LUNEST

Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide vastused uimastivaldkonna organisatsioonide pöördumisele

Eesti uimastisõltuvus- ja kahjude vähendamise valdkonna organisatsioonid saatsid juuni keskel Eestis tegutsevatele poliitilistele erakondadele kirja, milles paluti vastuseid mõnedele meie arust olulistele küsimustele valdkonna tuleviku kohta. Oleme laekunud vastuseid avaldanud alates 26. juunist, mis oli rahvusvahelise kampaania “Ei karistustele, jah lahendustele!” (Support. Don’t Punish) toimumise päev. Sel nädalal tutvustab oma seisukohti erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid.

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid peavad sõltuvusprobleemide ennetamist ja ravi oluliseks. Meie eesmärk peab olema võimalikult vähe uusi sõltlasi ning võimalikult palju inimesi, kes saavad sõltuvusest välja ja naasevad täisväärtusliku elu juurde.

Meie hinnangul peab Eesti sõltuvuspoliitika toetuma kolmele sambale: ennetamine, ravi ning tugev võitlus narkokaubanduse ja sõltuvusest kasu teenimisega.

Kõige olulisem on ennetamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele ja noortele, perede toetamisele ning varajasele sekkumisele. Kool, perekond, tervishoid, noorsootöö ja kohalik kogukond peavad suutma probleemi märgata enne, kui riskikäitumisest kujuneb raske sõltuvus. Toetame nii õpilasnõustajate kui ka psüholoogide kättesaadavuse suurenedamist. Ka toetame erinevaid ametlikke noorte tugiteenused (nt veebipolitsenikud, peaasi jts). Selleks, et probleemi märgata eos, on vaja senisest paremat psühholoogilist tuge, pere- ja noortenõustamist ning praktilisi võimalusi aidata nii noort ennast kui ka tema perekonda.

Sõltuvusravi ja vajalikud tugiteenused peavad olema kättesaadavad üle Eesti. Inimest ei saa aidata teenusega, milleni tal pole võimalik jõuda. Samas ei pea lahendus seisnema järjest suurema süsteemi ja bürokraatia loomises. Toimivate teenuste puhul tuleb eelistada piisavalt pikaajalist rahastamist, mis võimaldab säilitada pädevaid töötajaid ja väljakujunenud usaldussuhteid. Rahastus peab lähtuma siiski teenuse kvaliteedist, tegelikust vajadusest ja tulemustest ning sellest ei tohi kujuneda ühelegi teenuseosutajale automaatset püsitoetust.

Samuti vajab parandamist eri teenuste koostöö, sh andmevahetus riigisüsteemide vahel. Abivajaja ei tohiks jääda olukorda, kus üks asutus saadab ta teise juurde ning inimene peab ise keerulises tervislikus ja sotsiaalses olukorras kogu raviteekonna kokku panema. Süsteem peab suutma abivajajat aktiivselt toetada ja teenuseid koordineerida, austades seejuures inimese privaatsust ja terviseandmete kaitset.

Peame vajalikuks käsitleda uimastisõltuvust osana laiemast sõltuvuspoliitikast. Eesti tõsiseks probleemiks on ka alkoholisõltuvus. Me ei pea õigeks olukorda, kus sõltuvuses inimeste abivõimalused erinevad oluliselt sõltuvalt sellest, kas sõltuvust tekitav aine on legaalne või illegaalne. Alkoholisõltuvusega inimesele peab samuti olema tagatud selge ja terviklik ravitee alates varajasest sekkumisest ja võõrutusravist kuni psühholoogilise abi, rehabilitatsiooni ja järeltoeni. Samuti tuleb üle vaadata, kas sõltuvusravis vajalik ravimravi on eri sõltuvuste puhul võrdselt kättesaadav. Riik ei tohiks jagada sõltuvuses inimesi esimese ja teise järgu abivajajateks selle järgi, kas sõltuvust tekitav aine osteti poest või tänavalt.

Kahjude vähendamisel toetame meetmeid, mille selge eesmärk on päästa elu ja aidata inimene ravile. Naloksooni laiema ja lihtsama kättesaadavuse võimalusi peame vajalikuks tõsiselt kaaluda, sest üledoosi korral võib see päästa inimese elu ja anda talle võimaluse jõuda ravini.

Narkootikumide tarvitamisele eelneva testimise ehk drug checking’u piiratud ja kontrollitud piloteerimise arutamist me põhimõtteliselt ei välista, kui selle eesmärk on eelkõige eriti ohtlike ainete tuvastamine, varajane hoiatus ja üledoosisurmade ennetamine. Sellise teenusega peab alati kaasnema selge sõnum, et testitud narkootikum ei muutu testimise tõttu ohutuks.

Üledoosiennetuse kabinettidesse suhtume ettevaatlikult. Nende võimalikku kasutamist saab meie hinnangul hinnata ainult konkreetse piirkonna tegeliku vajaduse, selgete eesmärkide ja mõõdetavate tulemuste põhjal ning tingimusel, et teenus on otseselt seotud ravile ja rehabilitatsiooni suunamisega.

Niinimetatud safer supply mudeli rakendamist Eestis me praegu ei toeta. Me ei pea õigeks riikliku süsteemi kujundamist viisil, mis võib muuta sõltuvust tekitavate ainete jätkuva tarvitamise püsivaks korralduseks ilma selge ravieesmärgita. Uute meetodite puhul tuleb enne nende kasutuselevõttu hinnata nii rahvusvahelist tõendusmaterjali, kulusid ja riske kui ka laiemat mõju ühiskonnale.

Samas ei saa Eesti uimastipoliitika piirduda ainult tarvitamise tagajärgede leevendamisega. Sama oluline on vähendada narkootikumide kättesaadavust. Sõltuvusse sattunud inimest tuleb aidata, kuid narkootikumidega äritsemise ja nende levitamise suhtes peab riik olema karm.

Peame vajalikuks, et õiguskaitseasutused pööraksid veel enam tähelepanu tarneahelate tuvastamisele ja lõhkumisele. Tuvastatud tarvitamisjuhtumitest saadav teave peab võimaluse korral aitama jõuda müüjate, vahendajate, maaletoojate ja organiseeritud võrgustikeni. Eriti karm peab riik olema narkootikumide müümise suhtes alaealistele, sünteetiliste opioidide levitamise ning organiseeritud narkokaubanduse puhul. Senisest jõulisemalt tuleb kasutada ka kuritegeliku tulu tuvastamist ja konfiskeerimist. Samas ei tohi ravi otsiv inimene karta abi saamist ega muutuda tervishoiusüsteemis õiguskaitse tööriistaks.

Meie jaoks ei ole kahjude vähendamine eesmärk omaette. See võib olla vajalik esimene samm inimese elu päästmiseks ja kontakti loomiseks, kuid riigi lõppeesmärk peab olema aidata inimene võimalikult turvaliselt sõltuvusest välja ning tagasi iseseisva ja täisväärtusliku elu juurde.

Eesti vajab terviklikku sõltuvuspoliitikat, milles ennetamine, vaimne tervis, sõltuvusravi, rehabilitatsioon, sotsiaalne tugi ja õiguskaitse ei tegutse üksteisest eraldiseisvate maailmadena. Sõltlane ei ole vaenlane, vaid inimene, keda tuleb aidata. Tema sõltuvuse pealt kasu teeniva inimese suhtes peab riik aga olema järjekindel ja karm.

Lugupidamisega

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid

Täiendavat lugemist: 

Ühispöördumine: https://lunest.ee/2026/06/p%C3%B6%C3%B6rdumine-eesti-erakondade-poole-kahjude-v%C3%A4hendamise-ja-uimastipoliitika-tuleviku-teemal/ 

Erakonna Eesti 200 vastused ühispöördumisele: https://lunest.ee/2026/06/erakonna-eesti-200-vastus-uimastipoliitika-teemalisele-%c3%bchisp%c3%b6%c3%b6rdumisele/ 

Erakonna Eestimaa Rohelised vastused ühispöördumisele: https://lunest.ee/2026/06/erakonna-eestimaa-rohelised-vastus-uimastipoliitika-teemalisele-%c3%bchisp%c3%b6%c3%b6rdumisele/ 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vastused ühispöördumisele: https://lunest.ee/2026/07/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-vastused-uimastivaldkonna-organisatsioonide-%c3%bchisp%c3%b6%c3%b6rdumisele/

Ühispöördumise algatajate arvamuslugu “Kuhu lähed, uimastipoliitika?”: https://lunest.ee/2026/06/kuhu-l%c3%a4hed-uimastipoliitika/