi ei pea uimastivaldkonda oluliseks

Enamiku jaoks Eesti erakondadest ei ole pakiliste ja süvenevate uimastiprobleemide lahendamine prioriteet, nendib valdkonna organisatsioonide ühispöördumise üks autoreid, MTÜ-de LUNEST ja TRUST EST esindaja Mart Kalvet. Tekst ilmus algselt veidi muudetud kujul ajalehe Õhtuleht veebiversioonis.  

Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonna organisatsioonid saatsid juunis Eestimaa erakondadele ühispöördumise, milles küsisid, milline on nende nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust, kuidas nad kavatsevad tagada valdkonna teenuste piisava rahastuse ja kättesaadavuse, kas nad toetavad uusi meetmeid ning kuidas plaanivad edendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist. 

Pöördumisele laekunud vastuseid oleme avaldanud alates 26. juunist. Täna, ülemaailmsel üledoositeadlikkuse päeval, on sobiv aeg teha sellest algatusest kokkuvõte. 

Kõigepealt suur tänu erakondadele, kes võtsid vaevaks pöördumisele vastata. Erakond Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraadid, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Vasakliit on meie riigi uimastiprobleemide olemuse üle mõelnud ja kujundanud üsna selged seisukohad, mida on valmis üldsusega jagama – aitäh teile! 

Eesti uimastipoliitika pole maailmale eeskuju, vaid hoiatus 

Seda, et Eesti senine uimastipoliitika on olnud edutu, on võimatu eitada. Uimastisuremus on meil kuus korda üle Euroopa keskmise. 2023. aastal suri Eestis üleannustamiste tõttu 119 inimest, 2024. aastal 97. Tänavaturul laiutavad sünteetilised opioidid, peamiselt nitaseenid ja orfiinid, samuti eri toimeainete segud, mis on eriti eluohtlikud. Üha valdavamaks on muutunud mitme aine tarvitamine samaaegselt, mis üleannustamise ja muude terviseprobleemide ohtu oluiliselt võimendab.

See ei ole ülejäänud maailmal märkamata jäänud; juulis avaldas The New York Times põhjaliku artikli siinsest troostitust olukorrast ja selle põhjustest. Ehkki mõned siinsed ametkonnad üritasid sotsiaalmeedias seda serveerida kiitusena Eesti edule võitluses fentanüüliga, annab ainuüksi artikli pealkiri meie jõustamisponnistustele hävitava hinnangu: “Eesti võitis sõja fentanüüliga. See, mis järgnes, oli veel hullem”. Sama kinnitab eile Saksa rahvusringhäälingus eetris olnud saade Europamagazin. 

Riigi narkopoliitiline strateegia aastani 2030 on üliedumeelne, kuid kolm ja pool aastat enne selle eesmärkide saavutamise tähtaja kukkumist oleme jätkuvalt ummikus – vajalikke teenuseid ja meetmeid on liiga vähe, need on alarahastatud ja võitlevad ellujäämise nimel. Lubadus viia narkosurmad 2030. aastaks nulli hakkab sellises olukorras mõjuma halva naljana. 

Seega tekitab enesestmõisetatavalt nõutust ülejäänud Eesti erakondade, kes meie pöördumisele meeldetuletustest hoolimata vastamata jätsid, ilmne soovimatus teemat käsitleda. Enamgi veel – oleme sunnitud nentima, et uimastipoliitika, uimastiennetus ja sõltuvustervishoid ei ole nende jaoks olulised valdkonnad. 

Uimastiteemadel vaikivad ka parteide programmid 

Reformierakonna programm piirdub napisõnalise lubadusega toetada AIDSi vastaseid programme. Keskerakond on sama kidakeelne, tõotades “tähistada ja ennetada sotsiaalseid probleeme nagu narkomaania, vägivalla (sic!) ja kuritegevus”. Isamaa pole 2027. aasta valimiste programmi veel avaldanud; 2025. a KOV-i valimiste programmis uimastipoliitilisi teemasid ei puudutatud. Parempoolsete üldprogrammis puuduvad need teemad samuti, nagu ka Vabaerakonna Aru Pähe KOV-i valimiste programmis ja erakonna KOOS programmis. EKRE üldprogramm lubab midagi, millest meil hetkel karjuvat puudust pole – luua “uimastisõltlastele võõrutuskeskused, kus pakutakse tööteraapiat, sotsiaalset ja psühholoogilist abi ning hingelist nõustamist”. 

Valigem neid, kes hoolivad

Kodanikel, kelle jaoks uimastipoliitika, uimastiennetus, kahjude vähendamine ja sõltuvustervishoid on olulised, jääb praegu üle langetada valik erakondade vahel, kes nendega sarnaselt toksiliste uimastite ja üledoosisurmade kriisi pärast südant valutavad ning selle muutmise nimel midagi ette võtta kavatsevad. Meie leidsime nii Eesti 200, Roheliste, Sotsiaaldemokraatide, Rahvuslaste ja Konservatiivide kui ka Vasakliidu saadetud vastustest pöördumisele punkte, mis meile meeldivad, nii et soovitame kõigil tutvuda sellega, kuidas need poliitilised organisatsioonid kujutavad ette võimalikke lahendusi Eesti uimastipoliitilisele katastroofile. 

Samas kutsume erakondi, kes meie pöördumisele ei reageerinud, enne valimisi oma seisukohti uimastite ja sõltuvuste valdkonna probleemide osas siiski avalikustama – et kodanikel oleks järgmisel aastal valimiskasti ees vähem kõhklusi ja vastamata küsimusi.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumisele ja pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest.

Uimastivaldkonna ühispöördumise autorid: Eesti erakondade jaoks pole uimastipoliitika prioriteet

Juunis saatsid Eestis tegutsevad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ja uimastiennetuse valdkonna organisatsioonid Eestimaa erakondadele ühispöördumise. Tänaseks, 31. augustiks, mil maailm tähistab üledoositeadlikkuse päeva, on sellele vastanud vaid viis erakonda. 

“Kahjuks paistab, et suurema osa jaoks Eesti erakondadest ei ole uimastipoliitika, uimastiennetus ja kahjude vähendamine praegu prioriteetsed,” kommenteeris üks pöördumise koostajaist, MTÜ LUNEST juhatuse liige Mart Kalvet. “Kodanikel, kelle jaoks need olulised on, jääb üle langetada valik erakondade vahel, kes toksiliste uimastite ja üledoosisurmade kriisi pärast muret tunnevad ning selle muutmise nimel midagi ette võtta kavatsevad.” 

Läkituses küsiti erakondadelt, milline on nende nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust, kuidas nad kavatsevad tagada valdkonna teenuste piisava rahastuse ja kättesaadavuse, kas nad toetavad uusi sekkumisi ning kuidas plaanivad edendada valdkondadeülest ennetust ja varajast sekkumist. 

Pöördumisele on 31. augusti seisuga vastanud Erakond Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Vasakliit. Ülejäänud Eestis tegutsevad erakonnad pöördumisele ei vastanud. 

Erakonnad tunnistavad probleemi

Laekunud vastustes tõdevad erakonnad, et Eesti uimastipoliitika ja sõltuvustervishoiu valdkonnad vajavad ümberkorraldamist, kuna keelustatud uimastitega kaasnevad kahjud on ühiskonnale tõsine probleem. Eesti 200 rõhutas vajadust ennetuse ja ravi tõenduspõhisuse, inimväärikuse austamise ning valdkondadeülese koostöö järele. Esile tõsteti minister Liisa Pakosta algatatud Karistusseadustiku muutmise eelnõud. 

“Soovime suurendada laste ja noorte vaimse tervise tuge, parandada varajase märkamise võimekust ning tagada, et abi jõuaks inimesteni enne probleemide süvenemist. Sõltuvuskäitumise ennetamine peab olema osa laiemast vaimse tervise ja heaolu poliitikast, sest sõltuvused, vaimse tervise mured ja riskikäitumine on omavahel tihedalt seotud,” kirjutas Eesti 200 tegevjuht Anneli Kannus. 

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liikme Marko Kaasiku osutusel on erakonna programmiline seisukoht, et uimastipoliitika peab olema abistav, mitte karistav. Selleks soovib erakond hakata uimastiturgu riiklikult reguleerima. “Uimastite kasutamise regulatsioon peaks olema mõistlik, õiglane ja tõenduspõhine. See ei tohiks võimendada uimastitega seotud riske nagu illegaalselt müüdavate ainete teadmata doos ja puhtus ning kasutajate kartus probleemide tekkimise korral abi otsida,” kirjutas Kaasik. “Eraldi tooksime esile vajaduse maksustada kanep ja psühhedeelikumid, mis põhineb mõistlikult rangel tootmise ja tarbimise legaliseerimisel ning reguleerimisel.” 

Eesti Vasakliit kinnitas, et toetab kanepi rekreatsioonilise tarvitamise ja kõikide muude narkootikumide isikliku kasutuse dekriminaliseerimist, nagu ka kanepi maksustamist ning uudseid meetmeid nagu uimastite tarvitamiseelne testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja ohutu uimastiallika võimaldamine. 

Rõhk on tõenduspõhisusel

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Natalie Mets rõhutas erakonna toetust Eesti narkopoliitika strateegiadokumendis sätestatud eesmärkide järjekindlale elluviimisele ning tõhusatele ja tõenduspõhistele sekkumistele. 

“Oleme valmis hindama selliste meetodite nagu narkootikumide tarvitamisele eelnev testimine, üledoosiennetuse kabinetid ja teiste uuenduslike kahjude vähendamise lahenduste sobivust Eesti oludesse. Pilootprojektid peavad olema teaduspõhised, selgete eesmärkide ja hindamiskriteeriumidega, toimuma koostöös tervishoiu-, teadus- ja õiguskaitseasutustega ning sisaldama sõltumatut mõjuanalüüsi,” rõhutas Mets. 

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid peavad oluliseks ennetust ja ravi. “Meie eesmärk peab olema võimalikult vähe uusi sõltlasi ning võimalikult palju inimesi, kes saavad sõltuvusest välja ja naasevad täisväärtusliku elu juurde,” rõhutas erakonna juhatus pöördumisele saadetud vastustes. Samuti märgiti, et uimastipoliitika peaks olema osa suuremast sõltuvuspoliitikast, mis hõlmab ka seaduslikke sõltuvusaineid ja nende tarvitajaid. 

Uimastite testimise pilootprojekti arutamist ERK “põhimõtteliselt ei välista”, järelevalvega tarvitamisruumidesse “suhtub ettevaatlikult” ja ohutuma allika e safer-supply-mudeli rakendamist praegu ei toeta. 

Kõik pöördumisele vastanud erakonnad pidasid vajalikuks muuta uimastivaldkonna teenuste rahastamine pikaajaliseks ja senisest stabiilsemaks. 

Eestis on uimastite üledoosidega seotud surmasid umbes kuus korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. 2023. aastal suri Eestis üleannustamiste tõttu 119 inimest, 2024. aastal 97. Eriti eluohtlikud on Eestis levivad sünteetilised opioidid, peamiselt nitaseenid ja orfiinid, samuti eri toimeainete segud. Üha valdavamaks on muutunud mitme aine tarvitamine samaaegselt, mis üleannustamise ja muude terviseprobleemide ohtu oluliselt võimendab. 

Pöördumisele kirjutasid alla organisatsioonid MTÜ Ööhaldjad, MTÜ TRUST EST, MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing “LUNEST”, OÜ ReCuro Estonia, OÜ Reagentuur, MTÜ AIDSi Tugikeskus, OÜ Tervisekeskus Elulootus, ESPO – Eesti HIV-positiivsete ühing ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumiseleja ühe autori arvamuslugu samal teemal.

Eesti Vasakliit vastab uimastivaldkonna organisatsioonide pöördumisele

Eesti uimastisõltuvus- ja kahjude vähendamise valdkonna organisatsioonid saatsid juuni keskel Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele kirja, milles paluti vastuseid mõnedele meie arust olulistele küsimustele valdkonna tuleviku kohta. Oleme laekunud vastuseid avaldanud alates 26. juunist, mis oli rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish) toimumise päev. Täna avaldame vastused, mille meile saatis Eesti Vasakliidu juhatus.

Milline on teie erakonna nägemus Eesti uimastipoliitika, sõltuvusravi ja kahjude vähendamise valdkonna tulevikust?

Eesti Vasakliit soovib läbi viia põhjalikku ja teaduspõhist riikliku uimastipoliitika reformi. Usume, et praegune lähenemine on ebaefektiivne nii rahvatervise tagamisel, musta turu vastu võitlemisel kui ka uimastitarvitajate elu parandamisel. Toetame  sõltuvusprobleemidega inimeste inimväärikat kohtlemist ja süüdimõistetute rehabiliteerimist karistamise asemel. Me toetame kanepi rekreatsioonilise tarvitamise ja kõikide muude narkootikumide isikliku kasutuse dekriminaliseerimist. Toetame ka tasuta sõltuvusravi, süstlavahetuspunkte ja anonüümset ainete puhtusekontrolli.

Kuidas plaanite tagada teenuste pikaajalise, stabiilse ja regionaalselt kättesaadava rahastuse?

Meie erakond toetab kanepi maksustamist, mis looks uue tuluallika riigile. Lisaks toetab Eesti Vasakliit tõsiseid muudatusi riiklikus maksusüsteemis, nagu õiglane astmeline tulumaks ja uued maksud dividendidele, üürile ning suurettevõtetele. Usume, et kahjude vähendamine parandab tõsiselt kogukonna üldist tervist ja elukvaliteeti ning toetame erinevate meetmete riikliku rahastamist.

Kas toetate tõenduspõhiste uute sekkumiste (nt drug checking, üledoosiennetuse kabinetid, safer supply mudelid) arutamist või piloteerimist Eestis?

Toetame nimetatud sekkumiste arutamist ja piloteerimist. Usume, et uimastipoliitika teemal tuleb kaaluda ning vajadusel proovida kõiki võimalikke meetmeid.

Kuidas plaanite tugevdada ennetust ja varajast sekkumist, sidudes omavahel vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ning teiste riskikäitumiste ennetamise?

Usume, et ennetus on parim lahendus igale probleemile. Uimastite tarvitamine pole isiklik viga: inimesed hakkavad mõnuaineid liigselt tarvitama peamiselt oma majanduslike ja sotsiaalsete olude tõttu. Usume, et inimestel väheneks soov või vajadus uimasteid tarbida, kui väheneksid väärkohtlemine ja majanduslikud raskused. Pürgime sallivama ühiskonna ja võrdsema majanduse poole. Soovime tagada vaimse tervise abi kõigile vajajatele, mis aitaks nii uimastite probleemset tarvitamist ennetada kui ka juba olemasolevaid sõltuvusprobleeme ravida.

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid vastuseid ühispöördumisele, pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest ning ühe autori arvamuslugu samal teemal.

Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide vastused uimastivaldkonna organisatsioonide pöördumisele

Eesti uimastisõltuvus- ja kahjude vähendamise valdkonna organisatsioonid saatsid juuni keskel Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele kirja, milles paluti vastuseid mõnedele meie arust olulistele küsimustele valdkonna tuleviku kohta. Oleme laekunud vastuseid avaldanud alates 26. juunist, mis oli rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish) toimumise päev. Sel nädalal tutvustab oma seisukohti erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid.

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid peavad sõltuvusprobleemide ennetamist ja ravi oluliseks. Meie eesmärk peab olema võimalikult vähe uusi sõltlasi ning võimalikult palju inimesi, kes saavad sõltuvusest välja ja naasevad täisväärtusliku elu juurde.

Meie hinnangul peab Eesti sõltuvuspoliitika toetuma kolmele sambale: ennetamine, ravi ning tugev võitlus narkokaubanduse ja sõltuvusest kasu teenimisega.

Kõige olulisem on ennetamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele ja noortele, perede toetamisele ning varajasele sekkumisele. Kool, perekond, tervishoid, noorsootöö ja kohalik kogukond peavad suutma probleemi märgata enne, kui riskikäitumisest kujuneb raske sõltuvus. Toetame nii õpilasnõustajate kui ka psüholoogide kättesaadavuse suurenedamist. Ka toetame erinevaid ametlikke noorte tugiteenused (nt veebipolitsenikud, peaasi jts). Selleks, et probleemi märgata eos, on vaja senisest paremat psühholoogilist tuge, pere- ja noortenõustamist ning praktilisi võimalusi aidata nii noort ennast kui ka tema perekonda.

Sõltuvusravi ja vajalikud tugiteenused peavad olema kättesaadavad üle Eesti. Inimest ei saa aidata teenusega, milleni tal pole võimalik jõuda. Samas ei pea lahendus seisnema järjest suurema süsteemi ja bürokraatia loomises. Toimivate teenuste puhul tuleb eelistada piisavalt pikaajalist rahastamist, mis võimaldab säilitada pädevaid töötajaid ja väljakujunenud usaldussuhteid. Rahastus peab lähtuma siiski teenuse kvaliteedist, tegelikust vajadusest ja tulemustest ning sellest ei tohi kujuneda ühelegi teenuseosutajale automaatset püsitoetust.

Samuti vajab parandamist eri teenuste koostöö, sh andmevahetus riigisüsteemide vahel. Abivajaja ei tohiks jääda olukorda, kus üks asutus saadab ta teise juurde ning inimene peab ise keerulises tervislikus ja sotsiaalses olukorras kogu raviteekonna kokku panema. Süsteem peab suutma abivajajat aktiivselt toetada ja teenuseid koordineerida, austades seejuures inimese privaatsust ja terviseandmete kaitset.

Peame vajalikuks käsitleda uimastisõltuvust osana laiemast sõltuvuspoliitikast. Eesti tõsiseks probleemiks on ka alkoholisõltuvus. Me ei pea õigeks olukorda, kus sõltuvuses inimeste abivõimalused erinevad oluliselt sõltuvalt sellest, kas sõltuvust tekitav aine on legaalne või illegaalne. Alkoholisõltuvusega inimesele peab samuti olema tagatud selge ja terviklik ravitee alates varajasest sekkumisest ja võõrutusravist kuni psühholoogilise abi, rehabilitatsiooni ja järeltoeni. Samuti tuleb üle vaadata, kas sõltuvusravis vajalik ravimravi on eri sõltuvuste puhul võrdselt kättesaadav. Riik ei tohiks jagada sõltuvuses inimesi esimese ja teise järgu abivajajateks selle järgi, kas sõltuvust tekitav aine osteti poest või tänavalt.

Kahjude vähendamisel toetame meetmeid, mille selge eesmärk on päästa elu ja aidata inimene ravile. Naloksooni laiema ja lihtsama kättesaadavuse võimalusi peame vajalikuks tõsiselt kaaluda, sest üledoosi korral võib see päästa inimese elu ja anda talle võimaluse jõuda ravini.

Narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise ehk drug checking’u piiratud ja kontrollitud piloteerimise arutamist me põhimõtteliselt ei välista, kui selle eesmärk on eelkõige eriti ohtlike ainete tuvastamine, varajane hoiatus ja üledoosisurmade ennetamine. Sellise teenusega peab alati kaasnema selge sõnum, et testitud narkootikum ei muutu testimise tõttu ohutuks.

Üledoosiennetuse kabinettidesse suhtume ettevaatlikult. Nende võimalikku kasutamist saab meie hinnangul hinnata ainult konkreetse piirkonna tegeliku vajaduse, selgete eesmärkide ja mõõdetavate tulemuste põhjal ning tingimusel, et teenus on otseselt seotud ravile ja rehabilitatsiooni suunamisega.

Niinimetatud safer supply mudeli rakendamist Eestis me praegu ei toeta. Me ei pea õigeks riikliku süsteemi kujundamist viisil, mis võib muuta sõltuvust tekitavate ainete jätkuva tarvitamise püsivaks korralduseks ilma selge ravieesmärgita. Uute meetodite puhul tuleb enne nende kasutuselevõttu hinnata nii rahvusvahelist tõendusmaterjali, kulusid ja riske kui ka laiemat mõju ühiskonnale.

Samas ei saa Eesti uimastipoliitika piirduda ainult tarvitamise tagajärgede leevendamisega. Sama oluline on vähendada narkootikumide kättesaadavust. Sõltuvusse sattunud inimest tuleb aidata, kuid narkootikumidega äritsemise ja nende levitamise suhtes peab riik olema karm.

Peame vajalikuks, et õiguskaitseasutused pööraksid veel enam tähelepanu tarneahelate tuvastamisele ja lõhkumisele. Tuvastatud tarvitamisjuhtumitest saadav teave peab võimaluse korral aitama jõuda müüjate, vahendajate, maaletoojate ja organiseeritud võrgustikeni. Eriti karm peab riik olema narkootikumide müümise suhtes alaealistele, sünteetiliste opioidide levitamise ning organiseeritud narkokaubanduse puhul. Senisest jõulisemalt tuleb kasutada ka kuritegeliku tulu tuvastamist ja konfiskeerimist. Samas ei tohi ravi otsiv inimene karta abi saamist ega muutuda tervishoiusüsteemis õiguskaitse tööriistaks.

Meie jaoks ei ole kahjude vähendamine eesmärk omaette. See võib olla vajalik esimene samm inimese elu päästmiseks ja kontakti loomiseks, kuid riigi lõppeesmärk peab olema aidata inimene võimalikult turvaliselt sõltuvusest välja ning tagasi iseseisva ja täisväärtusliku elu juurde.

Eesti vajab terviklikku sõltuvuspoliitikat, milles ennetamine, vaimne tervis, sõltuvusravi, rehabilitatsioon, sotsiaalne tugi ja õiguskaitse ei tegutse üksteisest eraldiseisvate maailmadena. Sõltlane ei ole vaenlane, vaid inimene, keda tuleb aidata. Tema sõltuvuse pealt kasu teeniva inimese suhtes peab riik aga olema järjekindel ja karm.

Lugupidamisega

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid

Vt ka kolme pöördumise algatanud MTÜ esindajate ühist arvamusartiklit Eesti ja Euroopa uimastipoliitika kitsaskohtadest “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”, erakondade Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, ja Eesti Vasakliit vastuseid ühispöördumisele, pöördumise autorite kokkuvõtet algatusest ning ühe autori arvamuslugu samal teemal.